Kummaline on kuulda osa inimeste arvamust Rahvaliidust. Räägitakse, et see on surnud. Erakond, millel on üle 9000 liikme, ja surnud?! Just nüüd, kui Rahvaliidust on lahkunud korruptandid, poliitbroilerid ja teised kohahoidjad, on siis erakond surnud! Kui meie rahvas nii arvab, siis küll omariiklust kauaks ei jätku. Millised on siis nn elava erakonna tunnused? Kas elav on erakond, kellel on täidetud 3V printsiip: valeta, varasta ja varja?! Või on erakonna ainsad ellujäämiskriteeriumid varimajanduse osakaalu suurus erakonna rahastamisel ja oskus meediaga manipuleerida?
Olles kaks kuud teinud taustauuringuid, olen jõudnud selgusele, et erakondadest on Rahvaliit kõige enam puhastunud vanadest kohahoidjatest ning juurde on tulnud uusi teotahtelisi tegijaid, kes on valmis muutusteks. Just muutusi ongi ühiskonnale praegu vaja – muutused on areng. Nii mööduski Rahvaliidu eelmine aasta muutuste tähe all. Selle asemel et mõtelda „oi, mis nad küll teevad“, tuleb anda au, et vähemalt üks erakond teeb läbi põhjaliku sisemise puhastumise, vahetades ühe-mehe-partei-staatuse rahvapartei oma vastu. See ongi demokraatia. See on areng. Arengu vastand on taandareng, mis sisuliselt tähendab paigalseisu, tardumust. Me teame väga hästi, millised erakonnad seda esindavad. Ühel nendest on ka vastav loosung: võid kindel olla. Jah, tõepoolest võin kindel olla, et sellise loosungi kandjaga Eesti riigi ja rahva elujärg edasi ei liigu.
See on nüüd meie valik, kas meile meeldib tänane reaalsus või tahame eluga edasi minna. Praegu on Rahvaliidu miinuseks ilmselt vähene kogemus meediaga suhtlemisel ja muutused erakonnas vahetult enne valimisi, mis ei andnud piisavat ajavaru valimisteks valmistumisel. Sellest hoolimata, analüüsides kõiki tänaseid erakondi, nende valmisolekut muuta Eesti elu paremaks, leian, et ainult Rahvaliidul on olemas kõige tähtsam. Erakond on avatud, aus – sh tunnistab endisi vigu –, ta otsused tuginevad ratsionaalsusele, mitte emotsionaalsusele; julgeb välja pakkuda lahendusi, mis ei ole populistlikud, rõhutab elupõliseid väärtusi. Populistlikud võimuhoidjad on Rahvaliidust pagenud nagu tühjakssöödud toiduküna juurest. Endise rahvaliitlase Karel Rüütli leiame nüüd sotside aseesimehe kohalt (inimene, kes ei suutnud Rahvaliitu juhtida, juhib nüüd sotse), Ester Tuiksoo Keskerakonna ridadest. Praegu tuleks kõikidele suurtele erakondadele kasuks selline puhastus, mille on läbi teinud Rahvaliit. Siis saaks ka neid valida.
Veel möödunud aasta keskel tundus, et ei olegi kedagi valida: nii mõnelgi erakonnal puudusid arenguperspektiivi ajendid, Rahvaliit viskles siseheitlustes. Praegu on hea kutsuda rahvast üles hääletama just nimelt Rahvaliidu poolt. See on ainuke reaalne valik. Rahvaliit suudab ka tegelikult oma poliitikat ellu viia tänu sellele, et selle erakonna inimesed ei pea muretsema oma koha säilimise pärast. Juhtkonna hirm oma isikliku heaolu kaotamise pärast on muutnud tänased juhtivparteid vedavast mootorist valede toel seisvaks monstrumiks. Eestit aitab edasi ainult ühtsus, mitte vastandumise ideoloogia.
Stagnatsioon jäägu eelmisse sajandisse, Nõukogude Liidu aega – mina valin Eesti riigi arengu! Seetõttu kandideerin ka üksikkandidaadina Rahvaliidu nimekirjas. E-erakonna mõtte algatajana näen tänases uuenenud Rahvaliidus seda jõudu, kes on võimeline seisma inimväärse elu eest Eestis.
http://erl.ee/index.php?id=1482
No comments:
Post a Comment