President Toomas Hendrik Ilves andis Swedbanki juhile Michael Wolfile Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi. Wolfi CV taustal aga tekib küsimus, millised on tema Eesti riigile osutatud teened.
Eestis tegutsevate Rootsi pankade tugeva positsiooni positiivset mõju Eesti panganduse usaldusväärsusele ei saa alahinnata. Võrreldes Lätiga, kus riigi rahade eest päästeti kohalikul kapitalil põhinevat Parex Panka, suutis enamjaolt väliskapitalile kuuluv Eesti pangandus ise hakkama saada.
Kui mäletate, siis Swedbank isegi laenas Eesti riigile 2009. aasta mais 2,3 miljardit Eesti krooni. Kui keegi ei saa aru, milleks selline laen, kui Eestil on olulise suurusega reservid, siis reservid ei asu sularahas mõnel pangakontol, vaid on investeeritud erinevatesse finantsinstrumentidesse. Swedbankilt võetud laen oli mõeldud pigem riigi rahavoo likviidsuse parandamiseks.
Kas see võis olla see teene, mille eest hr. Wolf sai teenetemärgiga autasustatud?
Kogu sellel positiivsel lool on aga ka teine, hoopis negatiivsem pool.
Swedbank, olles juhtiv krediidiasutus Eestis, kannab olulist vastutust Eesti majanduse ülekuumenemise eest 2005.-2008. aastal. Ohjeldamatu analüüsimata krediidipakkumine tekitas kinnisvaramulli, mis lõpuperioodil sarnanes ringmänguga, kus iga natukese aja tagant võetakse üks tool vähemaks ja üks mängija langeb välja. Erinevalt kirjeldatud mängust käitusid pangad eesotsas Swedbankiga majanduskriisi saabudes aga nii, et muusika lõppedes võeti ringist korraga välja kõik toolid, vähendades järsult krediidipakkumist.
Panga siseinfo kohaselt eiras AS Swedbank buumiaastatel igasuguseid riskihindamise põhimõtteid ja laenuhalduritele oli pandud lausa kohustus väljastada kindel hulk raha iga kuu. Sellest tulenevalt eiras pank Eesti Vabariigi põhiseadust §32, mille kohaselt omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
Ootamatu rahalaviini tagajärgi näeme siiani Eesti majanduse üldise katastroofilise seisukorra järgi. Majanduskriisi saabudes keelduti laenulepingute pikendamisest, tõsteti juba väljastatud laenude intresse, lõpetati paljude ettevõtete arvelduskrediidilepingud ja sisuliselt imeti Eesti kapitalile kuuluvad ettevõtted likviidsusest tühjaks.
Selle tulemusena sattusid paljud ettevõtted olukorda, kus iga väiksem tõrge rahavoos hävitas ettevõtete krediidireitingud, tekkisid maksuvõlad ja ringvõlgnevus paljudes ettevõtlussektorites. Muidu edukad ettevõtted sattusid makseraskustesse, paljud pankrotistusid ja nende ettevõtete varad liikusid pankade omandusse. Ettevõtted jäid selle tulemusena üksteisele võlgu ja doominoefekt hävitas veelgi rohkem ettevõtteid.
Swedbank, nagu ka teised kohalikul turul tegutsevad pangad, valmistus samas teadlikult saabuvaks kriisiks. Kui 2008. aasta suvel veel avaldati erinevaid prognoose, et mingit kriisi ei tule ja kõik on kontrolli all, siis paralleelselt juba muretseti oma laenuportfelli pärast. Abi leiti pankade poolt valitsetavate investeerimis- ja pensionifondidest, kuhu Eesti kodanikud olid talletanud oma säästud.
Swedbank solgib ka täna rahulikult laenu- ja kinnisvaraturgu. Pank on oma tütarfirmale Ektornet OÜ taganud kuni miljardi euro suuruse krediidiliini, mille toel ostetakse kokku enamus väärtuslikust kinnisvarast. Swedbank rikub otseselt ise ja läbi oma tütarfirma turu konkurentsivõimet, pidurdab uusi investeeringuid ja takistab töötuse vähenemist. Nii saab pank endiselt viidata kehvale turuolukorrale ja küsida klientidelt kõrgemaid intresse ja teenustasusid.
Kuna enamus kliente on läbi erinevate laenude pankade külge aheldatud, siis ei ole vaja klientide kadumise pärast muretseda. Suunatud tegevus jätkub seni, kuni oluline osa varasid on oma omaniku vahetanud.
Ühelt poolt surub pank kinnisvara ja muude varade väärtust alla, vähendades raha hulka turul ja piirates uute krediitide väljastamist. Hindadel lastakse langeda nii madalale kui võimalik. Isegi kui mõni ettevõte soovib omandada sobiva hinnaga mingit vara ja teha investeeringuid, mis aitaks vähendada tööpuudust, siis sellisele ettevõtjale laenu ei anta.
Kui keegi soovib turult tagatisvara osta ilma panga finantseeringuta, pakub Ektornet hinna üle ja ostab selle oma portfelli paremaid aegu ootama. Ostmisel kasutab Ektornet oma emaettevõtte poolt antavat laenu, mida ei saaks ükski teine ettevõte. Swedbank ise muidugi on deklareerinud, et pank finantseerib Ektornetti turutingimustel. Rahastamine toimub Ektroneti grupi tasandil ja põhineb üldisel prognoosil, kui suur võiks olla tulevikus Ektorneti hallatavate kinnisvaraobjektide väärtus.
Ühelt poolt Swedbank muidugi näitab üles muret majanduskasvu taastumise pärast ja räägib, kui oluline on tööpuuduse vähendamine ja investeeringute taastamine. Teisalt on ilmselt kasumiahnus suurem kui sotsiaalne vastutustunne.
Selline varade koondumine ühte kohta on Eesti riigi jaoks tõsine julgeolekuoht: täna ostetakse mõjuvõimu läbi majanduse. Ükski seadus ei keela koondunud hiiglaslikku kinnisvaraportfelli osta idast tulnud raha abil, seda enam, et Venemaa on avalikult deklareerinud sellist huvi.
Mainimata ei saa jätta ka tuhandete eraisikute kallal toime pandud finantsvägivalda. Ühest küljest laenupuhkust andes tõsteti samas oluliselt intresse, karmistati tingimusi ja suurendati niigi raskustes inimeste koormat veelgi. On ju tohutul hulgal näiteid sellest, kuidas töötuks jäänud kodanik teavitas sellest panka ja sai vastutasuks suurema kuumakse, mis pidi panga sõnul riski vähendama.
Lisaks sunniti inimesi, kes olid võtnud 30-aastase eluasemelaenu, lahendama ajutisi raskusi lühikese perioodi jooksul. Paljudel peredel oleks oma kodu alles, kui neile oleks antud võimalus oma probleem 30 aasta peale ajatada. Nii pika aja jooksul muutuvad kinnisvara hinnad kordades ja tuleb veel mitu tõusu ning langust. Tagatist näiteks 5 aasta pärast müües oleks saanud laen makstud ja raha oleks veel ülegi jäänud. Pank aga sundis laenumaksetega tõsiselt hätta jäänud inimesi oma kodu sageli 50 protsenti soetushinnast odavamalt müüma — laenuvõtja jäi ikkagi pangale mingi summa võlgu ja kodu ka enam ei olnud.
Tagastamata laenujäägile pandi siis tarbimislaenu intress (26 protsenti) ja igakuine kuumaks oli ikka sama suur kui enne. Lihtsalt nüüd lisandus igakuistele kuludele veel üürikorteri eest makstav üür.
Tulles tagasi autasu juurde sooviks nüüd härra presidendilt uuesti küsida, milliste teenete eest anti Michael Wolfile Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk?
Autor on Rahvaliidu majandustoimkonna aseesimees.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1518
Friday, January 28, 2011
Rahvaliit ootab vabariigi presidendilt selgitusi
Rahvaliit sai tänastest uudistest kohkumusega teada, et Eesti riiki juhib inimene, kes soovis saada presidendiks vaid sellepärast, et põlgas president Rüütlit.
President Ilves põlgab maarahva erakonna juhti Arnold Rüütlit selle eest, et ta tõi eestlastele iseseisvuse. Ta põlgab Rahvaliitu ja Villu Reiljanit selle eest, et nad nurjasid elektrijaamade erastamise.
Rahvaliit mõistab, et levitatud infot kommenteerida pole kõige õigem, kuid see annab ka faktilise kinnituse, et Rahvaliitu püüti hävitada vahendeid valimata. See on aga selge oht Eesti julgeolekule ning kahjustab oluliselt noore riigi demokraatiat.
„President peab olema erakondadeülene, tema eesmärk ei tohi olla ühe või teise erakonna hävitamine,“ ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok. „Juhtunu teeb meid väga kurvaks, sest kõik sellega seonduv kahjustab oluliselt Eesti riigi mainet ja otseselt ka presidendi institutsiooni usaldusväärsust.“
Kuigi president Ilves on öelnud, et ei soovi meediasse lekkinud infot kommenteerida, on tegemist erakordse juhtumiga, mille tagamaad vajavad lahtirääkimist. „Leiame, et vabariigi president peab selle kohta andma selgitust nii avalikkusele kui ka Rahvaliidule,“ sõnas Blok.
Lisainfo:
Andrus Blok
Eestimaa Rahvaliidu esimees
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1517
President Ilves põlgab maarahva erakonna juhti Arnold Rüütlit selle eest, et ta tõi eestlastele iseseisvuse. Ta põlgab Rahvaliitu ja Villu Reiljanit selle eest, et nad nurjasid elektrijaamade erastamise.
Rahvaliit mõistab, et levitatud infot kommenteerida pole kõige õigem, kuid see annab ka faktilise kinnituse, et Rahvaliitu püüti hävitada vahendeid valimata. See on aga selge oht Eesti julgeolekule ning kahjustab oluliselt noore riigi demokraatiat.
„President peab olema erakondadeülene, tema eesmärk ei tohi olla ühe või teise erakonna hävitamine,“ ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok. „Juhtunu teeb meid väga kurvaks, sest kõik sellega seonduv kahjustab oluliselt Eesti riigi mainet ja otseselt ka presidendi institutsiooni usaldusväärsust.“
Kuigi president Ilves on öelnud, et ei soovi meediasse lekkinud infot kommenteerida, on tegemist erakordse juhtumiga, mille tagamaad vajavad lahtirääkimist. „Leiame, et vabariigi president peab selle kohta andma selgitust nii avalikkusele kui ka Rahvaliidule,“ sõnas Blok.
Lisainfo:
Andrus Blok
Eestimaa Rahvaliidu esimees
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1517
Mai Treiali kõne Riigikogus Eesti tervishoiu olukorra arutelul
Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud ettekandjad! Küll siis doktor Kalev jõuab koju oma rahvale õnne tooma, Eesti põlve uueks looma! Ma mõtlen siin muidugi Kalevipoja lõpufraase, head riigikogujad ja head kuulajad, aga too müütiline doktor Kalev on meie rahvusülikoolis riigi rahaga kaua ja kaunilt koolitatud tohter X, kes nüüd Soomes haigeid lapsi vastu võtab ja neile rohtu annab.
Miks meil ei jätku arste? Läheme korraks tagasi eelmisse aastasse. Riigikontrolli aruandes Riigikogule toodi selgelt välja haiglavõrgu troostitu tulevik, ent vaatamata mitmetele aruteludele ja erinevate institutsioonide märguannetele, ei ole sotsiaalministeerium kas suutnud või pidanud vajalikuks olukorda parandada. Kahjuks arutame ka siin saalis praegu küsimust ilma sotsiaalministrita.
Üleüldine mure on ka see, et nii üld- kui ka kohalikes haiglates töötab järjest rohkem pensionieas arste, puudus on arstide järelkasvust, residentuuri lõpetanutest koguni 13% läheb Eesti tervishoiusektorile kaduma. Meil räägitakse aina rahast, suurtest miljonitest ja statistilistest trendidest tervises. Ikka ja jälle sellest, et raha on vähe, jättes mulje, et hoolitakse ja tahetakse parimat. Tartu ja Tallinna haiglad on suured, lausa ülisuured "kombinaadid", mis kunagi ehitati ning millele nüüd oleme suurust juurde lisanud ja kalleid masinaidki ostnud. Märgakem, et seda raha on voolanud Eesti tervishoiusüsteemi aasta-aastalt aina rohkem, aga järjekorrad pikenevad ja ligipääs tervishoiule aina halveneb. Teada on, et lubada on kergem kui teha, ometi on kusagil ka piir, millest mingil juhul ei tohi taganeda. See piir jõuab kätte siis, kui kaalule seatakse inimese elu ja tervis.
Mis siis viga on? Tervishoiupoliitikasse pole lisandunud inimarmastust ega empaatiat, mitte kildugi rahaga mittemõõdetavat halastust. Vanemas keelepruugis nimetatigi nii: haiglas töötasid halastajaõed. Mis kasu on sellest, kui võetakse ära hambaravitoetused, nurjatakse emakakaelavähi ennetus, võetakse kümnetelt tuhandetelt tööturul heitunud kaasmaalastelt ära ravitoetus, jättes üksnes õiguse tasuta arstiabile siis, kui tema seisund eeldab vältimatut abi. Ja lõpuks võetakse ära ka matusetoetus, lastetoetuse olematusest ma ei räägigi.
Rahvaliit on teinud mitmeid seadusemuudatusi ja ettepanekuid. Ikka on need teerulli alla lükatud ja punast tuld näidatud. Aga kuidas jääb põhiseaduslike õigustega? Üha enam tundub, et hättasattunud inimene on riigile vaid tülinaks, et vaestele ja tõrjututele siin kohta ei ole. Ometi peaksime just raskel ajal igaüht märkama ja aitama.
Rahvaliit on teinud ettepaneku ja on ka täna seisukohal, et sotsiaal- ja tervishoiukulutustes tuleb saavutada erakondadevaheline kokkulepe, et sotsiaal- ja tervishoiukulutusi suurendada sarnaselt kaitsekulutustega. Selline tulemus aitab jõuda Euroopa Liidu keskmisele tasemele ka meie kulutuste osas ja rahapaigutuses. Abi oleks erisüsteemist, mis võimaldab väiksema sissetulekuga inimeste tervishoiukulusid katta riigi muude laekumiste arvelt. Võimaldab kõigil ravikindlustamata inimestel vähemalt perearsti poole pöörduda, ravida hambaid või minna tervisekontrolli, teades, et kulud katab riik. Need olgu kõigile kättesaadavad.
Ehkki tervise heaks saab kõige rohkem teha inimene ise, on asendamatu roll ka riigil. Rahvaliit peab mõistlikuks panna põhirõhk haiguste ennetamisele ja varasele diagnoosimisele. Selleks peab kõigile olema tagatud juurdepääs arstiabile ja muudele tervishoiuteenustele. Selge, et esialgu nõuab see täiendavaid kulutusi, kuid tulevikus tasuvad need end kuhjaga ära, aitavad tagada tervisliku vananemise ning mõjutavad soodsalt ka majandustegevust.
Kui raha on vähe, siis miks ei pea sotsiaalministeerium vajalikuks arvutada, kui palju hoiaks haigekassa või riik kokku inimeste ravimiselt – ravitud hammaste ja ravikindlustamata inimeste õigeaegselt alustatud raviga. Küsisin seda tänagi ministrilt, kuid ei saanud vastust. Tõsiasi, et majandus teeb vähikäiku, ei õigusta inimese hättajätmist. Asi on suhtumises, kas inimestest hoolitakse või mitte, ja nii ongi.
Me oleme siin saalis koos ja "koogutame kaeblikult kaelu", nagu poeet Alliksaar kord kirjanike koosolekut olevat kirjeldanud. Oluliste küsimuste käsitlemisel on Riigikogus domineerima hakanud kahetsusväärne tendents. Võetakse üles avalikkuses kirgiküttev teema, lastakse aur välja ning sinnapaika see jääbki. Ja see puudutab kõike, mis pole otseselt seotud koalitsiooni võimalike saavutuste näitamise ja kuulutamisega. Paljudel juhtudel lõpeb arutelu meie kolleegide jaoks sel hetkel, mil esimehe puuvasar alusele kolksatab – ehkki see peaks olema lahenduse otsimise algus, mida ei lasta niisama omasoodu kulgeda, vaid mille täitmist teraselt kontrollitakse. Ja nii ka täna, otsust vastu ei võeta! Aga Riigikogu otsus peaks olema mitte soovitus puhuks, kui kellelgi juhtub olema aega või tahtmist seda täita, vaid tegutsemisjuhis, mille täitmist saab kontrollida ja mis paneb seda täitvale ametnikule isikliku vastutuse.
Arusaadav, et niisugune lähenemine populaarsust ei too, sest see häiriks vastutajate rahulikku äraolemist, lubamata vastutusest kõrvale hiilida. Ma loodan, et juba järgmises Riigikogu koosseisus lõpevad kõik olulise tähtsusega küsimuse arutelud konkreetsete otsuste ja väga konkreetsete vastutusküsimustega.
Head kolleegid, veel on võimalus! 6. märtsil on Eesti nullpäev. Kas doktor Kalev tuleb koju tagasi? Aitäh! Tänan kõiki kuulajaid ja tänan siinseid ettekandjaid, eeskätt härra Aaviksood ja professor Kiivetit! Aitäh!
Nr. 813 Jõgeva- ja Tartumaa MAI TREIAL
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1516
Miks meil ei jätku arste? Läheme korraks tagasi eelmisse aastasse. Riigikontrolli aruandes Riigikogule toodi selgelt välja haiglavõrgu troostitu tulevik, ent vaatamata mitmetele aruteludele ja erinevate institutsioonide märguannetele, ei ole sotsiaalministeerium kas suutnud või pidanud vajalikuks olukorda parandada. Kahjuks arutame ka siin saalis praegu küsimust ilma sotsiaalministrita.
Üleüldine mure on ka see, et nii üld- kui ka kohalikes haiglates töötab järjest rohkem pensionieas arste, puudus on arstide järelkasvust, residentuuri lõpetanutest koguni 13% läheb Eesti tervishoiusektorile kaduma. Meil räägitakse aina rahast, suurtest miljonitest ja statistilistest trendidest tervises. Ikka ja jälle sellest, et raha on vähe, jättes mulje, et hoolitakse ja tahetakse parimat. Tartu ja Tallinna haiglad on suured, lausa ülisuured "kombinaadid", mis kunagi ehitati ning millele nüüd oleme suurust juurde lisanud ja kalleid masinaidki ostnud. Märgakem, et seda raha on voolanud Eesti tervishoiusüsteemi aasta-aastalt aina rohkem, aga järjekorrad pikenevad ja ligipääs tervishoiule aina halveneb. Teada on, et lubada on kergem kui teha, ometi on kusagil ka piir, millest mingil juhul ei tohi taganeda. See piir jõuab kätte siis, kui kaalule seatakse inimese elu ja tervis.
Mis siis viga on? Tervishoiupoliitikasse pole lisandunud inimarmastust ega empaatiat, mitte kildugi rahaga mittemõõdetavat halastust. Vanemas keelepruugis nimetatigi nii: haiglas töötasid halastajaõed. Mis kasu on sellest, kui võetakse ära hambaravitoetused, nurjatakse emakakaelavähi ennetus, võetakse kümnetelt tuhandetelt tööturul heitunud kaasmaalastelt ära ravitoetus, jättes üksnes õiguse tasuta arstiabile siis, kui tema seisund eeldab vältimatut abi. Ja lõpuks võetakse ära ka matusetoetus, lastetoetuse olematusest ma ei räägigi.
Rahvaliit on teinud mitmeid seadusemuudatusi ja ettepanekuid. Ikka on need teerulli alla lükatud ja punast tuld näidatud. Aga kuidas jääb põhiseaduslike õigustega? Üha enam tundub, et hättasattunud inimene on riigile vaid tülinaks, et vaestele ja tõrjututele siin kohta ei ole. Ometi peaksime just raskel ajal igaüht märkama ja aitama.
Rahvaliit on teinud ettepaneku ja on ka täna seisukohal, et sotsiaal- ja tervishoiukulutustes tuleb saavutada erakondadevaheline kokkulepe, et sotsiaal- ja tervishoiukulutusi suurendada sarnaselt kaitsekulutustega. Selline tulemus aitab jõuda Euroopa Liidu keskmisele tasemele ka meie kulutuste osas ja rahapaigutuses. Abi oleks erisüsteemist, mis võimaldab väiksema sissetulekuga inimeste tervishoiukulusid katta riigi muude laekumiste arvelt. Võimaldab kõigil ravikindlustamata inimestel vähemalt perearsti poole pöörduda, ravida hambaid või minna tervisekontrolli, teades, et kulud katab riik. Need olgu kõigile kättesaadavad.
Ehkki tervise heaks saab kõige rohkem teha inimene ise, on asendamatu roll ka riigil. Rahvaliit peab mõistlikuks panna põhirõhk haiguste ennetamisele ja varasele diagnoosimisele. Selleks peab kõigile olema tagatud juurdepääs arstiabile ja muudele tervishoiuteenustele. Selge, et esialgu nõuab see täiendavaid kulutusi, kuid tulevikus tasuvad need end kuhjaga ära, aitavad tagada tervisliku vananemise ning mõjutavad soodsalt ka majandustegevust.
Kui raha on vähe, siis miks ei pea sotsiaalministeerium vajalikuks arvutada, kui palju hoiaks haigekassa või riik kokku inimeste ravimiselt – ravitud hammaste ja ravikindlustamata inimeste õigeaegselt alustatud raviga. Küsisin seda tänagi ministrilt, kuid ei saanud vastust. Tõsiasi, et majandus teeb vähikäiku, ei õigusta inimese hättajätmist. Asi on suhtumises, kas inimestest hoolitakse või mitte, ja nii ongi.
Me oleme siin saalis koos ja "koogutame kaeblikult kaelu", nagu poeet Alliksaar kord kirjanike koosolekut olevat kirjeldanud. Oluliste küsimuste käsitlemisel on Riigikogus domineerima hakanud kahetsusväärne tendents. Võetakse üles avalikkuses kirgiküttev teema, lastakse aur välja ning sinnapaika see jääbki. Ja see puudutab kõike, mis pole otseselt seotud koalitsiooni võimalike saavutuste näitamise ja kuulutamisega. Paljudel juhtudel lõpeb arutelu meie kolleegide jaoks sel hetkel, mil esimehe puuvasar alusele kolksatab – ehkki see peaks olema lahenduse otsimise algus, mida ei lasta niisama omasoodu kulgeda, vaid mille täitmist teraselt kontrollitakse. Ja nii ka täna, otsust vastu ei võeta! Aga Riigikogu otsus peaks olema mitte soovitus puhuks, kui kellelgi juhtub olema aega või tahtmist seda täita, vaid tegutsemisjuhis, mille täitmist saab kontrollida ja mis paneb seda täitvale ametnikule isikliku vastutuse.
Arusaadav, et niisugune lähenemine populaarsust ei too, sest see häiriks vastutajate rahulikku äraolemist, lubamata vastutusest kõrvale hiilida. Ma loodan, et juba järgmises Riigikogu koosseisus lõpevad kõik olulise tähtsusega küsimuse arutelud konkreetsete otsuste ja väga konkreetsete vastutusküsimustega.
Head kolleegid, veel on võimalus! 6. märtsil on Eesti nullpäev. Kas doktor Kalev tuleb koju tagasi? Aitäh! Tänan kõiki kuulajaid ja tänan siinseid ettekandjaid, eeskätt härra Aaviksood ja professor Kiivetit! Aitäh!
Nr. 813 Jõgeva- ja Tartumaa MAI TREIAL
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1516
Thursday, January 27, 2011
Peaministrikandidaat Jaan Toots: olen maaeluga väga hästi kursis
www.DELFI.ee
27. jaanuar 2011 12:53
Rahvaliidu peaministrikandidaat Jaan Toots kinnitab vastustes Delfi lugejatele, et on vajadusel valmis valitsust moodustama, on piisavalt kursis maaeluga ning leiab, et kui lugejad ei ole rahul praeguse riigikorraldusega, siis ongi paras aeg Rahvaliitu valida. Kõige rohkem tahaks Toots endale siiski siseministri ametikohta.
Kas te olete kuulunud kommunistlikusse parteisse?
Ei ole. Olin kaks aastat partei liikmekandidaat ja pärast seda taandasin ennast ise.
Kas te olete olnud või olete KGB agent või teinud mingilgi viisil koostööd Nõukogude Liidu või Venemaa luureorganitega või muude jõustruktuuridega?
Kas te olete kuulunud kommunistlikusse parteisse?
Ei ole. Olin kaks aastat partei liikmekandidaat ja pärast seda taandasin ennast ise.
Kas te olete olnud või olete KGB agent või teinud mingilgi viisil koostööd Nõukogude Liidu või Venemaa luureorganitega või muude jõustruktuuridega?
Ei ole olnud ja pole iial ka mingil viisil koostööd teinud.
Mida te üldse teate maaelust ja ettevõtlusest maal? Kuidas olete ise sellega kokku puutunud?
Kuigi ise olen sündinud Tartus, elab enamik minu sugulasi maakohtades üle kogu Eesti — Põlvamaal, Võrumaal, Jõgevamaal, Viljandimaal, Pärnumaal, Valgamaal ja Ida-Virumaal ning mitmes teises maakonnas — seega peaaegu kõikides maakondades. Ise elan Tallinnast 35 kilomeetrit eemal: see on ka maa, kõigi oma rõõmude ja muredega. Rõõmu pakub ilus loodus ja vaikus. Probleeme on ka: talvel lumi ajamata, meditsiiniasutustest kaugel, kiirabi jõuab kohale suure hilinemisega, post ei jõua tihti õigeaegselt jne. Olen maaeluga väga hästi kursis.
Kas loete ennast hea huumorimeelega inimeseks?
Vägagi.
Kas saate hästi aru, kui Teie üle nalja visatakse?
Loomulikult, kuid vastan samaga. Iial ei solvu.
Kuidas teie äridel masu tingimustes läinud on?
Olen üles töötanud mitu äri ja õigel ajal need maha müünud — restoran Clafira, ööklubi Astoria, riidekaupluste kett Hugo Boss ja Joop, mis olen kõik õigel ajal kasumlikult maha müünud. Oman kahte tegusat firmat.
Kas teie teeksite täna koostööd Edgar Savisaarega?
Oleneb, millist koostööd silmas peate.
Kas usaldate rohkem KaPot või Keskerakonna “tõekomisjoni”?
Elus usaldan ma täielikult ainult oma perekonda ja ligimesi. Riigiasutustesse suhtun lugupidamisega.
Milline on teie seisukoht Euroopas vohava islami pealetungi ning immigrantide mässu suhtes? Kas ja kuidas oleks seda võimalik Eestis ennetada? Kas olete pigem tolerantne või rahvuslane võõrmõjude teemal?
Rahvaliit on eestimaine poliitiline erakond. See tähendab, et meie siht on edendada oma rahva püsimajäämist, võidelda siin elavate inimeste õnne ja tööhõive eest ja vältida probleeme immigrantide ja võõra tööjõuga.
Kuidas kavatsete tulevikus monopole ohjeldada? Nimelt oli minu üllatus üüratu, kui avastasin et üleöö on hüppeliselt etteteatamata kasvanud küttearve, teenus, mis varem maksis 0,24 eurot m2, on nüüd juba 1,51 eurot m2.
Monopole ohjeldab seadus ja kontrollib riik, kui te praegu nende tööga rahul ei ole, siis valige meid.
Milleks sellist otsust üldse teha, kui on päris kindel, et Rahvaliidust nüüd küll peaministrikandidaati ei tule? Te ise ka ei usu ju seda.
Tõsi, Rahvaliit ei moodusta valitsust, kuid ei ole välistatud, et mingis poliitilises olukorras peab Rahvaliidu peaministrikandidaat valitsuse moodustama (korra on juhtunud, et väikse partei esindaja hr Tarand moodustas valitsuse), mina olen selleks valmis.
Mis on saanud Eesti tuntud inimeste KGB väljasõidutoimikutest, mis teie juhitud eriteenistus 1991. aastal Savisaare valitsusjuhiks olles kõrvaldas tolleaegsest siseministeeriumi arhiivist ja peale seda on väidetavalt kadunud?
Eriteenistuse käes pole neid dokumente kunagi olnud. Seda tuleb küsida inimestelt, kes toimikud kõrvaldasid.
Nüüd astus Rahvaliit küll päris ämbrisse. Selline uudis võtab Rahvaliidult viimasedki valijate hääled. Mõelge ikka enne mida teete ja keda pakute peaministri kandidaadiks. Nüüd jätke lõplikult hüvasti mõttega pääseda Riigikokku. Sellist naljanumbrit poleks küll oodanud.
Igal inimesel on õigus omale arvamusele. Naljast on asi kaugel. Võin öelda, et mulle on väga palju helistatud ja toetust avaldatud.
Kas Rahvaliit on nõus minema koalitsiooni koos Keskerakonnaga?
Rahvaliit ei loobi selliseid jõhkraid kaaspoliitikuid välistavaid repliike, nagu seda lubas endale peaminister ja isegi president. Rahvaliit ajab oma asja ning järgib Rahvaliidu volikogu kinnitatud programmi. Kõik, kes mõtlevad meiega koos, on meie partnerid Eesti elu edendamisel. Me pole nii rikkad, et pilluksime kõikuvast paadist teisi sõudjaid välja.
Millist maksusüsteemi Rahvaliit toetab, kas praegust või keskerakondlikku astmelist tulumaksu?
Delfile antud intervjuus rääkis ametisse valitud Rahvaliidu esimees Andrus Blok (muide, temale on Rahvaliit elu esimene ja ainus partei!): Rahvaliit leiab, et maksusüsteem võiks olla seisusekohane. See tähendab, et rikkad aitavad solidaarselt teisi, väetimaid rahvuskaaslasi. Aga maksusüsteem on igal pool vaieldav asi ning peab olema rahva õiglustundega kooskõlas.
Ausõna ei huvita RL tegemised. Ainult väike remark: miks valiti esimeheks tundmatu ja ilmetu tegelane. Kohe oleks pidanud Tootsi pukki panema, aga selline saamatus on RL-le omane juba pikka aega.
Tänan toetuse eest!
Millised suhted on Teil vabamüürlastega? Kas kuulute ise mingisse vabamüürlaste salaorganisatsiooni? Kuidas suhtute salaorganisatsioonidesse üldse? Missugust mõju võivad salaorganisatsioonid ühiskonnale Teie arvates avaldada?
Ma ei kuulu ühessegi salaorganisatsiooni.
Kas alandate taevasse viidud kütuseaktsiisi ning toote käibemaksu tagasi 18-le protsendile ?
Olen aktsiisi vähendamise poolt.
Kus Teie CV-ga saab tutvuda?
CV-ga saate tutvuda minu Facebooki kontol.
Mis on põhilised prioriteedid/tegevusplaanid ning missugustest rahaliste vahenditest ning kuidas neid plaanite neid realiseerida?
Rahvaliidu platvormi leitate Rahvaliidu kodulehelt.
Kes on teie rahandusministrikandidaat?
Kindlalt olemas, oleneb sellest, kes kuuluvad koalitsiooni.
Kes on presidendikandidaat?
Selleni on veel aega.
Kas toetate astmelist tulumaksu?
Sellele küsimusele juba vastasin.
Kas KERA on kehtiv?
See on lõpetatud.
Kas hakatakse toetama Eesti ettevõtlust või tulab sama jama välja nagu praegu, et iga poliitik kuue kuu möödudes lausub, et (ETTEVÕTLUST TULEKS TOETADA).Paraku on need vaid sõnad, mis mitte midagi ei maksa. Nii et ootan vastust, mis ei ole paljas sõnakõlks.
Millist toetust ootate? Esitage konkreetne küsimus, konkreetselt ka vastan. Iial ei häma.
Rahvaliit on surnud partei, nad võivad selle kandidaadi üles seada järgmises elus. Milleks neile küsimusi esitada, puhas aja raiskamine.
Ärge siis esitage.
Milliseid majanduslikke kordminekuid ja edulugusi oskate esile tuua oma senises tegevuses ja milliseid altminekuid? Palun andke majandusanalüütiline argumentatsioon antud põhjustele.
Minu juhitud ettevõtted on kogu aeg olnud kasumis. Õnneks suuri altminekuid pole olnud.
Kas kandideerisite majandusliku kasu saamise eesmärgil või on teil teised ambitsioonid? millised? Kas ning milline on teie platvorm, palun kirjeldage seda lühidalt.
Riigikokku valituks osutumisel kaotan tunduvalt rahalises sissetulekus. Ambitsioonid? Südames tundsin, tahan teha kõik selleks, et ainus regionaalne erakond Rahvaliit jääks püsima.
Mida kavatsete ette võtta tööpuuduse vähendamiseks?
Taastada transiit ja taastuvad kaotatud töökohad.
Kas peate vajalikuks lõpetada omandireform ja anda sundüürnike represseerimisele poliitiline hinnang.
Pole teemaga sügavuti kursis, aga kui see osutub osale kodanikkonnast valupunktiks, tuleb sellega tegeleda.
Teist räägitakse kui suurärimehest meedias. Mis suuri ärisid te olete ise alustanud või juhtinud?
See küsimus juba oli, vaadake eelmisi vastuseid.
Tean, et Jaan Toots oskab rahaga majandada ja see on tulnud tal siiani väga hästi välja. Rahandusministri tugevaid kanditaate on meil teisigi. Aga minu küsimus sellegi poolest järgmine: kui Jaan Tootsist ei saa peaministrit, aga talle antakse võimalus saada mõni teine ministri koht, missuguse ministri tooli ta valiks.
Siseministri.
Kuidas näeb välja CV-s lahter “Haridus”.
Tallinna Tehnikaülikool 1981, mehaanikainsener
FBI Akadeemia 1994, erikursus
Üks ja lühike küsimus, miks, milleks seda vaja oli?
Sama küsimus, et milleks sisukalt elada ?
Miks te ei kandideeri üksikkandidaadina, et elu Eestis edendada, miks kandideerite Rahvaliidus?
Olen sellele korduvalt vastanud: Rahvaliidul jooksid ära juhid — liikmed, valijad ja toetajad on ju alles.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1514
27. jaanuar 2011 12:53
Rahvaliidu peaministrikandidaat Jaan Toots kinnitab vastustes Delfi lugejatele, et on vajadusel valmis valitsust moodustama, on piisavalt kursis maaeluga ning leiab, et kui lugejad ei ole rahul praeguse riigikorraldusega, siis ongi paras aeg Rahvaliitu valida. Kõige rohkem tahaks Toots endale siiski siseministri ametikohta.
Kas te olete kuulunud kommunistlikusse parteisse?
Ei ole. Olin kaks aastat partei liikmekandidaat ja pärast seda taandasin ennast ise.
Kas te olete olnud või olete KGB agent või teinud mingilgi viisil koostööd Nõukogude Liidu või Venemaa luureorganitega või muude jõustruktuuridega?
Kas te olete kuulunud kommunistlikusse parteisse?
Ei ole. Olin kaks aastat partei liikmekandidaat ja pärast seda taandasin ennast ise.
Kas te olete olnud või olete KGB agent või teinud mingilgi viisil koostööd Nõukogude Liidu või Venemaa luureorganitega või muude jõustruktuuridega?
Ei ole olnud ja pole iial ka mingil viisil koostööd teinud.
Mida te üldse teate maaelust ja ettevõtlusest maal? Kuidas olete ise sellega kokku puutunud?
Kuigi ise olen sündinud Tartus, elab enamik minu sugulasi maakohtades üle kogu Eesti — Põlvamaal, Võrumaal, Jõgevamaal, Viljandimaal, Pärnumaal, Valgamaal ja Ida-Virumaal ning mitmes teises maakonnas — seega peaaegu kõikides maakondades. Ise elan Tallinnast 35 kilomeetrit eemal: see on ka maa, kõigi oma rõõmude ja muredega. Rõõmu pakub ilus loodus ja vaikus. Probleeme on ka: talvel lumi ajamata, meditsiiniasutustest kaugel, kiirabi jõuab kohale suure hilinemisega, post ei jõua tihti õigeaegselt jne. Olen maaeluga väga hästi kursis.
Kas loete ennast hea huumorimeelega inimeseks?
Vägagi.
Kas saate hästi aru, kui Teie üle nalja visatakse?
Loomulikult, kuid vastan samaga. Iial ei solvu.
Kuidas teie äridel masu tingimustes läinud on?
Olen üles töötanud mitu äri ja õigel ajal need maha müünud — restoran Clafira, ööklubi Astoria, riidekaupluste kett Hugo Boss ja Joop, mis olen kõik õigel ajal kasumlikult maha müünud. Oman kahte tegusat firmat.
Kas teie teeksite täna koostööd Edgar Savisaarega?
Oleneb, millist koostööd silmas peate.
Kas usaldate rohkem KaPot või Keskerakonna “tõekomisjoni”?
Elus usaldan ma täielikult ainult oma perekonda ja ligimesi. Riigiasutustesse suhtun lugupidamisega.
Milline on teie seisukoht Euroopas vohava islami pealetungi ning immigrantide mässu suhtes? Kas ja kuidas oleks seda võimalik Eestis ennetada? Kas olete pigem tolerantne või rahvuslane võõrmõjude teemal?
Rahvaliit on eestimaine poliitiline erakond. See tähendab, et meie siht on edendada oma rahva püsimajäämist, võidelda siin elavate inimeste õnne ja tööhõive eest ja vältida probleeme immigrantide ja võõra tööjõuga.
Kuidas kavatsete tulevikus monopole ohjeldada? Nimelt oli minu üllatus üüratu, kui avastasin et üleöö on hüppeliselt etteteatamata kasvanud küttearve, teenus, mis varem maksis 0,24 eurot m2, on nüüd juba 1,51 eurot m2.
Monopole ohjeldab seadus ja kontrollib riik, kui te praegu nende tööga rahul ei ole, siis valige meid.
Milleks sellist otsust üldse teha, kui on päris kindel, et Rahvaliidust nüüd küll peaministrikandidaati ei tule? Te ise ka ei usu ju seda.
Tõsi, Rahvaliit ei moodusta valitsust, kuid ei ole välistatud, et mingis poliitilises olukorras peab Rahvaliidu peaministrikandidaat valitsuse moodustama (korra on juhtunud, et väikse partei esindaja hr Tarand moodustas valitsuse), mina olen selleks valmis.
Mis on saanud Eesti tuntud inimeste KGB väljasõidutoimikutest, mis teie juhitud eriteenistus 1991. aastal Savisaare valitsusjuhiks olles kõrvaldas tolleaegsest siseministeeriumi arhiivist ja peale seda on väidetavalt kadunud?
Eriteenistuse käes pole neid dokumente kunagi olnud. Seda tuleb küsida inimestelt, kes toimikud kõrvaldasid.
Nüüd astus Rahvaliit küll päris ämbrisse. Selline uudis võtab Rahvaliidult viimasedki valijate hääled. Mõelge ikka enne mida teete ja keda pakute peaministri kandidaadiks. Nüüd jätke lõplikult hüvasti mõttega pääseda Riigikokku. Sellist naljanumbrit poleks küll oodanud.
Igal inimesel on õigus omale arvamusele. Naljast on asi kaugel. Võin öelda, et mulle on väga palju helistatud ja toetust avaldatud.
Kas Rahvaliit on nõus minema koalitsiooni koos Keskerakonnaga?
Rahvaliit ei loobi selliseid jõhkraid kaaspoliitikuid välistavaid repliike, nagu seda lubas endale peaminister ja isegi president. Rahvaliit ajab oma asja ning järgib Rahvaliidu volikogu kinnitatud programmi. Kõik, kes mõtlevad meiega koos, on meie partnerid Eesti elu edendamisel. Me pole nii rikkad, et pilluksime kõikuvast paadist teisi sõudjaid välja.
Millist maksusüsteemi Rahvaliit toetab, kas praegust või keskerakondlikku astmelist tulumaksu?
Delfile antud intervjuus rääkis ametisse valitud Rahvaliidu esimees Andrus Blok (muide, temale on Rahvaliit elu esimene ja ainus partei!): Rahvaliit leiab, et maksusüsteem võiks olla seisusekohane. See tähendab, et rikkad aitavad solidaarselt teisi, väetimaid rahvuskaaslasi. Aga maksusüsteem on igal pool vaieldav asi ning peab olema rahva õiglustundega kooskõlas.
Ausõna ei huvita RL tegemised. Ainult väike remark: miks valiti esimeheks tundmatu ja ilmetu tegelane. Kohe oleks pidanud Tootsi pukki panema, aga selline saamatus on RL-le omane juba pikka aega.
Tänan toetuse eest!
Millised suhted on Teil vabamüürlastega? Kas kuulute ise mingisse vabamüürlaste salaorganisatsiooni? Kuidas suhtute salaorganisatsioonidesse üldse? Missugust mõju võivad salaorganisatsioonid ühiskonnale Teie arvates avaldada?
Ma ei kuulu ühessegi salaorganisatsiooni.
Kas alandate taevasse viidud kütuseaktsiisi ning toote käibemaksu tagasi 18-le protsendile ?
Olen aktsiisi vähendamise poolt.
Kus Teie CV-ga saab tutvuda?
CV-ga saate tutvuda minu Facebooki kontol.
Mis on põhilised prioriteedid/tegevusplaanid ning missugustest rahaliste vahenditest ning kuidas neid plaanite neid realiseerida?
Rahvaliidu platvormi leitate Rahvaliidu kodulehelt.
Kes on teie rahandusministrikandidaat?
Kindlalt olemas, oleneb sellest, kes kuuluvad koalitsiooni.
Kes on presidendikandidaat?
Selleni on veel aega.
Kas toetate astmelist tulumaksu?
Sellele küsimusele juba vastasin.
Kas KERA on kehtiv?
See on lõpetatud.
Kas hakatakse toetama Eesti ettevõtlust või tulab sama jama välja nagu praegu, et iga poliitik kuue kuu möödudes lausub, et (ETTEVÕTLUST TULEKS TOETADA).Paraku on need vaid sõnad, mis mitte midagi ei maksa. Nii et ootan vastust, mis ei ole paljas sõnakõlks.
Millist toetust ootate? Esitage konkreetne küsimus, konkreetselt ka vastan. Iial ei häma.
Rahvaliit on surnud partei, nad võivad selle kandidaadi üles seada järgmises elus. Milleks neile küsimusi esitada, puhas aja raiskamine.
Ärge siis esitage.
Milliseid majanduslikke kordminekuid ja edulugusi oskate esile tuua oma senises tegevuses ja milliseid altminekuid? Palun andke majandusanalüütiline argumentatsioon antud põhjustele.
Minu juhitud ettevõtted on kogu aeg olnud kasumis. Õnneks suuri altminekuid pole olnud.
Kas kandideerisite majandusliku kasu saamise eesmärgil või on teil teised ambitsioonid? millised? Kas ning milline on teie platvorm, palun kirjeldage seda lühidalt.
Riigikokku valituks osutumisel kaotan tunduvalt rahalises sissetulekus. Ambitsioonid? Südames tundsin, tahan teha kõik selleks, et ainus regionaalne erakond Rahvaliit jääks püsima.
Mida kavatsete ette võtta tööpuuduse vähendamiseks?
Taastada transiit ja taastuvad kaotatud töökohad.
Kas peate vajalikuks lõpetada omandireform ja anda sundüürnike represseerimisele poliitiline hinnang.
Pole teemaga sügavuti kursis, aga kui see osutub osale kodanikkonnast valupunktiks, tuleb sellega tegeleda.
Teist räägitakse kui suurärimehest meedias. Mis suuri ärisid te olete ise alustanud või juhtinud?
See küsimus juba oli, vaadake eelmisi vastuseid.
Tean, et Jaan Toots oskab rahaga majandada ja see on tulnud tal siiani väga hästi välja. Rahandusministri tugevaid kanditaate on meil teisigi. Aga minu küsimus sellegi poolest järgmine: kui Jaan Tootsist ei saa peaministrit, aga talle antakse võimalus saada mõni teine ministri koht, missuguse ministri tooli ta valiks.
Siseministri.
Kuidas näeb välja CV-s lahter “Haridus”.
Tallinna Tehnikaülikool 1981, mehaanikainsener
FBI Akadeemia 1994, erikursus
Üks ja lühike küsimus, miks, milleks seda vaja oli?
Sama küsimus, et milleks sisukalt elada ?
Miks te ei kandideeri üksikkandidaadina, et elu Eestis edendada, miks kandideerite Rahvaliidus?
Olen sellele korduvalt vastanud: Rahvaliidul jooksid ära juhid — liikmed, valijad ja toetajad on ju alles.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1514
Mai Treial: tervishoiupoliitika on võõrdunud empaatiast
Eestimaa Rahvaliidu pressiteade
27. jaanuar 2011
Riigikogu liige Mai Treial ütles täna Riigikogus Eesti tervishoiu olukorra arutelul, et meie tervishoiupoliitikas on vaja põhimõtteliselt uut lähenemist. Vaatamata sellele, et eri institutsioonid on osutanud tervishoiukorralduse nõrkusele ning Riigikontroll on selgelt välja toonud meie haiglavõrgu troostitu tuleviku, ei ole sotsiaalministeerium kas suutnud või pidanud vajalikuks olukorda parandada.
Treiali hinnangul on Eesti tervishoiukorraldus inimesest kaugenenud, sest juurdepääs arstiabile halveneb järjest. „Inimestelt on võetud hambaravitoetus, ravikindlustamata isik saab tasuta arstiabi üksnes siis, kui seisund nõuab vältimatut sekkumist. Tervishoiupoliitika on võõrdunud empaatiast, rahaga mõõdetamatust halastusest. Ometi on kusagil piir, millest mingil juhul ei tohi taganeda. See piir jõuab kätte siis, kui kaalule seatakse inimese elu ja tervis,“ ütles Treial.
Rahvaliit on jätkuvalt seisukohal, et erakondadel tuleb sotsiaal- ja tervishoiukulutuste suurendamises kokkuleppele jõuda ning riik peab selle valdkonna kulutusi järk-järgult kasvatama, lisades igal aastal teatud protsendi.
Treial peab vältimatuks ükskõik mis moel aidata ravikindlustamata inimesi, kes praegu jäävad abita. Üht lahendust näeb ta erisüsteemi loomises, mis võimaldab madala sissetulekuga inimeste tervishoiukulusid katta riigi muude laekumiste arvelt.
„Ka ravikindlustamata inimene peab saama vähemalt perearsti poole pöörduda. Mõistlik on panna põhirõhk haiguste ennetamisele ja varasele diagnoosimisele. See on lõppkokkuvõttes kordi odavam kui hiljem kaugelearenenud haiguse ravimine,“ selgitas Treial. „Selleks aga tuleb kõigile tagada juurdepääs arstiabile, sealhulgas hambaravile, ja muudele tervishoiuteenustele. Asi on suhtumises, kas inimestest hoolitakse või mitte,“ lisas ta.
Lisainfo:
Mai Treial
Riigikogu liige
Tel 50 72 838
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1515
27. jaanuar 2011
Riigikogu liige Mai Treial ütles täna Riigikogus Eesti tervishoiu olukorra arutelul, et meie tervishoiupoliitikas on vaja põhimõtteliselt uut lähenemist. Vaatamata sellele, et eri institutsioonid on osutanud tervishoiukorralduse nõrkusele ning Riigikontroll on selgelt välja toonud meie haiglavõrgu troostitu tuleviku, ei ole sotsiaalministeerium kas suutnud või pidanud vajalikuks olukorda parandada.
Treiali hinnangul on Eesti tervishoiukorraldus inimesest kaugenenud, sest juurdepääs arstiabile halveneb järjest. „Inimestelt on võetud hambaravitoetus, ravikindlustamata isik saab tasuta arstiabi üksnes siis, kui seisund nõuab vältimatut sekkumist. Tervishoiupoliitika on võõrdunud empaatiast, rahaga mõõdetamatust halastusest. Ometi on kusagil piir, millest mingil juhul ei tohi taganeda. See piir jõuab kätte siis, kui kaalule seatakse inimese elu ja tervis,“ ütles Treial.
Rahvaliit on jätkuvalt seisukohal, et erakondadel tuleb sotsiaal- ja tervishoiukulutuste suurendamises kokkuleppele jõuda ning riik peab selle valdkonna kulutusi järk-järgult kasvatama, lisades igal aastal teatud protsendi.
Treial peab vältimatuks ükskõik mis moel aidata ravikindlustamata inimesi, kes praegu jäävad abita. Üht lahendust näeb ta erisüsteemi loomises, mis võimaldab madala sissetulekuga inimeste tervishoiukulusid katta riigi muude laekumiste arvelt.
„Ka ravikindlustamata inimene peab saama vähemalt perearsti poole pöörduda. Mõistlik on panna põhirõhk haiguste ennetamisele ja varasele diagnoosimisele. See on lõppkokkuvõttes kordi odavam kui hiljem kaugelearenenud haiguse ravimine,“ selgitas Treial. „Selleks aga tuleb kõigile tagada juurdepääs arstiabile, sealhulgas hambaravile, ja muudele tervishoiuteenustele. Asi on suhtumises, kas inimestest hoolitakse või mitte,“ lisas ta.
Lisainfo:
Mai Treial
Riigikogu liige
Tel 50 72 838
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1515
Rahvaliidu saadikukandidaadid tutvustavad valimisplatvormi lähtekohti
Pühapäeval, 30. jaanuaril korraldab Rahvaliit Harjumaal Salzburgi hotellis saadikukandidaadi päeva, kus osalevad eelolevatel valimistel erakonna nimekirjas Riigikogusse kandideerijad.
Päevakavas on kesksel kohal valimisplatvormi üksikasjalik lahtimõtestamine, kus teemade eestkõnelejad tutvustavad lähemalt oma valdkondi. Eestkõnelejateks on erakonna esimees Andrus Blok, ajakirjanik Peeter Ernits, Rahvaliidu peaministrikandidaat Jaan Toots, erakonna aseesimees, Riigikogu liige Mai Treial, aseesimees Riina Kull, peasekretär Taavi Pirk, volikogu esimees Margo Miljand, majandustoimkonna aseesimees Rene Naptal ja põllumajandusdoktor Arvo Sirendi. Kaitsepoliitika põhimõtteid tutvustab Hannes Toomsalu.
Antakse ka täpsem ülevaade, kui palju rahalist katet nõuavad Rahvaliidu platvormis seatud eesmärgid, samuti tulevad jutuks erakonna valimiskampaania maksumus ja toetamine. Kandideerijatele jagatakse praktilisi näpunäiteid valimiskampaaniaks. Sõna saab iga valimisringkonna esindaja.
Päev Salzburgi hotellis algab pühapäeval kell 11.
Ajakirjanikel on hea võimalus meie kandidaatidega lähemalt tutvust teha ning esinumbreid ja kõiki teisi usutleda.
Lisainfo:
Taavi Pirk
Rahvaliidu peasekretär
Tel 51 48 858
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1513
Päevakavas on kesksel kohal valimisplatvormi üksikasjalik lahtimõtestamine, kus teemade eestkõnelejad tutvustavad lähemalt oma valdkondi. Eestkõnelejateks on erakonna esimees Andrus Blok, ajakirjanik Peeter Ernits, Rahvaliidu peaministrikandidaat Jaan Toots, erakonna aseesimees, Riigikogu liige Mai Treial, aseesimees Riina Kull, peasekretär Taavi Pirk, volikogu esimees Margo Miljand, majandustoimkonna aseesimees Rene Naptal ja põllumajandusdoktor Arvo Sirendi. Kaitsepoliitika põhimõtteid tutvustab Hannes Toomsalu.
Antakse ka täpsem ülevaade, kui palju rahalist katet nõuavad Rahvaliidu platvormis seatud eesmärgid, samuti tulevad jutuks erakonna valimiskampaania maksumus ja toetamine. Kandideerijatele jagatakse praktilisi näpunäiteid valimiskampaaniaks. Sõna saab iga valimisringkonna esindaja.
Päev Salzburgi hotellis algab pühapäeval kell 11.
Ajakirjanikel on hea võimalus meie kandidaatidega lähemalt tutvust teha ning esinumbreid ja kõiki teisi usutleda.
Lisainfo:
Taavi Pirk
Rahvaliidu peasekretär
Tel 51 48 858
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1513
Wednesday, January 26, 2011
Naptal: FIEd on liiga rängalt maksustatud
Kuna FIE omab erinevalt äriühingust täisvastutust, siis suurema vastutuse osaliseks kompenseerimiseks peavad tingimused tegutsemiseks ja maksustamine olema soodsamad kui äriühingutel, rääkis oma erakonna nägemusest Rahvaliidu majandustoimkonna liige Rene Naptal.
Raamatupidaja.ee saatis Eesti suurematele erakondadele neli küsimust, mis puudutavad vajadust vaadata üle füüsilisest isikust ettevõtjate maksukoormus.
Täna vastab raamatupidaja.ee küsimustele Eestimaa Rahvaliidu majandustoimkonna liige Rene Naptal.
1. Kas olete nõus, et vastavat arutelu peaks kureerima rahandusministeerium?
FIE maksupoliitika sünnib rahandusministeeriumis koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, kes hiljem peavad täitevvõimuna tagama seaduste täitmise.
Rahvusvaheline praktika on tõestanud, et FIE vajalikkus majanduses eksisteerib .
Kuna FIE omab erinevalt äriühingust täisvastutust, siis suurema vastutuse osaliseks kompenseerimiseks peavad tingimused tegutsemiseks ja maksustamine olema soodsamad kui äriühingutel.
Samuti kui 1-2 kuud ei ole FIE'l käivet, siis maksma peab ta ikka. See on lihtsalt jabur. Tänane võim eelistab kahjuks suurkorporatsioonide omanike probleemide lahendamist, aga mitte väikeettevõtluse teket.
Rahvaliit on seisukohal, et FIE huvigrupid ja seadusandlik võim ei suhtle omavahel ja seetõttu FIE ettevõtlusvormina ei ole Eestis jätkusuutlik ja populaarne. Tuleb kiiremas korras kokku kutsuda ümarlaud FIE maksupoliitika aruteluks.
Karta on, et tänasel kujul FIE’t ülemaksustades saab riik maksu tegelikult vähem kui sellisele ettevõtlusele õiglasema maksukoormuse kehtestamisel. Seda enam, et füüsilisest isikust ettevõtja omanikutulu maksustamine sotsiaalmaksuga on äärmiselt taunitav, kuna see diskrimineerib sellist ettevõtlusvormi, luues äriühingutega konkureerimisel ebavõrdsed tingimused.
Andes liiga suure osa majandusest suurfirmadele muutub majandus raskesti juhitavaks, haavatavaks, riik aga seoses omanike vähesusega sõltuvaks ja nõrgaks. Ja jätkub rahvastiku väljavool.
2. Kas Rahvaliit peab vajalikuks FIEde maksustamise teema tervikuna ette võtta ning kirjutada see ka koalitsioonilepingusse?
Rahvaliidul on konkreetne Eesti päästmise plaan 2011-2015, kus on tähtis roll FIE'de taastekkimises. Rahvaliit väidab, et kui pole majandust, siis pole ka riiki.
Oleme seisukohal, et FIE on liiga rängalt maksustatud.
Rahvaliidu majandusprogramm näeb ette, et FIE'le peaks kehtestama fikseeritud maksu 125 EUR (1957 EEK) kvartalis, sealjuures muid makse ei lisandu kuni käibe 250 000 EEK saavutamiseni.
3. Millised punktid praegustes regulatsioonides vajaksid Teie hinnangul üle vaatamist, lihtsustamist, uuesti reguleerimist?
Tuleb kõrvaldada ebavõrdsused teiste ettevõtlusvormidega.
4. Kas Teie hinnangul oleks riigi, maksunduse ja ettevõtluse seisukohalt kasulikum, kui FIE asemel valitaks OÜ vorm?
FIE omab täisvastutust, erinevalt äriühingust. Suurema vastutuse osaliseks kompenseerimiseks peavad tingimused tegutsemiseks ja maksustamine olema soodsamad kui äriühingutel. Lisaks on kohustused pärandatavad.
On inimesi, kellele sobib FIE, on inimesi, kellele sobib OÜ – maitse asi.
Seadusi ei tehta aga selleks, et täna oleme kõik FIE'd, homme kõik OÜ'd. Inimene vajab selgust ja stabiilsust.
Hetkel, kus Eestis on 130 000 töötut, oleks viimane aeg anda uus stardipauk FIE’de tekkeks.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1512
Raamatupidaja.ee saatis Eesti suurematele erakondadele neli küsimust, mis puudutavad vajadust vaadata üle füüsilisest isikust ettevõtjate maksukoormus.
Täna vastab raamatupidaja.ee küsimustele Eestimaa Rahvaliidu majandustoimkonna liige Rene Naptal.
1. Kas olete nõus, et vastavat arutelu peaks kureerima rahandusministeerium?
FIE maksupoliitika sünnib rahandusministeeriumis koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, kes hiljem peavad täitevvõimuna tagama seaduste täitmise.
Rahvusvaheline praktika on tõestanud, et FIE vajalikkus majanduses eksisteerib .
Kuna FIE omab erinevalt äriühingust täisvastutust, siis suurema vastutuse osaliseks kompenseerimiseks peavad tingimused tegutsemiseks ja maksustamine olema soodsamad kui äriühingutel.
Samuti kui 1-2 kuud ei ole FIE'l käivet, siis maksma peab ta ikka. See on lihtsalt jabur. Tänane võim eelistab kahjuks suurkorporatsioonide omanike probleemide lahendamist, aga mitte väikeettevõtluse teket.
Rahvaliit on seisukohal, et FIE huvigrupid ja seadusandlik võim ei suhtle omavahel ja seetõttu FIE ettevõtlusvormina ei ole Eestis jätkusuutlik ja populaarne. Tuleb kiiremas korras kokku kutsuda ümarlaud FIE maksupoliitika aruteluks.
Karta on, et tänasel kujul FIE’t ülemaksustades saab riik maksu tegelikult vähem kui sellisele ettevõtlusele õiglasema maksukoormuse kehtestamisel. Seda enam, et füüsilisest isikust ettevõtja omanikutulu maksustamine sotsiaalmaksuga on äärmiselt taunitav, kuna see diskrimineerib sellist ettevõtlusvormi, luues äriühingutega konkureerimisel ebavõrdsed tingimused.
Andes liiga suure osa majandusest suurfirmadele muutub majandus raskesti juhitavaks, haavatavaks, riik aga seoses omanike vähesusega sõltuvaks ja nõrgaks. Ja jätkub rahvastiku väljavool.
2. Kas Rahvaliit peab vajalikuks FIEde maksustamise teema tervikuna ette võtta ning kirjutada see ka koalitsioonilepingusse?
Rahvaliidul on konkreetne Eesti päästmise plaan 2011-2015, kus on tähtis roll FIE'de taastekkimises. Rahvaliit väidab, et kui pole majandust, siis pole ka riiki.
Oleme seisukohal, et FIE on liiga rängalt maksustatud.
Rahvaliidu majandusprogramm näeb ette, et FIE'le peaks kehtestama fikseeritud maksu 125 EUR (1957 EEK) kvartalis, sealjuures muid makse ei lisandu kuni käibe 250 000 EEK saavutamiseni.
3. Millised punktid praegustes regulatsioonides vajaksid Teie hinnangul üle vaatamist, lihtsustamist, uuesti reguleerimist?
Tuleb kõrvaldada ebavõrdsused teiste ettevõtlusvormidega.
4. Kas Teie hinnangul oleks riigi, maksunduse ja ettevõtluse seisukohalt kasulikum, kui FIE asemel valitaks OÜ vorm?
FIE omab täisvastutust, erinevalt äriühingust. Suurema vastutuse osaliseks kompenseerimiseks peavad tingimused tegutsemiseks ja maksustamine olema soodsamad kui äriühingutel. Lisaks on kohustused pärandatavad.
On inimesi, kellele sobib FIE, on inimesi, kellele sobib OÜ – maitse asi.
Seadusi ei tehta aga selleks, et täna oleme kõik FIE'd, homme kõik OÜ'd. Inimene vajab selgust ja stabiilsust.
Hetkel, kus Eestis on 130 000 töötut, oleks viimane aeg anda uus stardipauk FIE’de tekkeks.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1512
Rahvaliidu ideed ja inimesed jätkuvalt hinnas
Monika Kuzmina, Meie Maa 26.01.2011
Vastutust tuleb inimesele õpetada juba maast-madalast. Et sellest ei peaks hakkama rääkima alles siis, kui ta on valitud riigikogusse või määrab valitsuses riigi käekäiku. Ehkki – valitsusliikmete eetikakoodeks oleks asjakohane igal ajal. Vastutada aga tuleb meil kõigil, alustades kõige lihtsamast, ja mitte ainult tegude, vaid ka sõnade eest.
Igal inimesel on seaduspärane ootus oma õigustele. Aga et õiguste vääriline olla, tuleb need välja teenida, muu hulgas paneb see kohustuse jääda ausaks ja õiglaseks. Meil kõigil on õigus teha valik, kellega jagame oma põhimõtteid, kelle poole hoiame ja kellest lugu peame.
Kui rahvaliitlased sotside hulka läksid, tekitas see minus alguses arusaamatust – kuidas on võimalik päevapealt muuta maailmavaadet? Hiljem tegi mind kurvaks tõdemus, et inimene hülgab oma põhimõtted ja, nähes kasu kasvavat, läheb lihtsama vastupanu teed. Meeskonnavaimust ja sirgest seljast pole enam juttugi.
Nüüd aga teeb see juba nalja, et kõik, kes läinud, räägivad nagu ühest suust, kuidas nad hakkavad maarahva eest seisma ja just seda kõige õigemat regionaalpoliitikat ajama. Seda lubavad nii sotsiaaldemokraadid kui ka Keskerakond. Tagatipuks – isegi Isamaa ja Res Publicaga liitunud leiavad, et ainult selles erakonnas saab maarahvast päästa. Mõnes mõttes oleks justkui põhjust tunda heameelt selle üle, et meie väärt missioon üha laiemat kandepinda leiab…
Hämmastama paneb sotside telereklaam, kus Rahvaliidu “Hoolivast Eestist” on arendatud lubadus “Meie hoolime”. Vaatamata “järjepidevusele” ei kõla see endisterahvaliitlaste suust küll eriti veenvalt, sest on karta, et kui nad ei saanud meil hakkama, ei saa ka mujal.
Sotside sekka lahkunud endine Rahvaliidu esimees Karel Rüütli sai viimastel kohalikel valimistel 200 häält, huvitav, kui palju erakonnajuhist reeturile seekord hääli antakse?Rahvaliidu häid mõtteid igatahes hinnatakse. Mille muuga seletada tõsiasja, et sotsiaaldemokraatide valimisplatvormi kirjutati sisse Rahvaliidu noorte algatus tõsta lastetoetus 300 kroonilt 1300 kroonile. Isamaaliit aga on pidanud järgimisväärseksRahvaliidu ammusi seisukohti hariduse vallas.
Reformierakond näitas nutikust juba aastaid tagasi, kui hakkas maapiirkondades levitama oma ajalehte Teataja (teatavasti ilmus tollal sama nime all Rahvaliidu ajaleht), mis mõnes parajat segadust tekitas ja seega ka eesmärgi täitis. Kui lehtedel on enam-vähem üks tegu ja nägu – mine võta kinni, kes on kes. Maainimene ei taipa kohe, et ärimees seisab ikka ärimehe eest.
Keskerakond teeb kõige julgemaid käike, tema “laenab” meie inimesi, ja selleks sobivad nii noored kui vanad, nii mehed kui naised, ausad ja vähem ausad. Peaasi, et oleksrahvaliitlane. Ester Tuiksoo väide, et Keskerakonnaga liitumine oli pragmaatiline otsus, teeb murelikuks.
Keskerakond on ka mulle ja paljudele teistele rahvaliitlastele teinud muljetavaldavaid ettepanekuid ajal, mil kõigi rahakotid on üsna õhukesed ja kõigi pakkumiste pärast, mis rahakotile kas või lootust annaksid, et sinna midagi pudeneks, on võib-olla tõesti tark pragmaatilisi otsuseid teha, kuid mina ei pea õigeks müüa oma väärtusi, usku, tõekspidamisi.
Ülejooksikuid õpetab elu. Varsti pärast seda, kui avaldus Keskerakonda astumiseks oli esitatud, võeti endine rahvaliitlane Inge Hirmo kibekähku Mikitamäe vallavanema kohalt maha. Ei teagi, kas õnne soovida või kaasa tunda.
Üht aga tahan kõigile erakonda vahetanutele küll soovida – edu uue maailmavaate omaksvõtmisel. Või kui see ei õnnestu, siis Rahvaliidu rakukese loomist uues koduparteis. Nende sõnavõttudest aimub küll, et varsti tunnistavad kõik erakonnad Rahvaliidu põhimõtet, et Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimus on maaelu säilimine. Mis muud, kui et eks need rahvaliitlased ole siis ikka üks väärt kaup.
Aga uskuge – veel väärtuslikumad saame olla oma erakonnas, kui tunnistame oma vigu, jääme ausaks ja väärikaks, lööme selja sirgu ning kanname maameheliku jonni ja visadusega ühiselt vastutust. Need rahvaliitlased, kes oma põhimõtetele kindlaks on jäänud, mõistavad seda.
Mõistavad sedagi, et olukorras, kus maad võtab inimväärikust alandav vaesus, valitseb tööpuudus ning jätkub eestlaste äravool piiri taha, vajab Eesti muutusi. Muutused on võimalikud, kui Eesti rahvas nii otsustab. Ja rahvas saab neid muutusi alustada sellest, et valib riigikogusse õiged inimesed – valib inimesed endi seast!
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1511
Vastutust tuleb inimesele õpetada juba maast-madalast. Et sellest ei peaks hakkama rääkima alles siis, kui ta on valitud riigikogusse või määrab valitsuses riigi käekäiku. Ehkki – valitsusliikmete eetikakoodeks oleks asjakohane igal ajal. Vastutada aga tuleb meil kõigil, alustades kõige lihtsamast, ja mitte ainult tegude, vaid ka sõnade eest.
Igal inimesel on seaduspärane ootus oma õigustele. Aga et õiguste vääriline olla, tuleb need välja teenida, muu hulgas paneb see kohustuse jääda ausaks ja õiglaseks. Meil kõigil on õigus teha valik, kellega jagame oma põhimõtteid, kelle poole hoiame ja kellest lugu peame.
Kui rahvaliitlased sotside hulka läksid, tekitas see minus alguses arusaamatust – kuidas on võimalik päevapealt muuta maailmavaadet? Hiljem tegi mind kurvaks tõdemus, et inimene hülgab oma põhimõtted ja, nähes kasu kasvavat, läheb lihtsama vastupanu teed. Meeskonnavaimust ja sirgest seljast pole enam juttugi.
Nüüd aga teeb see juba nalja, et kõik, kes läinud, räägivad nagu ühest suust, kuidas nad hakkavad maarahva eest seisma ja just seda kõige õigemat regionaalpoliitikat ajama. Seda lubavad nii sotsiaaldemokraadid kui ka Keskerakond. Tagatipuks – isegi Isamaa ja Res Publicaga liitunud leiavad, et ainult selles erakonnas saab maarahvast päästa. Mõnes mõttes oleks justkui põhjust tunda heameelt selle üle, et meie väärt missioon üha laiemat kandepinda leiab…
Hämmastama paneb sotside telereklaam, kus Rahvaliidu “Hoolivast Eestist” on arendatud lubadus “Meie hoolime”. Vaatamata “järjepidevusele” ei kõla see endisterahvaliitlaste suust küll eriti veenvalt, sest on karta, et kui nad ei saanud meil hakkama, ei saa ka mujal.
Sotside sekka lahkunud endine Rahvaliidu esimees Karel Rüütli sai viimastel kohalikel valimistel 200 häält, huvitav, kui palju erakonnajuhist reeturile seekord hääli antakse?Rahvaliidu häid mõtteid igatahes hinnatakse. Mille muuga seletada tõsiasja, et sotsiaaldemokraatide valimisplatvormi kirjutati sisse Rahvaliidu noorte algatus tõsta lastetoetus 300 kroonilt 1300 kroonile. Isamaaliit aga on pidanud järgimisväärseksRahvaliidu ammusi seisukohti hariduse vallas.
Reformierakond näitas nutikust juba aastaid tagasi, kui hakkas maapiirkondades levitama oma ajalehte Teataja (teatavasti ilmus tollal sama nime all Rahvaliidu ajaleht), mis mõnes parajat segadust tekitas ja seega ka eesmärgi täitis. Kui lehtedel on enam-vähem üks tegu ja nägu – mine võta kinni, kes on kes. Maainimene ei taipa kohe, et ärimees seisab ikka ärimehe eest.
Keskerakond teeb kõige julgemaid käike, tema “laenab” meie inimesi, ja selleks sobivad nii noored kui vanad, nii mehed kui naised, ausad ja vähem ausad. Peaasi, et oleksrahvaliitlane. Ester Tuiksoo väide, et Keskerakonnaga liitumine oli pragmaatiline otsus, teeb murelikuks.
Keskerakond on ka mulle ja paljudele teistele rahvaliitlastele teinud muljetavaldavaid ettepanekuid ajal, mil kõigi rahakotid on üsna õhukesed ja kõigi pakkumiste pärast, mis rahakotile kas või lootust annaksid, et sinna midagi pudeneks, on võib-olla tõesti tark pragmaatilisi otsuseid teha, kuid mina ei pea õigeks müüa oma väärtusi, usku, tõekspidamisi.
Ülejooksikuid õpetab elu. Varsti pärast seda, kui avaldus Keskerakonda astumiseks oli esitatud, võeti endine rahvaliitlane Inge Hirmo kibekähku Mikitamäe vallavanema kohalt maha. Ei teagi, kas õnne soovida või kaasa tunda.
Üht aga tahan kõigile erakonda vahetanutele küll soovida – edu uue maailmavaate omaksvõtmisel. Või kui see ei õnnestu, siis Rahvaliidu rakukese loomist uues koduparteis. Nende sõnavõttudest aimub küll, et varsti tunnistavad kõik erakonnad Rahvaliidu põhimõtet, et Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimus on maaelu säilimine. Mis muud, kui et eks need rahvaliitlased ole siis ikka üks väärt kaup.
Aga uskuge – veel väärtuslikumad saame olla oma erakonnas, kui tunnistame oma vigu, jääme ausaks ja väärikaks, lööme selja sirgu ning kanname maameheliku jonni ja visadusega ühiselt vastutust. Need rahvaliitlased, kes oma põhimõtetele kindlaks on jäänud, mõistavad seda.
Mõistavad sedagi, et olukorras, kus maad võtab inimväärikust alandav vaesus, valitseb tööpuudus ning jätkub eestlaste äravool piiri taha, vajab Eesti muutusi. Muutused on võimalikud, kui Eesti rahvas nii otsustab. Ja rahvas saab neid muutusi alustada sellest, et valib riigikogusse õiged inimesed – valib inimesed endi seast!
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1511
Arvo Sirendi:Võlavaba riik ja rahvas
Kapitali vaba liikumine on Euroopa Liidus üks neljast direktiivsest vabadusest. Kinnitatakse, et eraomanik võib olla pärit kust tahes, sest kapitalil pole kodumaad.
On meeles ühe liberaali hüüatus riigikogus, et me võime maha müüa kas või kogu maa näiteks jaapanlastele − tähtis on vaid see, et nad makse korralikult maksavad. Tõsi ta on, kui kõige tähtsam on valitsust ülal pidada. Ent mis peab üleval riiki ja rahvast? Oleme korduvalt kogenud, et kuigi kapitalil pole kodumaad, siis kapitalistil ikkagi on.
Vara on müüdud, raha kulutatud
Oleme taasiseseisvumise järgsel ajal müünud meile pärandatud eellaste vara (tehaseid, vabrikuid, mõisaid, infrastruktuuri) ja rahvuslikke ressursse (maid, metsa, looduskauneid paiku, maavarasid) ligikaudu 350 miljardi krooni eest. Kuigi seda müüki nimetatakse välisinvesteeringute juurdemeelitamiseks, oleme saadud raha ära tarvitanud. See müük katab põhiosas 15 aasta jooksul kogunenud väliskaubanduse ja jooksevkonto defitsiidi, mis tekkis reformide tagajärjel seoses tööstuse ja põllumajanduse allakäiguga. Me ostsime enam kui 50 miljardi krooni eest välismaalt toiduaineid, mille tootmiseks olid meil olemas nii maa kui ka inimesed, kuid puudus riiklik huvi.
1939. aastal jõudis Eestimaa põld, karja- ja heinamaa ära toita 1,13 miljonit inimest, 478 000 lehma, 228 000 noorveist, 219 000 hobust, 695 000 lammast, 442 000 siga ja 1,7 mln kodulindu. Toit ja rõivadki tulid oma kodutalust, toitu jätkus ka külalistele ja ekspordiks, et osta põllutehnikat. Põhiväetis tuli oma laudast, põhitöö tegid ära oma pere ja hobused. Tööd ei narritud, talu oli eluküsimus ja auasi. Enamik meiereidest ja lihatööstustest oli talurahva ühisomanduses, samuti ühispangad ning toidukaupade müük sise- ja välisturule. Riigivõim oli maarahva käes. Eesti oli põlluharijate riik.
Tänapäeval peame samal maal võrreldes 1939. aastaga vähem: lehmi 5 korda, noorveiseid 1,7, hobuseid 44, lambaid 14, sigu 1,3 korda. Inimesi on 11% rohkem. Väetis, keemia ja masinad ostetakse sisse, traktori-, kombaini-, kuivati- ja autokütus samuti. Ja lõpuks on harjutud ostma veel ka välismaist toitu kuue miljardi krooni eest aastas.
Kolhoosiaja lõpuga võrreldes on lehmade arv praeguseks vähenenud 2,5 korda, sigade arv 2,8 korda, lindude arv 3,4 korda. Kolmandik kultuurmaast, üle 300 000 ha, jäeti kasvatama umbrohtu ja võsa. Õigluse nimel taastati maale eraomandiõigus ja jagati ära suurmajandite vara. Ent taastatud talu polnud enam elu-, vaid tuluküsimus. Kahjumiga äri ei edene.
Hea äraelamine tuleviku arvel
Talude rahaallikad oli riik maha müünud. Piima- ja lihakombinaadid polnud enam talumehe omad, pangad, kaubandusketid ja eksport samuti mitte. Ligi 40 kommertspanka läks pankrotti, talude vähene raha kadus pankrotipessa. Ainult laenuvõlad ei kadunud kuhugi ja need nõuti koos protsentidega sisse. Ka käibemaksu nõudis riik talunikult koos viivistega sisse isegi selle toodangu pealt, mille eest pankrotistunud liha-piimatööstused raha ei maksnud. See oli käibemaks olematu käibe pealt. Toidukauba maaletoojad aga toetasid liberaalset parteid ja seda poliitikat, mis siseturukaitse ühepoolse loobumise tagajärjel tekkinud kõlvatu konkurentsi toiduainete turul kõlbeliseks jutustas ja seadustas.
Üleminek taludele sai altminekuks enamikule talutaastajatest. Latt oli liiga kõrge igasuguse abita jäätud väiketalude süsteemi normaalseks arenguks. Toetuseta väiketalud pidid kas ise suureks saama või müüma/rentima maa neile, kes suutsid vähemalt ühe või paari küla jagu maid harida. Keegi ei tea päris täpselt, mis on saanud loodud taludest ja talupidajatest, sest seda pole arvestamisvääriliseks peetud. Keegi ei tea, kui palju on meie kaasmaalasi, noori ja keskealisi lahkunud välismaale tööd otsima ja leiba teenima. Nende arvu on hinnatud 20 000 – 80 000 ulatuvaks.
Maal on praegu kümneid tuhandeid inimesi ilma töö ja palgata. Meie aga impordime igal aastal ikka veel ligi viie miljardi krooni eest neid toiduaineid, mida võiksime ise toota.
Võrreldes reformide-eelse ajaga on 15 aastaga sündinud 150 000 last vähem. Kui arvestada lapse üleskasvatamiseks miljon krooni, siis oleme sündimata laste arvel kokku hoidnud 150 miljardit krooni, kuid kulutanud selle oma äraelamiseks ja elamute ehituseks. Eralaenude võlgnevus, põhiliselt elamuehituseks, on 100 miljardit krooni, ent koos riigi- ja omavalitsuste võlgadega 250 miljardit krooni. Selle maksmisest pääsu pole. Odavat uut laenu enam ei saa, sest meil on väga vähe järel seda, mida selle katteks pantida või tulevikus maha müüa. Kas meil jätkub vastutus- ja kohusetunnet, et liita kokku eellastelt võetud laenude võlgnevus, millest võime põhjendatult maha arvata selle osa, mille oleme pärandanud oma järeltulevale põlvkonnale?
Õpetajate leht
http://erl.ee/index.php?id=1488
On meeles ühe liberaali hüüatus riigikogus, et me võime maha müüa kas või kogu maa näiteks jaapanlastele − tähtis on vaid see, et nad makse korralikult maksavad. Tõsi ta on, kui kõige tähtsam on valitsust ülal pidada. Ent mis peab üleval riiki ja rahvast? Oleme korduvalt kogenud, et kuigi kapitalil pole kodumaad, siis kapitalistil ikkagi on.
Vara on müüdud, raha kulutatud
Oleme taasiseseisvumise järgsel ajal müünud meile pärandatud eellaste vara (tehaseid, vabrikuid, mõisaid, infrastruktuuri) ja rahvuslikke ressursse (maid, metsa, looduskauneid paiku, maavarasid) ligikaudu 350 miljardi krooni eest. Kuigi seda müüki nimetatakse välisinvesteeringute juurdemeelitamiseks, oleme saadud raha ära tarvitanud. See müük katab põhiosas 15 aasta jooksul kogunenud väliskaubanduse ja jooksevkonto defitsiidi, mis tekkis reformide tagajärjel seoses tööstuse ja põllumajanduse allakäiguga. Me ostsime enam kui 50 miljardi krooni eest välismaalt toiduaineid, mille tootmiseks olid meil olemas nii maa kui ka inimesed, kuid puudus riiklik huvi.
1939. aastal jõudis Eestimaa põld, karja- ja heinamaa ära toita 1,13 miljonit inimest, 478 000 lehma, 228 000 noorveist, 219 000 hobust, 695 000 lammast, 442 000 siga ja 1,7 mln kodulindu. Toit ja rõivadki tulid oma kodutalust, toitu jätkus ka külalistele ja ekspordiks, et osta põllutehnikat. Põhiväetis tuli oma laudast, põhitöö tegid ära oma pere ja hobused. Tööd ei narritud, talu oli eluküsimus ja auasi. Enamik meiereidest ja lihatööstustest oli talurahva ühisomanduses, samuti ühispangad ning toidukaupade müük sise- ja välisturule. Riigivõim oli maarahva käes. Eesti oli põlluharijate riik.
Tänapäeval peame samal maal võrreldes 1939. aastaga vähem: lehmi 5 korda, noorveiseid 1,7, hobuseid 44, lambaid 14, sigu 1,3 korda. Inimesi on 11% rohkem. Väetis, keemia ja masinad ostetakse sisse, traktori-, kombaini-, kuivati- ja autokütus samuti. Ja lõpuks on harjutud ostma veel ka välismaist toitu kuue miljardi krooni eest aastas.
Kolhoosiaja lõpuga võrreldes on lehmade arv praeguseks vähenenud 2,5 korda, sigade arv 2,8 korda, lindude arv 3,4 korda. Kolmandik kultuurmaast, üle 300 000 ha, jäeti kasvatama umbrohtu ja võsa. Õigluse nimel taastati maale eraomandiõigus ja jagati ära suurmajandite vara. Ent taastatud talu polnud enam elu-, vaid tuluküsimus. Kahjumiga äri ei edene.
Hea äraelamine tuleviku arvel
Talude rahaallikad oli riik maha müünud. Piima- ja lihakombinaadid polnud enam talumehe omad, pangad, kaubandusketid ja eksport samuti mitte. Ligi 40 kommertspanka läks pankrotti, talude vähene raha kadus pankrotipessa. Ainult laenuvõlad ei kadunud kuhugi ja need nõuti koos protsentidega sisse. Ka käibemaksu nõudis riik talunikult koos viivistega sisse isegi selle toodangu pealt, mille eest pankrotistunud liha-piimatööstused raha ei maksnud. See oli käibemaks olematu käibe pealt. Toidukauba maaletoojad aga toetasid liberaalset parteid ja seda poliitikat, mis siseturukaitse ühepoolse loobumise tagajärjel tekkinud kõlvatu konkurentsi toiduainete turul kõlbeliseks jutustas ja seadustas.
Üleminek taludele sai altminekuks enamikule talutaastajatest. Latt oli liiga kõrge igasuguse abita jäätud väiketalude süsteemi normaalseks arenguks. Toetuseta väiketalud pidid kas ise suureks saama või müüma/rentima maa neile, kes suutsid vähemalt ühe või paari küla jagu maid harida. Keegi ei tea päris täpselt, mis on saanud loodud taludest ja talupidajatest, sest seda pole arvestamisvääriliseks peetud. Keegi ei tea, kui palju on meie kaasmaalasi, noori ja keskealisi lahkunud välismaale tööd otsima ja leiba teenima. Nende arvu on hinnatud 20 000 – 80 000 ulatuvaks.
Maal on praegu kümneid tuhandeid inimesi ilma töö ja palgata. Meie aga impordime igal aastal ikka veel ligi viie miljardi krooni eest neid toiduaineid, mida võiksime ise toota.
Võrreldes reformide-eelse ajaga on 15 aastaga sündinud 150 000 last vähem. Kui arvestada lapse üleskasvatamiseks miljon krooni, siis oleme sündimata laste arvel kokku hoidnud 150 miljardit krooni, kuid kulutanud selle oma äraelamiseks ja elamute ehituseks. Eralaenude võlgnevus, põhiliselt elamuehituseks, on 100 miljardit krooni, ent koos riigi- ja omavalitsuste võlgadega 250 miljardit krooni. Selle maksmisest pääsu pole. Odavat uut laenu enam ei saa, sest meil on väga vähe järel seda, mida selle katteks pantida või tulevikus maha müüa. Kas meil jätkub vastutus- ja kohusetunnet, et liita kokku eellastelt võetud laenude võlgnevus, millest võime põhjendatult maha arvata selle osa, mille oleme pärandanud oma järeltulevale põlvkonnale?
Õpetajate leht
http://erl.ee/index.php?id=1488
Tuesday, January 25, 2011
Meie Madle Sirel telesaates!
ETVs kuumalt käimaläinud saatesarjas „Rakett 69“ lööb kaasa ka meie erakonna noorteühenduse liige Madle Sirel. Tallinna lähistelt pärit Madlele pole see, keskmisest palju enam nutikust nõudev avalik esinemine aga mingi probleem. Aastaid on ta osalenud kõikvõimalikes noortevahetuse programmides, nii et haare ja ulatus on 20aastase Madle jaoks üsna tavaline. Praegu õpib ta Tallinna Ülikoolis geenitehnoloogiat, üks tema unistusi on saada farmatseudiks. Madle on rõõmsameelne, maailma vastu siirast huvi ja aupaklikkust tundev noor – öelge veel, et meil omi eeskujusid napib!
Madle Sireli tegemistele ETVs saab kaasa elada laupäeviti kell 19.35.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1510
Madle Sireli tegemistele ETVs saab kaasa elada laupäeviti kell 19.35.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1510
Karin Jaanson: tarvis on teada, kuhu oleme teel
Postimees Online, 25.01.2011
Aasta on alanud hästi. Rõõmustavaid uudiseid majanduse kosumisest on rohkesti: tööstustoodang ja selle eksport kasvab, jaemüüjate käibed suurenevad jne. Majanduses toimuvat kajastab meedia enamjaolt riigikeskselt. Esiteks seetõttu, et üleriigiline statistika on operatiivsem kui maakonna oma, rääkimata linna tasandi statistikast.
Näiteks riigi sisemajanduse koguprodukti kohta saame kvartaliandmeid umbes kahe kuu möödudes, maakondade kõige värskemad andmed pärinevad 2008. aastast ja avaldati alles eelmise aasta oktoobris.
Ka on lihtsam rääkida riigist tervikuna kui ühest või teisest maakonnast, sest see eeldaks sisukamat analüüsi. Nii tulebki linna käekäiku hinnates kasutada kaudseid näitajad – tulumaksu laekumine, maksumaksjate ja turistide arv jne.
Head märgid
Häid uudiseid majanduse pisitasa toibumisest saabub juba ka Tartust. Et ettevõtjatel veidi paremini läheb, seda näitab asjaolu, et eelmise aasta augustikuust alates on järk-järgult suurenenud deklareeritava tulu maht, millelt linnale tulumaksu makstakse.
2009. aasta algusest alates vähenes iga kuu deklareeritav tulu pidevalt ja novembris maksti ettevõtetes töötasu kokku 13,3 protsenti vähem kui aasta alguses, 2010. aasta augustist alates on deklareeritud tulu aga kasvanud (võrreldes aasta algusega 8,9 protsenti).
Kosumist näitab seegi, et ettevõtete võlg linnale, mis tipphetkel ulatus 20,8 miljoni kroonini, vähenes aasta lõpuks 18,8 miljonile kroonile.
Kui riik ei oleks 2009. aastal kärpinud omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa, oleks 61,9 miljoni kroonise vähenemise asemel tulumaksu laekunud 29,2 miljonit krooni vähem kui 2009. aastal.
Ka tööpuudus on 2010. aastal Tartus langenud – aasta lõpus oli töötuid 3372 ehk aasta algusega võrreldes 1758 võrra vähem. Samas on maksumaksjate arv suurenenud vaid 530 võrra, millest võib järeldada, et ametlik statistika tegelikku olukorda päris täpselt ei peegelda. Osa inimesi on välismaale tööle siirdunud, osa loobunud end töötuna arvel hoidmast, sest toetuse saamise aeg on läbi.
2010. aasta majutusstatistika kinnitab, et langustrend peatus aprillis ja turismisektor on taas tõusuteel. Aasta üheteistkümnel kuul ööbis Tartus 6,1 protsenti külastajaid rohkem kui aasta varem samal ajal. Kahjuks ei ole samas tempos suurenenud hotellipidajate ja muid teenuseid pakkuvate ettevõtete käive, sest nõrga nõudluse tõttu on hinnatase jätkuvalt madal.
Eestis on tervikpilt palju helgem. Ligi kaks korda kiiremini kasvas majutatute arv, seda just Tallinna külastajate 13,1-protsendise kasvu tõttu, millega Tallinn suurendas oma turuosa 53,1 protsendile kõigist Eestis majutatute hulgast.
Halastamatu rändepump
Piirkondade suurt erinevust arengus näitab seegi, et Harjumaa annab Eesti SKPst ligi 60 protsenti ja SKP elaniku kohta on Eesti keskmisest üle pooleteise korra suurem. Nii Harjumaa osakaalu suurenemine kui ka Harjumaa SKP kiirem kasv elaniku kohta Eesti keskmisega võrreldes on muutunud püsivaks.
Ülejäänud maakondade hulgas on Tartumaa ainuke maakond, kus on suudetud oma osakaalu Eesti majanduses kasvatada – eelkõige Tartu ülikoolide ja linna ettevõtete panuse ning siiani toetava tagamaa (Lõuna-Eesti) tõttu.
Viimased kümme aastat on Lõuna-Eesti maakondadest asunud Tartumaale elama igal aastal keskmiselt poolteist korda rohkem inimesi kui Tartumaalt Lõuna-Eestisse. Nii nagu kogu Eestis töötab rändepump halastamatult Tallinna suunas, nii töötab see ka Lõuna-Eestis ühtlaselt Tartu suunas. Elanike arvu ja paljude tegevuste alakriitilisust silmas pidades on aga selge, et vähemalt Tartu jaoks jääb tagamaa liialt väikeseks, et väljarännet Tallinna tasakaalustada.
Hästitoimivas riigis on piirkondade arengutasemete ühtlustamine väga tähtis. Nii on Euroopa Liidu regionaalpoliitika sihiks ühtlustada riikide arengutase (SKP elaniku kohta) 75 protsendile liikmesriikide keskmisest arengutasemest.
2008. aastal jäi SKP elaniku kohta alla 75 protsendi Euroopa keskmisest kaheksas riigis, Eesti nende hulgas. Euroopalikest väärtustest lähtudes peaks meie regionaalpoliitika lähtuma samast põhimõttest maakondade arengu toetamisel. Seda enam, et Eesti maakondade võrdlus näitab, et meil on viieteistkümnest maakonnast kolmeteistkümnes SKP elaniku kohta alla 75 protsendi Eesti keskmisest. Eesti siseränne näitab selgelt, mis on sellise ebaühtluse tagajärjed.
Maailma praktika on näidanud, et riikide edu sõltub paljuski hästi toimivast haldussüsteemist ja riigi orienteeritusest tulevikku. Eesti puhul ei saa üle ega ümber haldusreformi, majanduse fokuseerimise ja teenindussektori kasvu vajalikkusest.
Haldusreformi sisuks peab olema maakonnakeskuste tugevdamine ja riigivõimu detsentraliseerimine, et arendada vajalik taristu ettevõtluse kasvuks. See on möödapääsmatu vältimaks maapiirkondade täielikku hääbumist. Ränne Eesti maakondade vahel muutub tasakaalustatuks vaid siis, kui eneseteostuse võimalused on olemas ka väljaspool Tallinna ja Tartut.
Kuhu oleme teel?
Ekspordi suurendamise vajadusele ei vaidle keegi vastu, kuid ühest päästerõngast on siiski vähe. Vaja on suurendada siseturu nõudlust ja seda on võimalik saavutada suuremat lisandväärtust andvate töökohtade (kus palgatase on praegusest kõrgem) ja uute töökohtade loomise abil teenindussektorisse.
Töökoha olemasolu loob inimesele kindlus- ja perspektiivitunde. Riigi roll on koondada oma raha potentsiaaliga tegevusvaldkondadele. Valikute tegemine on paratamatu, kui soovime ülimalt konkurentsitihedas maailmas läbi lüüa. Vajaliku tööjõu koolitamine, tootearendus ja uutele turgudele sisenemine nõuab kulutusi ning maailmatasemel teadmisi ja kompetentsust. Killustatus eri valdkondade vahel jätab tulemuse keskpäraseks.
Praegu jääbki vähegi keerukam ja tõsisem ettevõtmine vajaliku hulga väga heade spetsialistide puudumise taha.
Arenenud maailmas kasvab teenindussektor palju kiiremini kui tootmissektor. Nüüdset suurt tööpuudust on võimalik maksupoliitika abil märkimisväärselt vähendada. On vaja motiveerida inimesi tarbima rohkem teenuseid ja seeläbi ka oma elu mugavamaks muutma. Näiteks madalad käibemaksumäärad toitlustuses, majutuses ja mujal suurendavad nõudlust nende teenuste järele ja kokkuvõttes suureneb töökohtade arv. Riik küll kaotab osa käibemaksust, kuid teenib uute töökohtade pealt ja ära jäävad toetused töötutele.
Teadmata, kuhu oleme teel ehk tulevikusihte seadmata jääme veel väga pikaks ajaks väikese sissetuleku ja suure tööpuudusega maaks ning kunagi kauges tulevikus hakkab koitma ka linnriigi Tallinna aeg.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1509
Aasta on alanud hästi. Rõõmustavaid uudiseid majanduse kosumisest on rohkesti: tööstustoodang ja selle eksport kasvab, jaemüüjate käibed suurenevad jne. Majanduses toimuvat kajastab meedia enamjaolt riigikeskselt. Esiteks seetõttu, et üleriigiline statistika on operatiivsem kui maakonna oma, rääkimata linna tasandi statistikast.
Näiteks riigi sisemajanduse koguprodukti kohta saame kvartaliandmeid umbes kahe kuu möödudes, maakondade kõige värskemad andmed pärinevad 2008. aastast ja avaldati alles eelmise aasta oktoobris.
Ka on lihtsam rääkida riigist tervikuna kui ühest või teisest maakonnast, sest see eeldaks sisukamat analüüsi. Nii tulebki linna käekäiku hinnates kasutada kaudseid näitajad – tulumaksu laekumine, maksumaksjate ja turistide arv jne.
Head märgid
Häid uudiseid majanduse pisitasa toibumisest saabub juba ka Tartust. Et ettevõtjatel veidi paremini läheb, seda näitab asjaolu, et eelmise aasta augustikuust alates on järk-järgult suurenenud deklareeritava tulu maht, millelt linnale tulumaksu makstakse.
2009. aasta algusest alates vähenes iga kuu deklareeritav tulu pidevalt ja novembris maksti ettevõtetes töötasu kokku 13,3 protsenti vähem kui aasta alguses, 2010. aasta augustist alates on deklareeritud tulu aga kasvanud (võrreldes aasta algusega 8,9 protsenti).
Kosumist näitab seegi, et ettevõtete võlg linnale, mis tipphetkel ulatus 20,8 miljoni kroonini, vähenes aasta lõpuks 18,8 miljonile kroonile.
Kui riik ei oleks 2009. aastal kärpinud omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa, oleks 61,9 miljoni kroonise vähenemise asemel tulumaksu laekunud 29,2 miljonit krooni vähem kui 2009. aastal.
Ka tööpuudus on 2010. aastal Tartus langenud – aasta lõpus oli töötuid 3372 ehk aasta algusega võrreldes 1758 võrra vähem. Samas on maksumaksjate arv suurenenud vaid 530 võrra, millest võib järeldada, et ametlik statistika tegelikku olukorda päris täpselt ei peegelda. Osa inimesi on välismaale tööle siirdunud, osa loobunud end töötuna arvel hoidmast, sest toetuse saamise aeg on läbi.
2010. aasta majutusstatistika kinnitab, et langustrend peatus aprillis ja turismisektor on taas tõusuteel. Aasta üheteistkümnel kuul ööbis Tartus 6,1 protsenti külastajaid rohkem kui aasta varem samal ajal. Kahjuks ei ole samas tempos suurenenud hotellipidajate ja muid teenuseid pakkuvate ettevõtete käive, sest nõrga nõudluse tõttu on hinnatase jätkuvalt madal.
Eestis on tervikpilt palju helgem. Ligi kaks korda kiiremini kasvas majutatute arv, seda just Tallinna külastajate 13,1-protsendise kasvu tõttu, millega Tallinn suurendas oma turuosa 53,1 protsendile kõigist Eestis majutatute hulgast.
Halastamatu rändepump
Piirkondade suurt erinevust arengus näitab seegi, et Harjumaa annab Eesti SKPst ligi 60 protsenti ja SKP elaniku kohta on Eesti keskmisest üle pooleteise korra suurem. Nii Harjumaa osakaalu suurenemine kui ka Harjumaa SKP kiirem kasv elaniku kohta Eesti keskmisega võrreldes on muutunud püsivaks.
Ülejäänud maakondade hulgas on Tartumaa ainuke maakond, kus on suudetud oma osakaalu Eesti majanduses kasvatada – eelkõige Tartu ülikoolide ja linna ettevõtete panuse ning siiani toetava tagamaa (Lõuna-Eesti) tõttu.
Viimased kümme aastat on Lõuna-Eesti maakondadest asunud Tartumaale elama igal aastal keskmiselt poolteist korda rohkem inimesi kui Tartumaalt Lõuna-Eestisse. Nii nagu kogu Eestis töötab rändepump halastamatult Tallinna suunas, nii töötab see ka Lõuna-Eestis ühtlaselt Tartu suunas. Elanike arvu ja paljude tegevuste alakriitilisust silmas pidades on aga selge, et vähemalt Tartu jaoks jääb tagamaa liialt väikeseks, et väljarännet Tallinna tasakaalustada.
Hästitoimivas riigis on piirkondade arengutasemete ühtlustamine väga tähtis. Nii on Euroopa Liidu regionaalpoliitika sihiks ühtlustada riikide arengutase (SKP elaniku kohta) 75 protsendile liikmesriikide keskmisest arengutasemest.
2008. aastal jäi SKP elaniku kohta alla 75 protsendi Euroopa keskmisest kaheksas riigis, Eesti nende hulgas. Euroopalikest väärtustest lähtudes peaks meie regionaalpoliitika lähtuma samast põhimõttest maakondade arengu toetamisel. Seda enam, et Eesti maakondade võrdlus näitab, et meil on viieteistkümnest maakonnast kolmeteistkümnes SKP elaniku kohta alla 75 protsendi Eesti keskmisest. Eesti siseränne näitab selgelt, mis on sellise ebaühtluse tagajärjed.
Maailma praktika on näidanud, et riikide edu sõltub paljuski hästi toimivast haldussüsteemist ja riigi orienteeritusest tulevikku. Eesti puhul ei saa üle ega ümber haldusreformi, majanduse fokuseerimise ja teenindussektori kasvu vajalikkusest.
Haldusreformi sisuks peab olema maakonnakeskuste tugevdamine ja riigivõimu detsentraliseerimine, et arendada vajalik taristu ettevõtluse kasvuks. See on möödapääsmatu vältimaks maapiirkondade täielikku hääbumist. Ränne Eesti maakondade vahel muutub tasakaalustatuks vaid siis, kui eneseteostuse võimalused on olemas ka väljaspool Tallinna ja Tartut.
Kuhu oleme teel?
Ekspordi suurendamise vajadusele ei vaidle keegi vastu, kuid ühest päästerõngast on siiski vähe. Vaja on suurendada siseturu nõudlust ja seda on võimalik saavutada suuremat lisandväärtust andvate töökohtade (kus palgatase on praegusest kõrgem) ja uute töökohtade loomise abil teenindussektorisse.
Töökoha olemasolu loob inimesele kindlus- ja perspektiivitunde. Riigi roll on koondada oma raha potentsiaaliga tegevusvaldkondadele. Valikute tegemine on paratamatu, kui soovime ülimalt konkurentsitihedas maailmas läbi lüüa. Vajaliku tööjõu koolitamine, tootearendus ja uutele turgudele sisenemine nõuab kulutusi ning maailmatasemel teadmisi ja kompetentsust. Killustatus eri valdkondade vahel jätab tulemuse keskpäraseks.
Praegu jääbki vähegi keerukam ja tõsisem ettevõtmine vajaliku hulga väga heade spetsialistide puudumise taha.
Arenenud maailmas kasvab teenindussektor palju kiiremini kui tootmissektor. Nüüdset suurt tööpuudust on võimalik maksupoliitika abil märkimisväärselt vähendada. On vaja motiveerida inimesi tarbima rohkem teenuseid ja seeläbi ka oma elu mugavamaks muutma. Näiteks madalad käibemaksumäärad toitlustuses, majutuses ja mujal suurendavad nõudlust nende teenuste järele ja kokkuvõttes suureneb töökohtade arv. Riik küll kaotab osa käibemaksust, kuid teenib uute töökohtade pealt ja ära jäävad toetused töötutele.
Teadmata, kuhu oleme teel ehk tulevikusihte seadmata jääme veel väga pikaks ajaks väikese sissetuleku ja suure tööpuudusega maaks ning kunagi kauges tulevikus hakkab koitma ka linnriigi Tallinna aeg.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1509
Mati Väärtnõu: Jutt Rahvaliidu surmast on ilmne liialdus
Kummaline on kuulda osa inimeste arvamust Rahvaliidust. Räägitakse, et see on surnud. Erakond, millel on üle 9000 liikme, ja surnud?! Just nüüd, kui Rahvaliidust on lahkunud korruptandid, poliitbroilerid ja teised kohahoidjad, on siis erakond surnud! Kui meie rahvas nii arvab, siis küll omariiklust kauaks ei jätku. Millised on siis nn elava erakonna tunnused? Kas elav on erakond, kellel on täidetud 3V printsiip: valeta, varasta ja varja?! Või on erakonna ainsad ellujäämiskriteeriumid varimajanduse osakaalu suurus erakonna rahastamisel ja oskus meediaga manipuleerida?
Olles kaks kuud teinud taustauuringuid, olen jõudnud selgusele, et erakondadest on Rahvaliit kõige enam puhastunud vanadest kohahoidjatest ning juurde on tulnud uusi teotahtelisi tegijaid, kes on valmis muutusteks. Just muutusi ongi ühiskonnale praegu vaja – muutused on areng. Nii mööduski Rahvaliidu eelmine aasta muutuste tähe all. Selle asemel et mõtelda „oi, mis nad küll teevad“, tuleb anda au, et vähemalt üks erakond teeb läbi põhjaliku sisemise puhastumise, vahetades ühe-mehe-partei-staatuse rahvapartei oma vastu. See ongi demokraatia. See on areng. Arengu vastand on taandareng, mis sisuliselt tähendab paigalseisu, tardumust. Me teame väga hästi, millised erakonnad seda esindavad. Ühel nendest on ka vastav loosung: võid kindel olla. Jah, tõepoolest võin kindel olla, et sellise loosungi kandjaga Eesti riigi ja rahva elujärg edasi ei liigu.
See on nüüd meie valik, kas meile meeldib tänane reaalsus või tahame eluga edasi minna. Praegu on Rahvaliidu miinuseks ilmselt vähene kogemus meediaga suhtlemisel ja muutused erakonnas vahetult enne valimisi, mis ei andnud piisavat ajavaru valimisteks valmistumisel. Sellest hoolimata, analüüsides kõiki tänaseid erakondi, nende valmisolekut muuta Eesti elu paremaks, leian, et ainult Rahvaliidul on olemas kõige tähtsam. Erakond on avatud, aus – sh tunnistab endisi vigu –, ta otsused tuginevad ratsionaalsusele, mitte emotsionaalsusele; julgeb välja pakkuda lahendusi, mis ei ole populistlikud, rõhutab elupõliseid väärtusi. Populistlikud võimuhoidjad on Rahvaliidust pagenud nagu tühjakssöödud toiduküna juurest. Endise rahvaliitlase Karel Rüütli leiame nüüd sotside aseesimehe kohalt (inimene, kes ei suutnud Rahvaliitu juhtida, juhib nüüd sotse), Ester Tuiksoo Keskerakonna ridadest. Praegu tuleks kõikidele suurtele erakondadele kasuks selline puhastus, mille on läbi teinud Rahvaliit. Siis saaks ka neid valida.
Veel möödunud aasta keskel tundus, et ei olegi kedagi valida: nii mõnelgi erakonnal puudusid arenguperspektiivi ajendid, Rahvaliit viskles siseheitlustes. Praegu on hea kutsuda rahvast üles hääletama just nimelt Rahvaliidu poolt. See on ainuke reaalne valik. Rahvaliit suudab ka tegelikult oma poliitikat ellu viia tänu sellele, et selle erakonna inimesed ei pea muretsema oma koha säilimise pärast. Juhtkonna hirm oma isikliku heaolu kaotamise pärast on muutnud tänased juhtivparteid vedavast mootorist valede toel seisvaks monstrumiks. Eestit aitab edasi ainult ühtsus, mitte vastandumise ideoloogia.
Stagnatsioon jäägu eelmisse sajandisse, Nõukogude Liidu aega – mina valin Eesti riigi arengu! Seetõttu kandideerin ka üksikkandidaadina Rahvaliidu nimekirjas. E-erakonna mõtte algatajana näen tänases uuenenud Rahvaliidus seda jõudu, kes on võimeline seisma inimväärse elu eest Eestis.
http://erl.ee/index.php?id=1482
Olles kaks kuud teinud taustauuringuid, olen jõudnud selgusele, et erakondadest on Rahvaliit kõige enam puhastunud vanadest kohahoidjatest ning juurde on tulnud uusi teotahtelisi tegijaid, kes on valmis muutusteks. Just muutusi ongi ühiskonnale praegu vaja – muutused on areng. Nii mööduski Rahvaliidu eelmine aasta muutuste tähe all. Selle asemel et mõtelda „oi, mis nad küll teevad“, tuleb anda au, et vähemalt üks erakond teeb läbi põhjaliku sisemise puhastumise, vahetades ühe-mehe-partei-staatuse rahvapartei oma vastu. See ongi demokraatia. See on areng. Arengu vastand on taandareng, mis sisuliselt tähendab paigalseisu, tardumust. Me teame väga hästi, millised erakonnad seda esindavad. Ühel nendest on ka vastav loosung: võid kindel olla. Jah, tõepoolest võin kindel olla, et sellise loosungi kandjaga Eesti riigi ja rahva elujärg edasi ei liigu.
See on nüüd meie valik, kas meile meeldib tänane reaalsus või tahame eluga edasi minna. Praegu on Rahvaliidu miinuseks ilmselt vähene kogemus meediaga suhtlemisel ja muutused erakonnas vahetult enne valimisi, mis ei andnud piisavat ajavaru valimisteks valmistumisel. Sellest hoolimata, analüüsides kõiki tänaseid erakondi, nende valmisolekut muuta Eesti elu paremaks, leian, et ainult Rahvaliidul on olemas kõige tähtsam. Erakond on avatud, aus – sh tunnistab endisi vigu –, ta otsused tuginevad ratsionaalsusele, mitte emotsionaalsusele; julgeb välja pakkuda lahendusi, mis ei ole populistlikud, rõhutab elupõliseid väärtusi. Populistlikud võimuhoidjad on Rahvaliidust pagenud nagu tühjakssöödud toiduküna juurest. Endise rahvaliitlase Karel Rüütli leiame nüüd sotside aseesimehe kohalt (inimene, kes ei suutnud Rahvaliitu juhtida, juhib nüüd sotse), Ester Tuiksoo Keskerakonna ridadest. Praegu tuleks kõikidele suurtele erakondadele kasuks selline puhastus, mille on läbi teinud Rahvaliit. Siis saaks ka neid valida.
Veel möödunud aasta keskel tundus, et ei olegi kedagi valida: nii mõnelgi erakonnal puudusid arenguperspektiivi ajendid, Rahvaliit viskles siseheitlustes. Praegu on hea kutsuda rahvast üles hääletama just nimelt Rahvaliidu poolt. See on ainuke reaalne valik. Rahvaliit suudab ka tegelikult oma poliitikat ellu viia tänu sellele, et selle erakonna inimesed ei pea muretsema oma koha säilimise pärast. Juhtkonna hirm oma isikliku heaolu kaotamise pärast on muutnud tänased juhtivparteid vedavast mootorist valede toel seisvaks monstrumiks. Eestit aitab edasi ainult ühtsus, mitte vastandumise ideoloogia.
Stagnatsioon jäägu eelmisse sajandisse, Nõukogude Liidu aega – mina valin Eesti riigi arengu! Seetõttu kandideerin ka üksikkandidaadina Rahvaliidu nimekirjas. E-erakonna mõtte algatajana näen tänases uuenenud Rahvaliidus seda jõudu, kes on võimeline seisma inimväärse elu eest Eestis.
http://erl.ee/index.php?id=1482
Rahvaliidu idee Tallinna arendamiseks finantskeskusena on jõudsalt edenenud.
Tänu Rahvaliiduga liitunud ettevõtjate jõupingutustele on Tallinn üles
tähendatud finantsteenuste keskusena Londoni finantsteenuste keskuste
registris. Nüüd tuleb pingutada, et Tallinna positsiooni rahvusvahelisel
tasandil tõsta ja parandada.
http://217.154.230.218/NR/rdonlyres/661216D8-AD60-486B-A96F-EE75BB61B28A/0/B
C_RS_GFC7full.pdf
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1508
tähendatud finantsteenuste keskusena Londoni finantsteenuste keskuste
registris. Nüüd tuleb pingutada, et Tallinna positsiooni rahvusvahelisel
tasandil tõsta ja parandada.
http://217.154.230.218/NR/rdonlyres/661216D8-AD60-486B-A96F-EE75BB61B28A/0/B
C_RS_GFC7full.pdf
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1508
Monday, January 24, 2011
Mai Treial: vähiuuringud olgu kõigile kättesaadavad
Riigikogu liige Mai Treial peab igati kiiduväärseks, et Eesti Vähiliit, SA Vähi Sõeluuringud ja haigekassa pööravad üha enam tähelepanu haiguste varajasele avastamisele. Nii toetavad nad mõtte ja teoga ka 24.–31. jaanuaril aset leidvat head algatust – rahvusvahelist emakakaelavähi vastu võitlemise nädalat. Samas näeb Treial meie tervishoiukorralduses karisid, mis võivad parimadki algatused nurjata.
„Kes ei tahaks terve olla ning võimalikult kaua tervena elada. Et see nii oleks, peavad oma panuse andma nii inimene ise kui ka riik. Haiguste varajane avastamine ja nendest hoidumine on arukas eeskätt inimese tervise huvides, kuid sama oluline riigile – majandusliku kokkuhoiu seisukohalt. Ja just riik peab poliitiliste valikute kaudu kujundama sellist tervisepoliitikat, mis on kõigile kasulik,“ selgitas Mai Treial.
Paraku jätab Eesti tervishoiukorralduses paljugi soovida, ideaalist rääkimata. Riik tagab ravikindlustamata inimesele üksnes vältimatu arstiabi. Kõige eest, mis selle alla ei mahu, peab ta ise maksma, kui just ei saa „kaubale“ kohaliku omavalitsusega. „Nii juhtubki, et kui endal raha ei ole, jääb üle loota ainult vältimatule abile, ja seda siis, kui tervis on juba väga halb,“ ütles Treial. Tema sõnul on niisuguseid inimesi lubamatult palju, sotsiaalministeeriumi andmeil on ravikindlustuseta iga kahekümnes Eesti elanik. „Tõenäoliselt on need inimesed juba väga pikalt töötud olnud ning olles tööotsingutest loobunud, on nad kaotanud ka ravikindlustuse,“ lisas ta.
Ravikindlustamata isikutele vältimatu abi osutamiseks oli 2010. aasta riigieelarves eraldatud 116,4 mln krooni, käesolevaks aastaks on sotsiaalministeeriumi eelarves selleks üle 7 mln euro (110,6 mln kr). Sellest peaks ministeeriumi arvutuste järgi piisama abi osutamiseks 19 150 kindlustamata isikule (ühe ravijuhu keskmine hind 243 eurot e 3800 kr).
Treial peab põhjendamatuks, et riigil puudub 60-70 tuhande ravikindlustamata isiku ravi kohta täpne arvestus, mistõttu ei ole nendel võimalik osaleda tervisekontrollis ega -uuringutes, kaasa arvatud emakakaelavähi sõeluuringus.
Treialit hämmastab, et riik ei loe raha – miks muidu ei peeta tähtsaks kõigile kättesaadavat tervisekontrolli ega õigeaegset arstiabi. „Inimese põhiseaduslik õigus minna uuringutele, sealhulgas vähiuuringule, ei saa sõltuda sellest, kas tal on ravikindlustus või mitte,“ ütles Treial.
Lisainfo:
Mai Treial
Riigikogu liige
Tel 50 728 38
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1507
„Kes ei tahaks terve olla ning võimalikult kaua tervena elada. Et see nii oleks, peavad oma panuse andma nii inimene ise kui ka riik. Haiguste varajane avastamine ja nendest hoidumine on arukas eeskätt inimese tervise huvides, kuid sama oluline riigile – majandusliku kokkuhoiu seisukohalt. Ja just riik peab poliitiliste valikute kaudu kujundama sellist tervisepoliitikat, mis on kõigile kasulik,“ selgitas Mai Treial.
Paraku jätab Eesti tervishoiukorralduses paljugi soovida, ideaalist rääkimata. Riik tagab ravikindlustamata inimesele üksnes vältimatu arstiabi. Kõige eest, mis selle alla ei mahu, peab ta ise maksma, kui just ei saa „kaubale“ kohaliku omavalitsusega. „Nii juhtubki, et kui endal raha ei ole, jääb üle loota ainult vältimatule abile, ja seda siis, kui tervis on juba väga halb,“ ütles Treial. Tema sõnul on niisuguseid inimesi lubamatult palju, sotsiaalministeeriumi andmeil on ravikindlustuseta iga kahekümnes Eesti elanik. „Tõenäoliselt on need inimesed juba väga pikalt töötud olnud ning olles tööotsingutest loobunud, on nad kaotanud ka ravikindlustuse,“ lisas ta.
Ravikindlustamata isikutele vältimatu abi osutamiseks oli 2010. aasta riigieelarves eraldatud 116,4 mln krooni, käesolevaks aastaks on sotsiaalministeeriumi eelarves selleks üle 7 mln euro (110,6 mln kr). Sellest peaks ministeeriumi arvutuste järgi piisama abi osutamiseks 19 150 kindlustamata isikule (ühe ravijuhu keskmine hind 243 eurot e 3800 kr).
Treial peab põhjendamatuks, et riigil puudub 60-70 tuhande ravikindlustamata isiku ravi kohta täpne arvestus, mistõttu ei ole nendel võimalik osaleda tervisekontrollis ega -uuringutes, kaasa arvatud emakakaelavähi sõeluuringus.
Treialit hämmastab, et riik ei loe raha – miks muidu ei peeta tähtsaks kõigile kättesaadavat tervisekontrolli ega õigeaegset arstiabi. „Inimese põhiseaduslik õigus minna uuringutele, sealhulgas vähiuuringule, ei saa sõltuda sellest, kas tal on ravikindlustus või mitte,“ ütles Treial.
Lisainfo:
Mai Treial
Riigikogu liige
Tel 50 728 38
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1507
Inimesel on vaja elurõõmu
Riina Kull
Rahvaliidu aseesimees
Oleme ju ammu mõistnud, et Eesti Vabariik algab Eesti kodust. Kodutundega seostub ka kodumaatunne ehk teisisõnu südametunnistuse järgi elatud argipäev. Vaba Eesti on andnud meile võimaluse ja kohustuse elada oma elu sellisena, mida me aastate pärast häbenema ei peaks.
Kahjuks on viimane aeg pakkunud palju sisepoliitilisi pingeid, mis mõjutavad meid kõiki. Jahimaade jagamine alanud valimiskampaanias on üks näide sellest. Majandusmaailm on muutunud, on kadunud ühiskonda ja majandust koos hoidev usaldus. Põllumehed on jäetud omapäi. Riik on toetusi vähendades suurendanud omavalitsuste kohustusi. Võrreldes varasemaga on tasandusfond ja tulumaksu laekumine vähenenud, lasteaiaprogramm külmutatud, kohalike teede rahastamine vähenes koguni 75%. Nii mõnegi riikliku toetuse kaotamine toob senisest rohkem abivajajaid omavalitsuse ukse taha. Kõiki raskustesse sattunuid on aga kahjuks üha raskem aidata, sest riigi kärped on omavalitsuste rahakoti tühjaks teinud.
Inimene tunneb riigi hoolivust sellest, kui ta oma eluga toime tuleb, kui sõltumata elukohast on talle kättesaadavad kõik elulised teenused. Oleks loomulik, et riik aitab maksusoodustuste ja toetustega alustada maaettevõtlust, mis tooks juurde ka töökohti.
Eesti areng ei toimi, kui majandustegelased ei usalda poliitikuid, pangad ettevõtjaid ja inimesed üksteist. Praeguse puuduliku regionaalpoliitika ja viletsate ühendusteede tõttu tekkinud probleemid on viinud elurõõmu.
Võidurõõmu ja kahjurõõmu eest hoolitsevad tavaliselt meie liigikaaslased, kuid tegelikult on rõõm laeng. See tekitab tunde, et suudame kõigega toime tulla, nii iseenda kui ümbrusega. Seda aga ainult siis, kui me kõik, lihtinimestest kuni valitsuse liikmeteni üheskoos kriisist väljapääsu otsime. Eestlase jaoks pole tõesti paremat kui oma Eesti, ent kas meie riik on hea ka iga kodaniku jaoks?
Tahes-tahtmata tulevad meie ellu uued kohustused, mida peame täitma. Kuid arvestades tänast olukorda, soovin, et isiklikud huvid oleksid teisejärgulised – et edaspidine halduskorraldus tagaks omavalitsuste turvalisuse ja arengu, elukeskkonna paranemise ja inimeste isetoimetuleku.
http://erl.ee/index.php?id=1256
Rahvaliidu aseesimees
Oleme ju ammu mõistnud, et Eesti Vabariik algab Eesti kodust. Kodutundega seostub ka kodumaatunne ehk teisisõnu südametunnistuse järgi elatud argipäev. Vaba Eesti on andnud meile võimaluse ja kohustuse elada oma elu sellisena, mida me aastate pärast häbenema ei peaks.
Kahjuks on viimane aeg pakkunud palju sisepoliitilisi pingeid, mis mõjutavad meid kõiki. Jahimaade jagamine alanud valimiskampaanias on üks näide sellest. Majandusmaailm on muutunud, on kadunud ühiskonda ja majandust koos hoidev usaldus. Põllumehed on jäetud omapäi. Riik on toetusi vähendades suurendanud omavalitsuste kohustusi. Võrreldes varasemaga on tasandusfond ja tulumaksu laekumine vähenenud, lasteaiaprogramm külmutatud, kohalike teede rahastamine vähenes koguni 75%. Nii mõnegi riikliku toetuse kaotamine toob senisest rohkem abivajajaid omavalitsuse ukse taha. Kõiki raskustesse sattunuid on aga kahjuks üha raskem aidata, sest riigi kärped on omavalitsuste rahakoti tühjaks teinud.
Inimene tunneb riigi hoolivust sellest, kui ta oma eluga toime tuleb, kui sõltumata elukohast on talle kättesaadavad kõik elulised teenused. Oleks loomulik, et riik aitab maksusoodustuste ja toetustega alustada maaettevõtlust, mis tooks juurde ka töökohti.
Eesti areng ei toimi, kui majandustegelased ei usalda poliitikuid, pangad ettevõtjaid ja inimesed üksteist. Praeguse puuduliku regionaalpoliitika ja viletsate ühendusteede tõttu tekkinud probleemid on viinud elurõõmu.
Võidurõõmu ja kahjurõõmu eest hoolitsevad tavaliselt meie liigikaaslased, kuid tegelikult on rõõm laeng. See tekitab tunde, et suudame kõigega toime tulla, nii iseenda kui ümbrusega. Seda aga ainult siis, kui me kõik, lihtinimestest kuni valitsuse liikmeteni üheskoos kriisist väljapääsu otsime. Eestlase jaoks pole tõesti paremat kui oma Eesti, ent kas meie riik on hea ka iga kodaniku jaoks?
Tahes-tahtmata tulevad meie ellu uued kohustused, mida peame täitma. Kuid arvestades tänast olukorda, soovin, et isiklikud huvid oleksid teisejärgulised – et edaspidine halduskorraldus tagaks omavalitsuste turvalisuse ja arengu, elukeskkonna paranemise ja inimeste isetoimetuleku.
http://erl.ee/index.php?id=1256
Sunday, January 23, 2011
Poliitikud lõpetasid sõnelemise, et bändi teha
Pühapäeva õhtul toimus Kanal 2 uue tõsielusaate "Poliitbänd" salvestus. Viieosaline saatesari paiskab kuus muusikakauget poliitikut meelelahutustööstusse.
Sünnib midagi enneolematut - omavahel sõnelevatel riigimeestel tuleb erimeelsused hetkeks unustada, et üheskoos rahvale kaunist kunsti pakkuda. Sari kulmineerub suure kontserdiga, mille toimumiskoha jätame esialgu saladuseks.
Osalevad Erki Nool (IRL), Andres Anvelt (sotsid), Aivar Riisalu (Keskerakond), Kalle Palling (Reformierakond), Taavi Pirk (Rahvaliit) ja Triin Veber (Rohelised). Saadet juhtib Antti Kammiste.
http://tv.ohtuleht.ee/artikkel/411718
Sünnib midagi enneolematut - omavahel sõnelevatel riigimeestel tuleb erimeelsused hetkeks unustada, et üheskoos rahvale kaunist kunsti pakkuda. Sari kulmineerub suure kontserdiga, mille toimumiskoha jätame esialgu saladuseks.
Osalevad Erki Nool (IRL), Andres Anvelt (sotsid), Aivar Riisalu (Keskerakond), Kalle Palling (Reformierakond), Taavi Pirk (Rahvaliit) ja Triin Veber (Rohelised). Saadet juhtib Antti Kammiste.
http://tv.ohtuleht.ee/artikkel/411718
Kati Tootsi õde pürib riigikokku - Õhtuleht
Rahvaliidu peaministrikandidaadi Jaan Tootsi elukaaslase Kati Tootsi õde Reet Krondel kandideerib Rahvaliidu nimekirjas riigikokku.
Reet Krondel kandideerib Põlva-, Valga- ja Võrumaa ringkonnas number kümne all.
"Ma ei ole temaga kahjuks kohtunud, aga tean, et ta on pärit Meremäelt, kuuelapselisest perest. Üks õdedest on tal Meremäe koolis kokaks ja teine kandideerib meie nimekirjas number kümne all, Reet Krondel on ta nimi," rääkis Rahvaliidu Võru piirkonna juht Arno Sild intervjuus Võrumaa Teatajale, et ei ole Kati Tootsiga kohtunud, kuid teab, et tema õde kandideerib riigikokku.
Olgu öeldud, et ettevõtja Jaan Toots teatas jaanuari teisel nädalal, et kandideerib riigikokku Rahvaliidu nimekirjas. Toots on rahvaliidu valimisnimekirjas teine number ja peaministrikandidaat.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=411639&utm_source=category%3Aall&utm_medium=rss&utm_campaign=articles
Reet Krondel kandideerib Põlva-, Valga- ja Võrumaa ringkonnas number kümne all.
"Ma ei ole temaga kahjuks kohtunud, aga tean, et ta on pärit Meremäelt, kuuelapselisest perest. Üks õdedest on tal Meremäe koolis kokaks ja teine kandideerib meie nimekirjas number kümne all, Reet Krondel on ta nimi," rääkis Rahvaliidu Võru piirkonna juht Arno Sild intervjuus Võrumaa Teatajale, et ei ole Kati Tootsiga kohtunud, kuid teab, et tema õde kandideerib riigikokku.
Olgu öeldud, et ettevõtja Jaan Toots teatas jaanuari teisel nädalal, et kandideerib riigikokku Rahvaliidu nimekirjas. Toots on rahvaliidu valimisnimekirjas teine number ja peaministrikandidaat.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=411639&utm_source=category%3Aall&utm_medium=rss&utm_campaign=articles
Rahvaliit viiks valimiskünnise alla - Poliitika, Uudised - Postimees.ee
Rahvaliidu valimisplatvormi järgi soovitakse riigikogu koosseisu vähendamist 51-le liikmele ning valimiskünnise alandamist 0,7 protsendile.
«Jõuga ei ole võimalik hallata rahva hoiakute mitmekesisust globaliseerunud maailmas,» ütles Rene Naptal Eestimaa Rahvaliidu majandustoimkonnast Postimees.ee’le.
«Parima tahtmise juures ei suuda kaks või kolm parteid tajuda ja tagada tekkinud pluralistlikule ühiskonnale talutava kvaliteediga ühiskondlikku teenust,» sõnas Naptal.
«Riigikogusse peavad kuuluma ka väikeste parteide esindajad, sest lähiaastatel kogeme paljude uute ideoloogiliste rühmade koondumist mõjusateks poliitilisteks organisatsioonideks,» leidis Naptal.
«Riigikogus peavad töötama pigem teaduskraadiga erialaspetsialistid, rahvaesindajad peavad rahvale näitama suunda, seadma rahva eduteele, olema mõistetavad,» sõnas Naptal.
Eestimaa Rahvaliidu valimisplatvorm näeb ette riigikogu muutmist 51-liikmeliseks ja valimiskünnise alandamist 0,7 protsendile.
Eesti on Rahvaliidu hinnangul väike riik ja puudub vajadus sellise laiapõhjalise rahvasaadikute hulga järele.
«Eestis on ca 900 000 valijat ja kui valimiskünnis oleks 0,7 protsenti, siis 6300 häält ehk ühes suunas mõtlevat inimest on ju meie riigis lubatud. Mitte ei saa nõustuda kaheparteilise riigiga, sest see on sama kui ENSV,» sõnas Naptal.
«Toetame igati Liia Hänni algatust alandada valimiskünnis 3 protdendile, kuigi natuke jääb kumama küsimus, et kus Liia Hänni varem oli,» rääkis Naptal.
Ekspoliitik ja e-demokraatia edendaja Liia Hänni tegi hiljuti ettepaneku langetada riigikogu valimiskünnist viielt protsendilt kolmele. Tema sõnul on eesmärk esmajoones mõne suure ja rahaka partei võimumonopoli välistamine ning selle tagamine, et riigikogus jätkuks vähegi sisukam arvamustevahetus.
Tema sõnul on Eesti demokraatia noor ning ainuvõim rikub inimesi ja erakondi, ning Toompeal võib muidu tekkida sarnane olukord Tallinna linnaga.
http://poliitika.postimees.ee/?id=376621
«Jõuga ei ole võimalik hallata rahva hoiakute mitmekesisust globaliseerunud maailmas,» ütles Rene Naptal Eestimaa Rahvaliidu majandustoimkonnast Postimees.ee’le.
«Parima tahtmise juures ei suuda kaks või kolm parteid tajuda ja tagada tekkinud pluralistlikule ühiskonnale talutava kvaliteediga ühiskondlikku teenust,» sõnas Naptal.
«Riigikogusse peavad kuuluma ka väikeste parteide esindajad, sest lähiaastatel kogeme paljude uute ideoloogiliste rühmade koondumist mõjusateks poliitilisteks organisatsioonideks,» leidis Naptal.
«Riigikogus peavad töötama pigem teaduskraadiga erialaspetsialistid, rahvaesindajad peavad rahvale näitama suunda, seadma rahva eduteele, olema mõistetavad,» sõnas Naptal.
Eestimaa Rahvaliidu valimisplatvorm näeb ette riigikogu muutmist 51-liikmeliseks ja valimiskünnise alandamist 0,7 protsendile.
Eesti on Rahvaliidu hinnangul väike riik ja puudub vajadus sellise laiapõhjalise rahvasaadikute hulga järele.
«Eestis on ca 900 000 valijat ja kui valimiskünnis oleks 0,7 protsenti, siis 6300 häält ehk ühes suunas mõtlevat inimest on ju meie riigis lubatud. Mitte ei saa nõustuda kaheparteilise riigiga, sest see on sama kui ENSV,» sõnas Naptal.
«Toetame igati Liia Hänni algatust alandada valimiskünnis 3 protdendile, kuigi natuke jääb kumama küsimus, et kus Liia Hänni varem oli,» rääkis Naptal.
Ekspoliitik ja e-demokraatia edendaja Liia Hänni tegi hiljuti ettepaneku langetada riigikogu valimiskünnist viielt protsendilt kolmele. Tema sõnul on eesmärk esmajoones mõne suure ja rahaka partei võimumonopoli välistamine ning selle tagamine, et riigikogus jätkuks vähegi sisukam arvamustevahetus.
Tema sõnul on Eesti demokraatia noor ning ainuvõim rikub inimesi ja erakondi, ning Toompeal võib muidu tekkida sarnane olukord Tallinna linnaga.
http://poliitika.postimees.ee/?id=376621
Rahvaliit: maksustame Eestist väljaviidava kasumi - Poliitika, Eestimaa Rahvaliit - Postimees.ee
Rahvaliidu majandustoimkonna liige Rene Naptali sõnul soovib erakond Eesti majandusolukorra parandamiseks kehtestada 10-protsendilise maksu kasumiekspordile.
«Eestis on 130 000 töötut, aga 100 000 inimest töötab välismaal ja teenib välisriigile tulumaksu näol 50 miljonit eurot tulu kuus. Lisaks sellele kulutavad eestimaalased pangakaartidega raha välismaal 49,21 miljonit eurot ja välismaalased kulutavad pangakaartidega eestis 31,95 miljonit eurot kuus ehk eestimaalased ekspordivad Eestist raha, soetamaks odavamaid kaupu ja teenuseid välismaal,» pidas Rahvaliidu liige Rene Naptal Eesti majanduse probleemideks.
Selle lahenduseks pakub Rahvaliit välja viit punkti. Esiteks tuleb välismaal töötavad eestimaalased meelitada tagasi Eestisse tööle.
Teiseks - et eestlane ei kulutaks välismaal rohkem raha kui välismaalased Eestis, tuleb analüüsida, kas maksude alandamine aitaks seda lahendada. Kolmandaks tuleb eksporti suurendada ja importi vähendada, sest praegu imporditakse rohkem.
Neljandaks tõi Naptal välja plaani maksustada Eestist väljaviidav kasum 10 protsendilise maksuga. «Me leiame selle maksustamise lahenduse,» lubas Naptal ja selgitas: «Eestist väljaviidav kasum tuleb panna maksu alla, kui aga kasum reinvesteeritakse Eestisse, siis maks ei rakendu. See sunniks välismaiseid kompaniisid ja pankasid rohkem Eestisse investeerima ja mitte raha välja viima.»
Viiendaks lubab erakond arvevabrikud kinni panna.
Maksud vanale tasemele
Naptal oli seisukohal, et kõiki makse tuleb alandada 2007. aasta tasemele. Et sotsiaalmaks (sotsiaalkindlustus 20 protsenti ja ravikindlustus 13 protsenti) oli toona samal tasemel, siis seda Rahvaliit enam muutma ei läheks. Naptal selgitas ka, et inimesed vajavad pigem stabiilsust või maksu alandamist, mistõttu lubas ta tulevikus otsida lahendusi tööjõumaksude alandamiseks.
Tarbimismaksude tõstmisele tema sõnul isegi ei julgeta täna mõelda, sest see hävitaks Eesti ettevõtluse lõplikult. «Niigi kulub kõigi inimeste raha kommunaalkuludele ja vaevaliselt toidule ja lastega seotud kuludele. Tarbimismaksude osas olema kirjutanud oma programmi, et alandame käibemaksud tagasi 18 protsendi peale ning langetame elektrihinda 20 %, alandame toiduainete, lasteriiete, ravimite käibemaksu 5 protsendi peale,» sõnas Naptal.
Ka Rahvaliidu liige Meelis Niin leidis, et maksusüsteemi tasakaal nihkus paigast 2007. aasta muudatustega, sest ettevõtluse maksukoormuse tõstmine sai takistuseks kohalikule majandusarengule. «Sotsiaalvaldkonna tähtsus järgnevate sotsiaaldemokraatia tugevnemise aastatel kasvab oluliselt,» uskus ta.
Praxise analüütik Andres Võrk tuletas blogis poliitikutele meelde, et enamik Eesti sotsiaalkaitsest on praegu üles ehitatud tööjõumaksudele ning küsis, kas see peakski nii jääma.
http://poliitika.postimees.ee/?id=376071
«Eestis on 130 000 töötut, aga 100 000 inimest töötab välismaal ja teenib välisriigile tulumaksu näol 50 miljonit eurot tulu kuus. Lisaks sellele kulutavad eestimaalased pangakaartidega raha välismaal 49,21 miljonit eurot ja välismaalased kulutavad pangakaartidega eestis 31,95 miljonit eurot kuus ehk eestimaalased ekspordivad Eestist raha, soetamaks odavamaid kaupu ja teenuseid välismaal,» pidas Rahvaliidu liige Rene Naptal Eesti majanduse probleemideks.
Selle lahenduseks pakub Rahvaliit välja viit punkti. Esiteks tuleb välismaal töötavad eestimaalased meelitada tagasi Eestisse tööle.
Teiseks - et eestlane ei kulutaks välismaal rohkem raha kui välismaalased Eestis, tuleb analüüsida, kas maksude alandamine aitaks seda lahendada. Kolmandaks tuleb eksporti suurendada ja importi vähendada, sest praegu imporditakse rohkem.
Neljandaks tõi Naptal välja plaani maksustada Eestist väljaviidav kasum 10 protsendilise maksuga. «Me leiame selle maksustamise lahenduse,» lubas Naptal ja selgitas: «Eestist väljaviidav kasum tuleb panna maksu alla, kui aga kasum reinvesteeritakse Eestisse, siis maks ei rakendu. See sunniks välismaiseid kompaniisid ja pankasid rohkem Eestisse investeerima ja mitte raha välja viima.»
Viiendaks lubab erakond arvevabrikud kinni panna.
Maksud vanale tasemele
Naptal oli seisukohal, et kõiki makse tuleb alandada 2007. aasta tasemele. Et sotsiaalmaks (sotsiaalkindlustus 20 protsenti ja ravikindlustus 13 protsenti) oli toona samal tasemel, siis seda Rahvaliit enam muutma ei läheks. Naptal selgitas ka, et inimesed vajavad pigem stabiilsust või maksu alandamist, mistõttu lubas ta tulevikus otsida lahendusi tööjõumaksude alandamiseks.
Tarbimismaksude tõstmisele tema sõnul isegi ei julgeta täna mõelda, sest see hävitaks Eesti ettevõtluse lõplikult. «Niigi kulub kõigi inimeste raha kommunaalkuludele ja vaevaliselt toidule ja lastega seotud kuludele. Tarbimismaksude osas olema kirjutanud oma programmi, et alandame käibemaksud tagasi 18 protsendi peale ning langetame elektrihinda 20 %, alandame toiduainete, lasteriiete, ravimite käibemaksu 5 protsendi peale,» sõnas Naptal.
Ka Rahvaliidu liige Meelis Niin leidis, et maksusüsteemi tasakaal nihkus paigast 2007. aasta muudatustega, sest ettevõtluse maksukoormuse tõstmine sai takistuseks kohalikule majandusarengule. «Sotsiaalvaldkonna tähtsus järgnevate sotsiaaldemokraatia tugevnemise aastatel kasvab oluliselt,» uskus ta.
Praxise analüütik Andres Võrk tuletas blogis poliitikutele meelde, et enamik Eesti sotsiaalkaitsest on praegu üles ehitatud tööjõumaksudele ning küsis, kas see peakski nii jääma.
http://poliitika.postimees.ee/?id=376071
Saturday, January 22, 2011
Rahvaliit seab esinumbriks kohaliku ettevõtja
Rahvaliit seab algavateks valimisteks Viljandi- ja Järvamaal esinumbrina üles aktsiaseltsi Viljandi Aken ja Uks juhatuse liikme Valdeko Kalma.
«Ta on Viljandimaal tuntud ka oma ühiskondliku tegevuse ja maadlusspordi edendamise poolest,» põhjendas erakonna regionaalarengu juht Monika Kuzmina. Valdeko Kalma ei ole Rahvaliidu liige.
Varem on Kuzmina «Sakalale» teada andnud, et siinses piirkonnas kandideerivad erakonna meediajuht Andres Raid ning partei kohalik juht Enn Sarv.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1504
«Ta on Viljandimaal tuntud ka oma ühiskondliku tegevuse ja maadlusspordi edendamise poolest,» põhjendas erakonna regionaalarengu juht Monika Kuzmina. Valdeko Kalma ei ole Rahvaliidu liige.
Varem on Kuzmina «Sakalale» teada andnud, et siinses piirkonnas kandideerivad erakonna meediajuht Andres Raid ning partei kohalik juht Enn Sarv.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1504
Friday, January 21, 2011
Rahvaliidu juhatus nõuab Peeter Ernitsa põhiõiguste austamist
Eestimaa Rahvaliidu pressiteade
Rahvaliidu juhatus avaldab arusaamatust tööandja otsuse üle peatada
ajakirjanik Peeter Ernitsa töösuhe seoses tema kandideerimisega Riigikogu
valimistel Rahvaliidu nimekirjas.
”Põhjenduseks toodud väidet, et sellega tagatakse kõigile Riigikogusse
kandideerijatele võrdsed tingimused, ei saa pidada ammendavaks,” ütles
Rahvaliidu esimees Andrus Blok. ”Peale Ernitsa kandideerivad valimistel ju ka
teised ajakirjanikud, sealhulgas Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand, Tegelikkuse
Keskuse peatoimetaja Juku-Kalle Raid, Kanal 2 saatejuhid ja ajakirjanikud Üllar
Luup, Heiki Valner, Peep Taimla ja Peeter Võsa,” põhjendas Blok. ”Ja pole teada,
et nende suhtes oleks rakendatud niisugust, inimese põhiõigusi riivavat
aktsiooni. Meie hinnangul rikutakse sellise otsusega Peeter Ernitsa
põhiseaduslikke õigusi.”
Rahvaliidu juhatus nõuab ajakirjanik Peeter Ernitsa põhiseaduslike õiguste
austamist ja tema seadusevastase diskrimineerimise lõpetamist. Ühtlasi pöördub
juhatus õiguskantsleri poole taotlusega anda juhtunule hinnang.
Lisainfo:
Andrus Blok
Rahvaliidu esimees
Avalduse täistekst:
Rahvaliidu juhatus nõuab Peeter Ernitsa põhiõiguste
austamist
Rahvaliidu juhatuse avaldus
Rahvaliidu juhatus avaldab arusaamatust tööandja otsuse üle peatada
ajakirjanik Peeter Ernitsa töösuhe seoses tema kandideerimisega Riigikogu
valimistel Rahvaliidu nimekirjas.
Otsuse põhjendusena toodud väidet, et sellega tagatakse kõigile
Riigikogusse kandideerijatele võrdsed tingimused, ei saa pidada ammendavaks.
Lisaks Peeter Ernitsale kandideerivad Riigikogu valimistel ju ka mitmed teised
ajakirjanikud, sealhulgas Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand, Tegelikkuse Keskuse
peatoimetaja Juku-Kalle Raid, Kanal 2 saatejuhid ja ajakirjanikud Üllar Luup,
Heiki Valner, Peep Taimla ja Peeter Võsa.
Teadaolevalt ei ole mitte ükski teine meediakanal mitte ühegi teise
Riigikogusse kandideeriva ajakirjaniku suhtes sellist preventiivset ja inimese
põhiõigusi riivavat aktsiooni rakendanud.
Selline otsus rikub ühtlasi Peeter Ernitsa põhiseaduslikke õigusi. Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib isikute õigusi, sealhulgas tööalaseid
õigusi, piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad
olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste
ja vabaduste olemust.
Rahvaliidu juhatus nõuab ajakirjanik Peeter Ernitsa põhiseaduslike õiguste
austamist ja tema seadusevastase diskrimineerimise lõpetamist ning ühtlasi
pöördub õiguskantsleri poole taotlusega anda juhtunule oma hinnang.
Rahvaliidu juhatuse nimel
Andrus Blok
Eestimaa Rahvaliidu esimees
21. jaanuaril 2011
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1503
Rahvaliidu juhatus avaldab arusaamatust tööandja otsuse üle peatada
ajakirjanik Peeter Ernitsa töösuhe seoses tema kandideerimisega Riigikogu
valimistel Rahvaliidu nimekirjas.
”Põhjenduseks toodud väidet, et sellega tagatakse kõigile Riigikogusse
kandideerijatele võrdsed tingimused, ei saa pidada ammendavaks,” ütles
Rahvaliidu esimees Andrus Blok. ”Peale Ernitsa kandideerivad valimistel ju ka
teised ajakirjanikud, sealhulgas Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand, Tegelikkuse
Keskuse peatoimetaja Juku-Kalle Raid, Kanal 2 saatejuhid ja ajakirjanikud Üllar
Luup, Heiki Valner, Peep Taimla ja Peeter Võsa,” põhjendas Blok. ”Ja pole teada,
et nende suhtes oleks rakendatud niisugust, inimese põhiõigusi riivavat
aktsiooni. Meie hinnangul rikutakse sellise otsusega Peeter Ernitsa
põhiseaduslikke õigusi.”
Rahvaliidu juhatus nõuab ajakirjanik Peeter Ernitsa põhiseaduslike õiguste
austamist ja tema seadusevastase diskrimineerimise lõpetamist. Ühtlasi pöördub
juhatus õiguskantsleri poole taotlusega anda juhtunule hinnang.
Lisainfo:
Andrus Blok
Rahvaliidu esimees
Avalduse täistekst:
Rahvaliidu juhatus nõuab Peeter Ernitsa põhiõiguste
austamist
Rahvaliidu juhatuse avaldus
Rahvaliidu juhatus avaldab arusaamatust tööandja otsuse üle peatada
ajakirjanik Peeter Ernitsa töösuhe seoses tema kandideerimisega Riigikogu
valimistel Rahvaliidu nimekirjas.
Otsuse põhjendusena toodud väidet, et sellega tagatakse kõigile
Riigikogusse kandideerijatele võrdsed tingimused, ei saa pidada ammendavaks.
Lisaks Peeter Ernitsale kandideerivad Riigikogu valimistel ju ka mitmed teised
ajakirjanikud, sealhulgas Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand, Tegelikkuse Keskuse
peatoimetaja Juku-Kalle Raid, Kanal 2 saatejuhid ja ajakirjanikud Üllar Luup,
Heiki Valner, Peep Taimla ja Peeter Võsa.
Teadaolevalt ei ole mitte ükski teine meediakanal mitte ühegi teise
Riigikogusse kandideeriva ajakirjaniku suhtes sellist preventiivset ja inimese
põhiõigusi riivavat aktsiooni rakendanud.
Selline otsus rikub ühtlasi Peeter Ernitsa põhiseaduslikke õigusi. Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib isikute õigusi, sealhulgas tööalaseid
õigusi, piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad
olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste
ja vabaduste olemust.
Rahvaliidu juhatus nõuab ajakirjanik Peeter Ernitsa põhiseaduslike õiguste
austamist ja tema seadusevastase diskrimineerimise lõpetamist ning ühtlasi
pöördub õiguskantsleri poole taotlusega anda juhtunule oma hinnang.
Rahvaliidu juhatuse nimel
Andrus Blok
Eestimaa Rahvaliidu esimees
21. jaanuaril 2011
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1503
Mai Treial: seadus paneb üksiksaadiku Riigikogus ebavõrdsesse seisu
Eestimaa Rahvaliidu pressiteade
Riigikogu liige Mai Treial peab ebamõistlikuks Riigikogu kodu- ja töökorra
seaduse sätteid, mis panevad parlamendiliikme tegevusvabaduse sõltuvusse
sellest, kas ta kuulub erakondlikku fraktsiooni või mitte. Üksiksaadiku
parimadki kavatsused jäävad eluõiguseta üksnes seetõttu, et suurte jõuga
pannakse asjad paika nii, nagu on neile meelepärane.
Hiljuti jäi taas kord valitsusjõudude tagurdava teerulli alla paljudele nii
oluline pensioniteema. Rahvaliidu esindajal Riigikogus, seaduslikult valitud
rahvasaadikul Mai Treialil ei lubatud Riigikogus isegi sõna võtta.
Eriti kurioosne juhtum viimasest nädalast. „Olen üks riikliku
pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse algatajaid, kuid ei saanud eelnõu
arutelul osaleda sõnavõtuga, vaid esitada paar täpsustavat küsimust,“ selgitas
Treial. „Ometi on tegemist üliolulise seadusemuudatusega, sest Eesti
pensioniseadus diskrimineerib väiksema sissetulekuga inimesi isegi pärast
pensionile jäämist – seega eirab euroopalikus mõttes võrdset kohtlemist.
Soovisime kehtestada õiglase pensionisüsteemi, et tööaasta võrduks ka ühe
pensioniaastaga.“ Treiali sõnul peab vanaduspension tagama elementaarse
toimetuleku, kuid seni kehtiva süsteemi jätkudes on see rohkem kui kaheldav.
„Praegu saab umbes 565 000 inimest Eestis väiksemat palka, kui on nn
statistiline keskmine. See aga tähendab, et pensioniarvestuses käivitub õel
koefitsiendisüsteem, mis kisub pensioni allapoole.“
Juriidikast tuubil Riigikogu kodu- ja töökorra seadus „põhjendab“ Treiali
eemaletõrjumist sellega, et tal pole saadikurühma, kelle nimel esineda. Kuid
Treial on optimistlik: „Kui vaenlase nooled varjutavad päikese, siis võitleme
varjus.“ Samas näeb ta selles ohumärki peatselt Riigikokku jõudvatele
üksikkandidaatidele: „Te olete nagu Sparta kuningas Leonidas Termopüülide
mäekurus tuhat korda suurema pärslaste armee ees.“
Möödunud aasta lõpul pöördus Treial õiguskantsleri poole, saamaks selgitust,
miks temal, seaduslikult valitud rahvasaadikul, ei lubata Riigikogus sõna võtta,
ning algatamaks kontrolli seaduste üle, mis sätestavad Riigikogu liikme
põhiseaduslike õiguste teostamise ja kohustuste täitmise raamid. Tema hinnangul
on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ebaproportsionaalselt piiratud ja
kitsendatud Riigikogu liikmete õigusi ja võimalusi oma kohustusi täita. Seaduse
sätted on vastuolus põhiseaduse mõttega – põhiseadusest tulenevad
Riigikogu liikme õigused on antud suures osas üksnes fraktsioonide
pädevusse.
Lisainfo:
Mai Treial
Riigikogu liige
50 72 838
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1502
Riigikogu liige Mai Treial peab ebamõistlikuks Riigikogu kodu- ja töökorra
seaduse sätteid, mis panevad parlamendiliikme tegevusvabaduse sõltuvusse
sellest, kas ta kuulub erakondlikku fraktsiooni või mitte. Üksiksaadiku
parimadki kavatsused jäävad eluõiguseta üksnes seetõttu, et suurte jõuga
pannakse asjad paika nii, nagu on neile meelepärane.
Hiljuti jäi taas kord valitsusjõudude tagurdava teerulli alla paljudele nii
oluline pensioniteema. Rahvaliidu esindajal Riigikogus, seaduslikult valitud
rahvasaadikul Mai Treialil ei lubatud Riigikogus isegi sõna võtta.
Eriti kurioosne juhtum viimasest nädalast. „Olen üks riikliku
pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse algatajaid, kuid ei saanud eelnõu
arutelul osaleda sõnavõtuga, vaid esitada paar täpsustavat küsimust,“ selgitas
Treial. „Ometi on tegemist üliolulise seadusemuudatusega, sest Eesti
pensioniseadus diskrimineerib väiksema sissetulekuga inimesi isegi pärast
pensionile jäämist – seega eirab euroopalikus mõttes võrdset kohtlemist.
Soovisime kehtestada õiglase pensionisüsteemi, et tööaasta võrduks ka ühe
pensioniaastaga.“ Treiali sõnul peab vanaduspension tagama elementaarse
toimetuleku, kuid seni kehtiva süsteemi jätkudes on see rohkem kui kaheldav.
„Praegu saab umbes 565 000 inimest Eestis väiksemat palka, kui on nn
statistiline keskmine. See aga tähendab, et pensioniarvestuses käivitub õel
koefitsiendisüsteem, mis kisub pensioni allapoole.“
Juriidikast tuubil Riigikogu kodu- ja töökorra seadus „põhjendab“ Treiali
eemaletõrjumist sellega, et tal pole saadikurühma, kelle nimel esineda. Kuid
Treial on optimistlik: „Kui vaenlase nooled varjutavad päikese, siis võitleme
varjus.“ Samas näeb ta selles ohumärki peatselt Riigikokku jõudvatele
üksikkandidaatidele: „Te olete nagu Sparta kuningas Leonidas Termopüülide
mäekurus tuhat korda suurema pärslaste armee ees.“
Möödunud aasta lõpul pöördus Treial õiguskantsleri poole, saamaks selgitust,
miks temal, seaduslikult valitud rahvasaadikul, ei lubata Riigikogus sõna võtta,
ning algatamaks kontrolli seaduste üle, mis sätestavad Riigikogu liikme
põhiseaduslike õiguste teostamise ja kohustuste täitmise raamid. Tema hinnangul
on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ebaproportsionaalselt piiratud ja
kitsendatud Riigikogu liikmete õigusi ja võimalusi oma kohustusi täita. Seaduse
sätted on vastuolus põhiseaduse mõttega – põhiseadusest tulenevad
Riigikogu liikme õigused on antud suures osas üksnes fraktsioonide
pädevusse.
Lisainfo:
Mai Treial
Riigikogu liige
50 72 838
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1502
Ernits: Eesti riik on liiga õhukeseks hööveldatud
Rahvaliidu nimekirjas riigikogu valimistel kandideeriva Maalehe peatoimetaja
asetäitja ja Eesti Ajakirjanike Liidu esimehe Peeter Ernitsa hinnangul on riik
liiga õhukeseks hööveldatud ja maal on inimestel keeruline hakkama saada.
Ernits selgitas Kuku raadiole, et Põlva-, Valga- ja Võrumaal kandideerima
sundis teda suur mure Eesti äärealade pärast. Ernitsa sõnul karistatakse Eestis
inimesi selle eest, et nad ei ela Tallinnas ja võimalused eluga hakkama saada on
muudetud maal väga keeruliseks.
Riik on, Ernitsa sõnul, liiga õhukeseks hööveldatud.
Rahvaliidu nimekirjaga ühinemist põhjendas Ernits, et tegemist on selgelt
regionaalse parteiga, kus on reeglina tublid inimesed, kes hoolitsevad elu
kestmise eest Tallinnast eemal.
Ernits kinnitas, et Rahvaliit ei ole mingi kurjategijate kamp. Ta lisas, et
see, kuidas üht suurimat erakonda on hävitada püütud, kuulub eraldi
teemasse.
Ernits lisas, et tal on alati olnud ehk mõne meelest rumal komme aidata neid,
keda ilma põhjuseta pekstakse.
Ernits selgitas, et kuigi ta on mõtteviisilt ja tegudelt roheline ei saa ta
Eestimaa Rohelistega koos valimistele minna. Tema sõnul on nende nimekirjas
inimesi, keda ta ei pea usaldusväärseks ega ka roheliseks.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1501
asetäitja ja Eesti Ajakirjanike Liidu esimehe Peeter Ernitsa hinnangul on riik
liiga õhukeseks hööveldatud ja maal on inimestel keeruline hakkama saada.
Ernits selgitas Kuku raadiole, et Põlva-, Valga- ja Võrumaal kandideerima
sundis teda suur mure Eesti äärealade pärast. Ernitsa sõnul karistatakse Eestis
inimesi selle eest, et nad ei ela Tallinnas ja võimalused eluga hakkama saada on
muudetud maal väga keeruliseks.
Riik on, Ernitsa sõnul, liiga õhukeseks hööveldatud.
Rahvaliidu nimekirjaga ühinemist põhjendas Ernits, et tegemist on selgelt
regionaalse parteiga, kus on reeglina tublid inimesed, kes hoolitsevad elu
kestmise eest Tallinnast eemal.
Ernits kinnitas, et Rahvaliit ei ole mingi kurjategijate kamp. Ta lisas, et
see, kuidas üht suurimat erakonda on hävitada püütud, kuulub eraldi
teemasse.
Ernits lisas, et tal on alati olnud ehk mõne meelest rumal komme aidata neid,
keda ilma põhjuseta pekstakse.
Ernits selgitas, et kuigi ta on mõtteviisilt ja tegudelt roheline ei saa ta
Eestimaa Rohelistega koos valimistele minna. Tema sõnul on nende nimekirjas
inimesi, keda ta ei pea usaldusväärseks ega ka roheliseks.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1501
Rahvaliit esindab maarahvast. Valimisnimekiri esitatud!
Eestimaa Rahvaliidu pressiteade
Pole tähtis, kus asub sinu töökoht või kus on sinu öökorter – maarahvaks
ühendab Eestimaa Rahvaliit kõiki neid eestimaiseid inimesi, kelle kodupaik või
hing on siinses mullas, vees, metsades ja mererannas kinni.
Eestimaa Rahvaliit esitas täna, 20. jaanuaril oma valimisnimekirja Riigikogu
valimisteks, milles on 88 Rahvaliidu liiget või üksikkandidaati- vabameest.
Rahvaliidu nimekirja vaadates torkab silma kohaliku võimu valitud
esindajate rohkus – tervelt 20 inimest kõigist maakondadest, sealhulgas
pürgib Riigikokku 8 vallavanemat. Esindatud on teadlasi (2 doktorit), 20
väike- ja keskmise suurusega ettevõtjat, samuti lauljaid, sportlasi ja
ajakirjanikke.
Jõudsalt uueneva ning oma ridu endistest nn nomenklatuurist puhastanud
Rahvaliitu juhib Rakke vallavanem Andrus Blok - tõsine Eesti mees, kellele
Rahvaliit on esimene ja ainuke poliitiline erakond. Riigikokku pürgib ainsana
Rahvaliidule truuks jäänud parlamendisaadik Mai Treial - valimiskulude
vähendamise, pensionide tõstmise ja sotsiaalse õigluse eest võitleja.
Rahvaliidu peaministrikandidaadiks ja Ida-Virumaa esindajaks on pakutud Jaan
Tootsi, kes abikaasa Kersti sõnul „suudab liigutada mägesid” – endist
siseministeeriumi kantslerit, sadamate-, kinnisvara- ja transiidi äritegelast,
kellele meedia on osutanud suurt tähelepanu.
Rahvaliidu Lõuna-Eesti nimekirja juhib Maalehe ajakirjanik ja Eesti
Ajakirjanike Liidu esimees Peeter Ernits - alati siiralt, asjatundlikult,
julgelt ja ausalt maaelu käsitlenud mees.
Rahvaliidu nimekirjas ei ole ainsatki parteikontoris küpsetatud kodulooma ega
-lindu – ei peibutusparte ega broilereid. Ei leidu karjeriste ega
valijaid petta üritavaid inimesi, neid kelle kandideerimisemotiivid oleksid
ebasiirad.
Rahvaliidu kandidaadid ei aja valitsusparteide demagoogiat. Nad on ausad ja
tegusad inimesed, kes tahavad taastada Eestimaa väärikuse, aidata jalule
omamaise tootmise, anda tööd tublidele inimestele, hoolitseda laste ja hariduse
eest ning kaitsta vanade eluõhtut.
Valik on teie - nii lihtne see ongi!
Lisainfo:
Taavi Pirk
Rahvaliidu peasekretär
51 48 858
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1500
Pole tähtis, kus asub sinu töökoht või kus on sinu öökorter – maarahvaks
ühendab Eestimaa Rahvaliit kõiki neid eestimaiseid inimesi, kelle kodupaik või
hing on siinses mullas, vees, metsades ja mererannas kinni.
Eestimaa Rahvaliit esitas täna, 20. jaanuaril oma valimisnimekirja Riigikogu
valimisteks, milles on 88 Rahvaliidu liiget või üksikkandidaati- vabameest.
Rahvaliidu nimekirja vaadates torkab silma kohaliku võimu valitud
esindajate rohkus – tervelt 20 inimest kõigist maakondadest, sealhulgas
pürgib Riigikokku 8 vallavanemat. Esindatud on teadlasi (2 doktorit), 20
väike- ja keskmise suurusega ettevõtjat, samuti lauljaid, sportlasi ja
ajakirjanikke.
Jõudsalt uueneva ning oma ridu endistest nn nomenklatuurist puhastanud
Rahvaliitu juhib Rakke vallavanem Andrus Blok - tõsine Eesti mees, kellele
Rahvaliit on esimene ja ainuke poliitiline erakond. Riigikokku pürgib ainsana
Rahvaliidule truuks jäänud parlamendisaadik Mai Treial - valimiskulude
vähendamise, pensionide tõstmise ja sotsiaalse õigluse eest võitleja.
Rahvaliidu peaministrikandidaadiks ja Ida-Virumaa esindajaks on pakutud Jaan
Tootsi, kes abikaasa Kersti sõnul „suudab liigutada mägesid” – endist
siseministeeriumi kantslerit, sadamate-, kinnisvara- ja transiidi äritegelast,
kellele meedia on osutanud suurt tähelepanu.
Rahvaliidu Lõuna-Eesti nimekirja juhib Maalehe ajakirjanik ja Eesti
Ajakirjanike Liidu esimees Peeter Ernits - alati siiralt, asjatundlikult,
julgelt ja ausalt maaelu käsitlenud mees.
Rahvaliidu nimekirjas ei ole ainsatki parteikontoris küpsetatud kodulooma ega
-lindu – ei peibutusparte ega broilereid. Ei leidu karjeriste ega
valijaid petta üritavaid inimesi, neid kelle kandideerimisemotiivid oleksid
ebasiirad.
Rahvaliidu kandidaadid ei aja valitsusparteide demagoogiat. Nad on ausad ja
tegusad inimesed, kes tahavad taastada Eestimaa väärikuse, aidata jalule
omamaise tootmise, anda tööd tublidele inimestele, hoolitseda laste ja hariduse
eest ning kaitsta vanade eluõhtut.
Valik on teie - nii lihtne see ongi!
Lisainfo:
Taavi Pirk
Rahvaliidu peasekretär
51 48 858
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1500
Pensioni kojukandega taas peamurdmist
Videvik. 20.01.2011
Esimene pension eurodes peaks kõigil käes olema. Ka nendel, kel pangakontor
või -automaat kaugel ning kellele raha koju kätte toimetatakse — kas siis
iseenda kukru või riigi kulul. Kõik peaks justkui olema paigas, aga selgub, et
siiski mitte. Neil, kes silmad-kõrvad eriti hoolega lahti hoidsid, õnnestus
ehk paari nädala eest "üles korjata" info, et nii riikliku pensioni kui ka
toetuse ja hüvitise kojukandeks tuleb tänavu uus taotlus esitada.
Riigiisad rõhutasid möödunud aastal, et pensionide tasuta kojukande
lõpetamisega hoidis riik kokku üle 26 miljoni krooni.
Seda "kokkuhoidu" said omal rahal tunda ja kanda kümned tuhanded
inimesed. Ja ehkki sotsiaalministeerium pidi möödunud aastal põhjalikumalt
analüüsima, kuidas on uus süsteem end õigustanud ja millised on probleemid,
siis sellest pole mingit märki.
Eelmisel aastal osutati koju-kandeteenust riigi kulul ühe kuu jooksul 13 600
toetusesaajale, 15 700 pensioni või toetuse saajat nõustusid
kojukandeteenuse ise kinni maksma. Nüüd peavad nad otsustama, kuidas sellega
tänavu jääb — kuni 15. jaanuarini oli õigus esitada elukohajärgsele
pensioniametile taotlus riikliku pensioni, toetuse ja hüvitiste
kojukandeks riigi kulul ehk tasuta. Ja see on mõtlemise koht, sest tänavu
võetakse kojukandeteenuse eest palju kopsakamat tasu. Kummalisel kombel
teavitati üldsust ja pensioni-toetuse saajaid sellest alles aasta viimastel
päevadel, kuigi hinnatõus oli teada palju varem, sest konkurss koju-kandja
leidmiseks korraldati septembrikuus. Sotsiaalkindlustusameti korraldatud
riigihankele kojukandeteenuse osutamiseks esitas ainsa pakkumise Eesti
Post. Sotsiaalkindlustusametit justkui ei huvitagi, millise valiku
inimesed kojukandeks tänavu langetavad, olles asja sisuliselt n-ö
kontrollarvuga juba ette paika pannud — riigi kulul viiakse pension
või toetus kätte 12 940 inimesele, seda on 660 võrra vähem kui mullu.
Huvitav küll, mille järgi see arv ja uus hind paika pandi?!
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis detsembri algul
Eesti Postiga lepingu, mille järgi maksab riikliku pensioni, toetuse või
hüvitise kojukanne endise 58 krooni asemel 72 krooni ehk 4,6 eurot, ja nii jääb
see kaheks aastaks. Enam kui 15 tuhat inimest peab loovutama kuus ligi 5 eurot,
et õigusega ette nähtud toetust kätte saada. Aasta jooksul kulub selleks 55,2
eurot ehk 863 krooni ja 70 senti. Arvestades asjaolu, et tänavu riiklikud
pensionid ja toetused ei tõuse, vaid jäävad möödunud aasta tasemele, on
kojukandetasu lubamatult kõrge. Põhjendamatust virisemisest on asi kaugel,
sest kahjuks on keskmine pension vähehaaval langenud, elukallidus aga aina
tõuseb. Statistikaameti andmeil oli eelmise aasta kolmanda kvartali
keskmine pension (4248 kr) ligi seitse krooni väiksem kui teises kvartalis.
2009. a sama ajaga võrreldes on langus 0,7 protsenti. Paljude pension
jääb alla elatusmiinimumi, mis viimati oli 2660 kr, rahvapension on vaid 2009
kr, ligi 8500 inimese vanaduspension jääb alla 3000 kr, lisaks veel hulk
töövõimetuspensioni saajaid. Liiati võib siinkohal rääkida ka
ebavõrdsest kohtlemisest. Maakonniti oli keskmine pension 2010. a 1.
jaanuari seisuga kõige suurem Harjumaal (4336 kr), sealhulgas
Tallinnas 4358 kr, väikseim Põlvamaal — 3722 kr. Jääb ainuke õlekõrs —
palve: ärge vähendage väljateenitud pensioni!
Kojukandega seonduvat tahetakse ajada
vaikselt ja märkamatult.
Kui seadus kehtestati, oli palju vaidlusi, inimesed said räsida — olgugi
et nii mõnelgi oli ja on õigus tasuta kojukandele.
Seaduse mõte seisneb ju selles, et hajaasustusega piirkondades ning asulates,
kus pangateenused pole kättesaadavad või kuhu bussid ei käi, viiakse
riiklik pension, toetus või hüvitis koju tasuta. Mis olekski loomulik — kõik
hajaasustuse alal elavad inimesed saavad oma raha kätte tasuta, ilma mingi
lisatõestuse ja kauplemiseta.
Alles see oli, kui valitsusest iga päev maha hüüti, et euro tulek meil hindu
ei tõsta, aga nüüd on euro käes ja jutud teised. Tegelikult ongi õige, et euro
tulek hindu ei tõstnud, hinnad tõusid juba enne seda. Seda enam tuleks
arvestada, kuidas inimesed uutes oludes toime tulevad. Ja oleks tulnud hoolega
kaaluda, kas riik, aga samuti pensioni, toetuse või hüvitise saajad oleksid
võinud kojukandeteenust ka odavamalt saada. Et käesoleva aasta
kojukandeteenuse osutamiseks sõlmiti leping ainsa pakkuja, Eesti Postiga, saigi
pakkuja dikteerida hinna. Eesti Posti omanik on riik, kellele kuuluvad
aktsiad sajaprotsendiliselt. Olen veendunud, et leidub ka teisi ettevõtteid, kes
suudavad seda teenust osutada, ja märksa odavamalt.
Kojukandetasu üle on põhjust arutleda teisegi kandi
pealt. Rahvaliit on mitmel korral tõstatanud nii Riigikogus kui
ka ministrite ees küsimuse kojukandetasu kujunemisest, juhtides
tähelepanu kummalisele asjaolule, et isegi siis, kui mitme isiku pension
või toetus toimetatakse samale aadressile, võetakse
kõigilt eraldi teenustasu -ehkki sõidu- ja ajakulu ilmselgelt kokku
hoitakse, mis tähendab firmale puhaskasu. Kulud on väiksemad ka juhul, kui
pension või toetus tuuakse mitmele saajale ühes korterelamus või
hooldekodus.
Ärihuvist lähtuvad ka pangad. SEBi ja Swedbanki esindajate
lubadusest pakkuda vähemalt pensionisaajatele soodsaid võimalusi raha
väljavõtmiseks jätkus vaid aastaks. Ja enim saavad jälle räsida
maainimesed, sest maal annab pangaautomaati tikutulega otsida. Kuidas
inimene hakkama saab, pole justkui kellegi asi. Selle asemel pakutakse võimalust
esitada uus kojukandetaotlus. Kahjuks jäi sotsiaalministeeriumi teave
hiliseks ja pinnapealseks, ka raadio- ja telekanalites peaaegu
märkamatuks. Kui paljud asjaosalised sellest üldse teadlikud olid, kas nad
jõudsid nii lühikese etteteatamisega seda teha, ja miks üldse peab igal
aastal uue avalduse esitama, kui elukoht ega muud asjaolud ei ole muutunud?
MAI TREIAL Riigikogu liige, Eestimaa Rahvaliit
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1499
Esimene pension eurodes peaks kõigil käes olema. Ka nendel, kel pangakontor
või -automaat kaugel ning kellele raha koju kätte toimetatakse — kas siis
iseenda kukru või riigi kulul. Kõik peaks justkui olema paigas, aga selgub, et
siiski mitte. Neil, kes silmad-kõrvad eriti hoolega lahti hoidsid, õnnestus
ehk paari nädala eest "üles korjata" info, et nii riikliku pensioni kui ka
toetuse ja hüvitise kojukandeks tuleb tänavu uus taotlus esitada.
Riigiisad rõhutasid möödunud aastal, et pensionide tasuta kojukande
lõpetamisega hoidis riik kokku üle 26 miljoni krooni.
Seda "kokkuhoidu" said omal rahal tunda ja kanda kümned tuhanded
inimesed. Ja ehkki sotsiaalministeerium pidi möödunud aastal põhjalikumalt
analüüsima, kuidas on uus süsteem end õigustanud ja millised on probleemid,
siis sellest pole mingit märki.
Eelmisel aastal osutati koju-kandeteenust riigi kulul ühe kuu jooksul 13 600
toetusesaajale, 15 700 pensioni või toetuse saajat nõustusid
kojukandeteenuse ise kinni maksma. Nüüd peavad nad otsustama, kuidas sellega
tänavu jääb — kuni 15. jaanuarini oli õigus esitada elukohajärgsele
pensioniametile taotlus riikliku pensioni, toetuse ja hüvitiste
kojukandeks riigi kulul ehk tasuta. Ja see on mõtlemise koht, sest tänavu
võetakse kojukandeteenuse eest palju kopsakamat tasu. Kummalisel kombel
teavitati üldsust ja pensioni-toetuse saajaid sellest alles aasta viimastel
päevadel, kuigi hinnatõus oli teada palju varem, sest konkurss koju-kandja
leidmiseks korraldati septembrikuus. Sotsiaalkindlustusameti korraldatud
riigihankele kojukandeteenuse osutamiseks esitas ainsa pakkumise Eesti
Post. Sotsiaalkindlustusametit justkui ei huvitagi, millise valiku
inimesed kojukandeks tänavu langetavad, olles asja sisuliselt n-ö
kontrollarvuga juba ette paika pannud — riigi kulul viiakse pension
või toetus kätte 12 940 inimesele, seda on 660 võrra vähem kui mullu.
Huvitav küll, mille järgi see arv ja uus hind paika pandi?!
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis detsembri algul
Eesti Postiga lepingu, mille järgi maksab riikliku pensioni, toetuse või
hüvitise kojukanne endise 58 krooni asemel 72 krooni ehk 4,6 eurot, ja nii jääb
see kaheks aastaks. Enam kui 15 tuhat inimest peab loovutama kuus ligi 5 eurot,
et õigusega ette nähtud toetust kätte saada. Aasta jooksul kulub selleks 55,2
eurot ehk 863 krooni ja 70 senti. Arvestades asjaolu, et tänavu riiklikud
pensionid ja toetused ei tõuse, vaid jäävad möödunud aasta tasemele, on
kojukandetasu lubamatult kõrge. Põhjendamatust virisemisest on asi kaugel,
sest kahjuks on keskmine pension vähehaaval langenud, elukallidus aga aina
tõuseb. Statistikaameti andmeil oli eelmise aasta kolmanda kvartali
keskmine pension (4248 kr) ligi seitse krooni väiksem kui teises kvartalis.
2009. a sama ajaga võrreldes on langus 0,7 protsenti. Paljude pension
jääb alla elatusmiinimumi, mis viimati oli 2660 kr, rahvapension on vaid 2009
kr, ligi 8500 inimese vanaduspension jääb alla 3000 kr, lisaks veel hulk
töövõimetuspensioni saajaid. Liiati võib siinkohal rääkida ka
ebavõrdsest kohtlemisest. Maakonniti oli keskmine pension 2010. a 1.
jaanuari seisuga kõige suurem Harjumaal (4336 kr), sealhulgas
Tallinnas 4358 kr, väikseim Põlvamaal — 3722 kr. Jääb ainuke õlekõrs —
palve: ärge vähendage väljateenitud pensioni!
Kojukandega seonduvat tahetakse ajada
vaikselt ja märkamatult.
Kui seadus kehtestati, oli palju vaidlusi, inimesed said räsida — olgugi
et nii mõnelgi oli ja on õigus tasuta kojukandele.
Seaduse mõte seisneb ju selles, et hajaasustusega piirkondades ning asulates,
kus pangateenused pole kättesaadavad või kuhu bussid ei käi, viiakse
riiklik pension, toetus või hüvitis koju tasuta. Mis olekski loomulik — kõik
hajaasustuse alal elavad inimesed saavad oma raha kätte tasuta, ilma mingi
lisatõestuse ja kauplemiseta.
Alles see oli, kui valitsusest iga päev maha hüüti, et euro tulek meil hindu
ei tõsta, aga nüüd on euro käes ja jutud teised. Tegelikult ongi õige, et euro
tulek hindu ei tõstnud, hinnad tõusid juba enne seda. Seda enam tuleks
arvestada, kuidas inimesed uutes oludes toime tulevad. Ja oleks tulnud hoolega
kaaluda, kas riik, aga samuti pensioni, toetuse või hüvitise saajad oleksid
võinud kojukandeteenust ka odavamalt saada. Et käesoleva aasta
kojukandeteenuse osutamiseks sõlmiti leping ainsa pakkuja, Eesti Postiga, saigi
pakkuja dikteerida hinna. Eesti Posti omanik on riik, kellele kuuluvad
aktsiad sajaprotsendiliselt. Olen veendunud, et leidub ka teisi ettevõtteid, kes
suudavad seda teenust osutada, ja märksa odavamalt.
Kojukandetasu üle on põhjust arutleda teisegi kandi
pealt. Rahvaliit on mitmel korral tõstatanud nii Riigikogus kui
ka ministrite ees küsimuse kojukandetasu kujunemisest, juhtides
tähelepanu kummalisele asjaolule, et isegi siis, kui mitme isiku pension
või toetus toimetatakse samale aadressile, võetakse
kõigilt eraldi teenustasu -ehkki sõidu- ja ajakulu ilmselgelt kokku
hoitakse, mis tähendab firmale puhaskasu. Kulud on väiksemad ka juhul, kui
pension või toetus tuuakse mitmele saajale ühes korterelamus või
hooldekodus.
Ärihuvist lähtuvad ka pangad. SEBi ja Swedbanki esindajate
lubadusest pakkuda vähemalt pensionisaajatele soodsaid võimalusi raha
väljavõtmiseks jätkus vaid aastaks. Ja enim saavad jälle räsida
maainimesed, sest maal annab pangaautomaati tikutulega otsida. Kuidas
inimene hakkama saab, pole justkui kellegi asi. Selle asemel pakutakse võimalust
esitada uus kojukandetaotlus. Kahjuks jäi sotsiaalministeeriumi teave
hiliseks ja pinnapealseks, ka raadio- ja telekanalites peaaegu
märkamatuks. Kui paljud asjaosalised sellest üldse teadlikud olid, kas nad
jõudsid nii lühikese etteteatamisega seda teha, ja miks üldse peab igal
aastal uue avalduse esitama, kui elukoht ega muud asjaolud ei ole muutunud?
MAI TREIAL Riigikogu liige, Eestimaa Rahvaliit
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1499
Peeter Ernits: olen sügavalt mures selle pärast, mis toimub Tallinnast kaugel
Ajakirjanik Peeter Ernitsa sõnul ajendas teda Rahvaliidu nimekirjas
riigikokku kandideerima sügav mure selle pärast, mis toimub Tallinnast
kaugel.
"Ma olen ise maamees, elan talus. Iga päev, kui ma olen kodus, algab laudas
ja lõpeb seal. Ja ajakirjanikuna olen liikunud päevast-päeva aastaid mööda
Eestimaad ringi, ka kõige kaugematest kolgastes ääremaadel. Selles samas Põlva-,
Võru- Valgamaal, ma näen, millist elu inimesed tegelikult elavad, millised on
need probleemid. Teede olukord, postkontorite infrastruktuuri kadumine. Iga
inimene peaks nagu ise vaatama, kuidas ta hakkama saab. Ühel hetkel kannatus
lihtsalt katkeb ja riigikogu valimistel osalemine on üks selline võimalus,"
rääkis Ernits Delfile.
Ernits märkis, et ta on sügavalt mures regionaalpartei saatuse pärast. "Kui
Eesti ühe suurema erakonna endised juhid nö oma nahka päästes reeturlikult on
pagenud teistesse erakondadesse ja paljud omavalitsusjuhid, kes jätkuvalt
sellesse erakonda kuuluvad, kardavad pead välja pista, sest see võib-olla ei ole
praeguses poliitilises olukorras neile kasulik," nentis ta.
Parteiga liitumiseks Ernits praegu mingit põhjust ei näe. "Muidugi kunagi ei
saa öelda, et kunagi ei juhtu, seda ka ei maksa väita, aga mul on tõesti siiras
mure selle pärast, mis toimub Tallinnast kaugel. Mul on oma pea otsas ja mul ei
ole vaja kuulda partei soovitusi, mida rääkida või kuidas olla. Ma tean seda
lihtsalt ise."
Oma ajakirjanikukarjääri pärast Ernits muret ei tunne. "Eestis on natuke
selle hirmuga üle võlli mindud, et tekib mingi märk otsa ette. Igaüks võib
lähtuda oma rikutuse astmest, aga ajakirjanikuna ja Eesti Ajakirjanike Liidu
juhatuse esimehena, suheldes oma lääne ja ida kolleegidega tundub mulle, et see
on Eesti probleem, et keegi on kellegi mees ja keegi ajab mingi parteikontori
liini. Kui ajakirjanik
tegutseb oma kõige paremast äranägemisest ja ka
vastavatest dokumentidest ja mina lähtub Rahvusvahelise Ajakirjanike
Föderatsiooni IFJ eetika koodeksist, siis ma ei näe siin mingisugust takistust,"
sõnas Ernits.
Seda, et kuni valimispäevani on tema töösuhe Maalehega peatatud, peab Enrits
täiesti normaalseks. "See on elementaarne, et kuni valimiskampaania lõpuni ei
saa ma oma nime all ajakirjanikuna tööd teha."
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1498
riigikokku kandideerima sügav mure selle pärast, mis toimub Tallinnast
kaugel.
"Ma olen ise maamees, elan talus. Iga päev, kui ma olen kodus, algab laudas
ja lõpeb seal. Ja ajakirjanikuna olen liikunud päevast-päeva aastaid mööda
Eestimaad ringi, ka kõige kaugematest kolgastes ääremaadel. Selles samas Põlva-,
Võru- Valgamaal, ma näen, millist elu inimesed tegelikult elavad, millised on
need probleemid. Teede olukord, postkontorite infrastruktuuri kadumine. Iga
inimene peaks nagu ise vaatama, kuidas ta hakkama saab. Ühel hetkel kannatus
lihtsalt katkeb ja riigikogu valimistel osalemine on üks selline võimalus,"
rääkis Ernits Delfile.
Ernits märkis, et ta on sügavalt mures regionaalpartei saatuse pärast. "Kui
Eesti ühe suurema erakonna endised juhid nö oma nahka päästes reeturlikult on
pagenud teistesse erakondadesse ja paljud omavalitsusjuhid, kes jätkuvalt
sellesse erakonda kuuluvad, kardavad pead välja pista, sest see võib-olla ei ole
praeguses poliitilises olukorras neile kasulik," nentis ta.
Parteiga liitumiseks Ernits praegu mingit põhjust ei näe. "Muidugi kunagi ei
saa öelda, et kunagi ei juhtu, seda ka ei maksa väita, aga mul on tõesti siiras
mure selle pärast, mis toimub Tallinnast kaugel. Mul on oma pea otsas ja mul ei
ole vaja kuulda partei soovitusi, mida rääkida või kuidas olla. Ma tean seda
lihtsalt ise."
Oma ajakirjanikukarjääri pärast Ernits muret ei tunne. "Eestis on natuke
selle hirmuga üle võlli mindud, et tekib mingi märk otsa ette. Igaüks võib
lähtuda oma rikutuse astmest, aga ajakirjanikuna ja Eesti Ajakirjanike Liidu
juhatuse esimehena, suheldes oma lääne ja ida kolleegidega tundub mulle, et see
on Eesti probleem, et keegi on kellegi mees ja keegi ajab mingi parteikontori
liini. Kui ajakirjanik
tegutseb oma kõige paremast äranägemisest ja ka
vastavatest dokumentidest ja mina lähtub Rahvusvahelise Ajakirjanike
Föderatsiooni IFJ eetika koodeksist, siis ma ei näe siin mingisugust takistust,"
sõnas Ernits.
Seda, et kuni valimispäevani on tema töösuhe Maalehega peatatud, peab Enrits
täiesti normaalseks. "See on elementaarne, et kuni valimiskampaania lõpuni ei
saa ma oma nime all ajakirjanikuna tööd teha."
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1498
Kuidas peab töötu töökohti tekitama
Rene Naptal, ERL-I majandustoimkond
Järva Teataja
20.01.2011
Kõhedust tekitab justiitsminister Rein Langi artikkel, kus ta väidab, et
majanduskriis läks mööda ja meid see ei puudutanud.
Kui sellised mehed ka
pärast valimisi «ersatshertsogitena» oma kohtadel jätkavad, siis pean
tunnistama, et eesti rahva mõistus on kuskil mujal maailmas oluliselt parema
rakenduse leidnud.
«Kui see on kriis, siis sellises kriisis ma tahaksingi
elada!» Võid kindel olla!
Ansip asus majanduse ülekuumenemise ajal keskklassilt ja vaesematelt
kärpimiste, aktsiiside ja käibemaksu tõstmisega viimaseid sente taskust
õngitsema ja suutis sellega viia rahva vaesusse ning on rekordiomanik
majanduslanguses ja tööpuuduses.
Oleme nüüd euroalas ja naudime Euroopa Liidu
vaeseima riigi staatust.
Valitsus suretab ka ettevõtlust, sest vananev riik,
riigikohustused (sh riigikogulase palk ja kahekordseks paisutatud riigiaparaat)
vajavad ju teenindamist!
Olen Eestis osalenud kütusefirma ja puidutööstuse loomises,
hüdroelektrijaama rajamises, kinnisvara arendustegevuses, paari IT-firma
käivitamises ja käitamises, tegutsenud ehitusettevõtluses, turbatööstuses ja
praegu olen tegev biogaasi jaama rajamises, seega ei saaks nagu väita, et ajusid
ei oleks.
Kaubanduse Tallinnas sulgesin, sest maksud sõid kogu laekuva raha.
Et eestlaste ostujõud on kahandatud miinimumi, seisneb minu innovaatiline
ärimudel Jaapanist autode ostmises ja Soome müümises. Mis te arvate, kas Eesti
riik saab sellest kasu?
Küll ajab iiveldama, kui ennast paksuks söönud poliitbroiler soovitab
hakata ettevõtjaks ja kiidab takka, et olgem innovaatilised, teadmata selle sõna
tähendust.
Kuidas saab siis Eestis noor ülikoolist väljunu või töötu
ettevõtlust luua? Toon mõne näite elust enesest.
Ehitusettevõtjaks hakates
pead algul olema kellelegi alltöövõtja. Välistatud on tõusmine peatöövõtjaks,
eriti veel praegu, kus ehitatakse paragrahvide, mitte
kelludega.
Riigihangetes osalemise nõuded on ulmelised.
Prügikäitlus on roheline mõtlemine ja vägagi popp teema. Kui asud teemaga
silmitsi, saad teada, et sul ei ole kolmeaastast tegevusajalugu ja ära trügi
siia.
Rootsi Ragn-Sells ja Prantsuse Veolia tõenäoliselt annavad
juhtpoliitikutele põhjust rahul olla, et oleks välistatud kellegi lisandumine
turule. Eestlased ju ei oska ise oma prügi käidelda!
Kui tahad apteeki avada,
saab 30 minuti jooksul selgeks, et seadusega on see keelatud.
Kui soovid
Põhjamaa tiigerpankadest vabaneda ja luua oma rahvapanka, mis ei toodaks
kasumeid Rootsi pensionäridele, teatab finantsinspektsioon, et esmaemissiooniga
panka luua ei saa (seadus). Tean seda isegi!
Kütuse vahendustegevusega
tegelemiseks pead nüüd kohe olema rikas, et pank annaks 100 000 euro O suuruse
garantii, mida saad minister Ligile näidata.
Kui tahad saada Eestis normaalselt, väärikalt elada, peaks eesmärgiks
võtma Eestis, mitte maailmas tasustatavate töökohtade edetabeli.
Saame teada,
et eesmärk peaks olema olla tipppoliitik või arst ja et neljatunnise notariaalse
lepingu eest võtab notar 5000 eurot.
60 protsenti EASi starditoetustest on
läinud juuksurite ja ilusalongide avamiseks. Kas see ongi meie unistus oma
Nokiast?
Astusin Rahvaliitu selleks, et saaksin Eestis veel ettevõtteid
luua ja neid arendada, aga mitte teenindada riigikogulaste rahakotti.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1497
Järva Teataja
20.01.2011
Kõhedust tekitab justiitsminister Rein Langi artikkel, kus ta väidab, et
majanduskriis läks mööda ja meid see ei puudutanud.
Kui sellised mehed ka
pärast valimisi «ersatshertsogitena» oma kohtadel jätkavad, siis pean
tunnistama, et eesti rahva mõistus on kuskil mujal maailmas oluliselt parema
rakenduse leidnud.
«Kui see on kriis, siis sellises kriisis ma tahaksingi
elada!» Võid kindel olla!
Ansip asus majanduse ülekuumenemise ajal keskklassilt ja vaesematelt
kärpimiste, aktsiiside ja käibemaksu tõstmisega viimaseid sente taskust
õngitsema ja suutis sellega viia rahva vaesusse ning on rekordiomanik
majanduslanguses ja tööpuuduses.
Oleme nüüd euroalas ja naudime Euroopa Liidu
vaeseima riigi staatust.
Valitsus suretab ka ettevõtlust, sest vananev riik,
riigikohustused (sh riigikogulase palk ja kahekordseks paisutatud riigiaparaat)
vajavad ju teenindamist!
Olen Eestis osalenud kütusefirma ja puidutööstuse loomises,
hüdroelektrijaama rajamises, kinnisvara arendustegevuses, paari IT-firma
käivitamises ja käitamises, tegutsenud ehitusettevõtluses, turbatööstuses ja
praegu olen tegev biogaasi jaama rajamises, seega ei saaks nagu väita, et ajusid
ei oleks.
Kaubanduse Tallinnas sulgesin, sest maksud sõid kogu laekuva raha.
Et eestlaste ostujõud on kahandatud miinimumi, seisneb minu innovaatiline
ärimudel Jaapanist autode ostmises ja Soome müümises. Mis te arvate, kas Eesti
riik saab sellest kasu?
Küll ajab iiveldama, kui ennast paksuks söönud poliitbroiler soovitab
hakata ettevõtjaks ja kiidab takka, et olgem innovaatilised, teadmata selle sõna
tähendust.
Kuidas saab siis Eestis noor ülikoolist väljunu või töötu
ettevõtlust luua? Toon mõne näite elust enesest.
Ehitusettevõtjaks hakates
pead algul olema kellelegi alltöövõtja. Välistatud on tõusmine peatöövõtjaks,
eriti veel praegu, kus ehitatakse paragrahvide, mitte
kelludega.
Riigihangetes osalemise nõuded on ulmelised.
Prügikäitlus on roheline mõtlemine ja vägagi popp teema. Kui asud teemaga
silmitsi, saad teada, et sul ei ole kolmeaastast tegevusajalugu ja ära trügi
siia.
Rootsi Ragn-Sells ja Prantsuse Veolia tõenäoliselt annavad
juhtpoliitikutele põhjust rahul olla, et oleks välistatud kellegi lisandumine
turule. Eestlased ju ei oska ise oma prügi käidelda!
Kui tahad apteeki avada,
saab 30 minuti jooksul selgeks, et seadusega on see keelatud.
Kui soovid
Põhjamaa tiigerpankadest vabaneda ja luua oma rahvapanka, mis ei toodaks
kasumeid Rootsi pensionäridele, teatab finantsinspektsioon, et esmaemissiooniga
panka luua ei saa (seadus). Tean seda isegi!
Kütuse vahendustegevusega
tegelemiseks pead nüüd kohe olema rikas, et pank annaks 100 000 euro O suuruse
garantii, mida saad minister Ligile näidata.
Kui tahad saada Eestis normaalselt, väärikalt elada, peaks eesmärgiks
võtma Eestis, mitte maailmas tasustatavate töökohtade edetabeli.
Saame teada,
et eesmärk peaks olema olla tipppoliitik või arst ja et neljatunnise notariaalse
lepingu eest võtab notar 5000 eurot.
60 protsenti EASi starditoetustest on
läinud juuksurite ja ilusalongide avamiseks. Kas see ongi meie unistus oma
Nokiast?
Astusin Rahvaliitu selleks, et saaksin Eestis veel ettevõtteid
luua ja neid arendada, aga mitte teenindada riigikogulaste rahakotti.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1497
Peeter Ernits kandideerib Rahvaliidu nimekirjas
Eestimaa Rahvaliidu pressiteade
Riigikogu valimistel kandideerib Rahvaliidu nimekirjas valimisringkonnas nr
11, Põlva-, Valga- ja Võrumaal tuntud ajakirjanik ja publitsist Peeter Ernits.
Ernits on Rahvaliidu sealse nimekirja esinumber.
Lisainfo:
Rahvaliidu pressiteenistus
Tel 50 18 989
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1496
Riigikogu valimistel kandideerib Rahvaliidu nimekirjas valimisringkonnas nr
11, Põlva-, Valga- ja Võrumaal tuntud ajakirjanik ja publitsist Peeter Ernits.
Ernits on Rahvaliidu sealse nimekirja esinumber.
Lisainfo:
Rahvaliidu pressiteenistus
Tel 50 18 989
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1496
Taga-Karpaatia ungarlased taotlevad massiliselt Ungari passe
SI-22
Ukraina koosseisu kuuluva Taga-Karpaatia elanikud esitavad
praegu massiliselt taotlusi Ungari kodakondsuse ja passi saamiseks, sest Ungari
lihtsustas taotlusprotseduuri etnilistele ungarlastele.
Rahvuspoliitika
eest vastutav ungari asepeaminister Zsolt Semjén teatas, et vaid nädala jooksul
on Budapesti laekunud 5000 kodakondsuse saamise avaldust piiri tagant, mida on
rohkem kui eelmisel aastal kokku.
Semjén mainis ühe peamise
passiavalduste saatmise piirkonnana Taga-Karpaatias asuvat Beregovoje linna, kus
paikneb Ungari konsulaat. Taga-Karpaatias elab umbes 150 tuhat
ungarlast.
Alates 1. jaanuarist võtab Ungari kodakondsuse taotlemine aega
vaid kolm kuud senise pooleteise aasta asemel. Ungari kodakondsuse võivad saada
kuni 1920. aastani või aastatel 1940-1945 Ungari kodanikeks olnute järeltulijad,
kes räägivad ungari keelt ja ei kujuta endast ohtu Ungari
julgeolekule.
Ukraina seadused aga topeltkodakondsust ei luba.
Ülemraada esimees Volodõmõr Litvin teatas novembris ametlikul visiidil
Budapestis olles, et Ungari seadusemuudatus võib põhjustada probleeme, sest
Ungari kodakondsuse võtjad peavad loobuma Ukraina omast.
Allikas:
Fenno-Ugria Asutus
Kontakt: http://www.fennougria.ee/
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1495
Ukraina koosseisu kuuluva Taga-Karpaatia elanikud esitavad
praegu massiliselt taotlusi Ungari kodakondsuse ja passi saamiseks, sest Ungari
lihtsustas taotlusprotseduuri etnilistele ungarlastele.
Rahvuspoliitika
eest vastutav ungari asepeaminister Zsolt Semjén teatas, et vaid nädala jooksul
on Budapesti laekunud 5000 kodakondsuse saamise avaldust piiri tagant, mida on
rohkem kui eelmisel aastal kokku.
Semjén mainis ühe peamise
passiavalduste saatmise piirkonnana Taga-Karpaatias asuvat Beregovoje linna, kus
paikneb Ungari konsulaat. Taga-Karpaatias elab umbes 150 tuhat
ungarlast.
Alates 1. jaanuarist võtab Ungari kodakondsuse taotlemine aega
vaid kolm kuud senise pooleteise aasta asemel. Ungari kodakondsuse võivad saada
kuni 1920. aastani või aastatel 1940-1945 Ungari kodanikeks olnute järeltulijad,
kes räägivad ungari keelt ja ei kujuta endast ohtu Ungari
julgeolekule.
Ukraina seadused aga topeltkodakondsust ei luba.
Ülemraada esimees Volodõmõr Litvin teatas novembris ametlikul visiidil
Budapestis olles, et Ungari seadusemuudatus võib põhjustada probleeme, sest
Ungari kodakondsuse võtjad peavad loobuma Ukraina omast.
Allikas:
Fenno-Ugria Asutus
Kontakt: http://www.fennougria.ee/
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1495
Rahvaliidu nimekirjas kandideerib Mereakadeemia prorektor Aivo Lind
Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal juhib Rahvaliidu valimisnimekirja
merendusasjatundja, Eesti Mereakadeemia haldus- ja finantsprorektor, dotsent
Aivo Lind.
Saaremaalt pärit Aivo Lind on alustanud mereharidusteed Tallinna merekoolis
ning viinud selle lõpule Peterburi Makarovi-nimelises Mereakadeemias, mille
meretranspordi kateedris on lõpetanud ka aspirantuuri.
Aivo Lind peab oluliseks taastada Eesti kui mereriigi maine. Ta ei saa kuidagi nõus olla, et tohutu potentsiaaliga merendus on
praegu varjusurmas ja see ei huvita kedagi.
„Mõni partei on oma merendusalaste lubadustega ennegi hullutanud, kuid ellu
pole neist ühtegi viidud. Mõned kõrged poliitikud on otse välja öelnud sedagi,
et merendus pole Eestile tähtis ning seda polegi vaja,“ imestab Lind. „Isegi
Juhan Parts on viimasel ajal midagi maininud sadamate kohta, kuid tundub, et
nõunikud pole talle piisavalt selgitanud, mida üks sadam tegelikult tähendab,
kuidas ta toimib ja kuidas mõjub sümbioos sotsiaalsfääriga,“ selgitas Lind.
Austusest Eesti kui meretraditsioonidest rikka maa vastu jäi ta Rahvaliidu
kandideerimisettepanekuga nõusse.
Aivo Linnu varasem töökogemus pärineb Mereakadeemia meretranspordi
juhtimise õppetooli juhataja ametist. Enne seda on ta olnud MKM
lennundus-merendusosakonna juhataja, ASi HTG Invest (Transiidikeskus) juhataja,
hotelli Viiking direktor, Hansatee Grupi projektijuht, Eesti Merelaevanduse
laevade ostu-müügi osakonna juhataja. Eesti Merelaevanduse ujuvkoosseisus on ta
läbi käinud tee madrusest vanemtüürimeheni. Talviti annab Lind Hiiumaal
Suuremõisa tehnikumis merendusloenguid.
Merendusalaseid teadmisi on ta lihvinud rahvusvahelistel täiendkoolitustel
Singapuris, Antwerpenis, Le Havre’is ja Londonis.
Lisainfo:
Aivo Lind
Tel 50 41073
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1494
merendusasjatundja, Eesti Mereakadeemia haldus- ja finantsprorektor, dotsent
Aivo Lind.
Saaremaalt pärit Aivo Lind on alustanud mereharidusteed Tallinna merekoolis
ning viinud selle lõpule Peterburi Makarovi-nimelises Mereakadeemias, mille
meretranspordi kateedris on lõpetanud ka aspirantuuri.
Aivo Lind peab oluliseks taastada Eesti kui mereriigi maine. Ta ei saa kuidagi nõus olla, et tohutu potentsiaaliga merendus on
praegu varjusurmas ja see ei huvita kedagi.
„Mõni partei on oma merendusalaste lubadustega ennegi hullutanud, kuid ellu
pole neist ühtegi viidud. Mõned kõrged poliitikud on otse välja öelnud sedagi,
et merendus pole Eestile tähtis ning seda polegi vaja,“ imestab Lind. „Isegi
Juhan Parts on viimasel ajal midagi maininud sadamate kohta, kuid tundub, et
nõunikud pole talle piisavalt selgitanud, mida üks sadam tegelikult tähendab,
kuidas ta toimib ja kuidas mõjub sümbioos sotsiaalsfääriga,“ selgitas Lind.
Austusest Eesti kui meretraditsioonidest rikka maa vastu jäi ta Rahvaliidu
kandideerimisettepanekuga nõusse.
Aivo Linnu varasem töökogemus pärineb Mereakadeemia meretranspordi
juhtimise õppetooli juhataja ametist. Enne seda on ta olnud MKM
lennundus-merendusosakonna juhataja, ASi HTG Invest (Transiidikeskus) juhataja,
hotelli Viiking direktor, Hansatee Grupi projektijuht, Eesti Merelaevanduse
laevade ostu-müügi osakonna juhataja. Eesti Merelaevanduse ujuvkoosseisus on ta
läbi käinud tee madrusest vanemtüürimeheni. Talviti annab Lind Hiiumaal
Suuremõisa tehnikumis merendusloenguid.
Merendusalaseid teadmisi on ta lihvinud rahvusvahelistel täiendkoolitustel
Singapuris, Antwerpenis, Le Havre’is ja Londonis.
Lisainfo:
Aivo Lind
Tel 50 41073
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1494
Jaan Toots: Vene raha ei pea kartma
Reede hommikul Kuku raadio "Ärataja" saatele intervjuu
andnudRahvaliidupeaministrikandidaat Jaan Toots ütles, et Eesti ei
peaks Vene raha kartma. Tema sõnul ei ela Vene transiidiettevõtjad enam ammu
Venemaal, vaid laias maailmas, ning rahagi on muutunud rahvusvaheliseks.
Jaan Tootsi intervjuu Kuku raadiole.
Kas Rahvaliidu ettepanek tuli Teile
ootamatult? Suht ootamatult. Paar nädalat olid jutuajamised ja
läbirääkimised. Ma ei kavatsenud tegelikult poliitikasse minna. See
oliRahvaliidu juhatuse ärarääkimise oskus ja appikutsumise küsimus, et see
partei oleks riigikogus esindatud. See on partei, millel on oma toetajaskond
kogu aeg olnud. Seepärast, et partei juhtkond teatud põhjustel pidi lahkuma, ei
peaks osa maarahvast ilma esindajateta jääma. See oligi tõuge.
Kas peibutuspardi tunnet pole? Küsimus on selles, kas tullakse
üle künnise ja kas saadakse esindus parlamenti. Tegijad inimesed, endised
ministrid ja kõrged ametnikud, lasid ju erinevatesse parteidesse jalga. Kui
partei eesotsas midagi juhtub, siis reedetakse oma sisemised tundmused.
Mis on lahti Eestis, kui vaadata viimase aja üha sagenevaid
korruptsioonijuhtumeid?Korruptsioonimaik on väga tugev. Ei oska
seletusi sellele anda. Olen kaua sisekaitseorganites töötanud, kuid tekib imelik
tunne, et sellised olukorrad ja nn vahelejäämised olid omased 1992.-1994.
aastale. See on väga suur probleem. Üks asi, kui on kurikaelad, kuid kõige
hullem, kui seaduserikkumine läheb kõrgete politseiametnike ja kohtuni. Isegi
prokuratuurist on süüdi mõistetud. See paneb rahvale väga suured kahtlused Eesti
riigi eksistentsi suhtes.
Millised hinde paneksite Ansipi valitsusele? Kui oleksite küsinud
kaks nädalat tagasi, oleksin vastanud. Praegu ma esindan Rahvaliitu ning ma
ei vasta. Siiski pigem positiivne kui negatiivne.
Kui suur roll on Eesti majanduses Vene rahal, Vene võimul ja Vene
transiidil? Vene rahal pole Eesti majanduses suurt rolli. Transiidis
küll. Vene raha transiidis ei mõjuta Eesti majandust, vaid on lisaprodukt, mis
jookseb siit läbi. See jääb siia inimeste palkade, sotsiaalmaksude ja ka
tarbimisena. Tõsi, transiidi omanikud on Venemaal, kuid poolest saadik. Pooled
transiidi omanikud - Vene taustaga inimesed - ei ela teps enam mitte Venemaal,
vaid Norras, Inglismaal, Šveitsis. Seetõttu on raske öelda, kelle raha, sest see
on muutunud rahvusvaheliseks.
Kas peaksime Vene raha kartma? Miks me peaksime kartma, kui ta
pole enam Vene raha? Need on eurod, mis tulevad ja mis siin tarbimisse lähevad.
Aga ega nad siia riiki ei jää, jäävad vaid palkadena. Ei ole veel ükski suur
Vene miljardär Eestisse investeerinud, välja arvatud sadamasse oma tootmise
laiendamiseks.
Kas võiks investeerida? Aga miks mitte. Mis see raha hullem on
kui Poolast või elavnenud Tšehhist tulnud? Venemaa on suhteliselt suur riik ja
nende raha Euroopas liigub.
Kui palju Teie andmetel vene transiidi raha Eesti parteidesse on
investeeritud? Seda peate küsima kaitsepolitseist.
Miks kandideerite Ida-Virumaal? Ida-Virumaalt jookseb läbi
raudtee, väga palju inimesi on koondatud, sest mahud on vähenenud. Kui raudteel
vähendatakse mahtusid, siis vähenevad autoveod ja autojuhid jäävad tööta.
Kaupasid enam ei kindlustata -kindlustustel tuleb miinus, samuti ei tule neid
valvata ja sealt tuleb miinus. Aga seal on taga inimesed, kes said keskmisest
kõrgemat palka ning järelikult väheneb ka tarbimine. Kui jälgime rahavoogu, siis
see pole nii väike raha, kui arvatakse.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1493
andnud
peaks Vene raha kartma. Tema sõnul ei ela Vene transiidiettevõtjad enam ammu
Venemaal, vaid laias maailmas, ning rahagi on muutunud rahvusvaheliseks.
Jaan Tootsi intervjuu Kuku raadiole.
Kas Rahvaliidu ettepanek tuli Teile
ootamatult? Suht ootamatult. Paar nädalat olid jutuajamised ja
läbirääkimised. Ma ei kavatsenud tegelikult poliitikasse minna. See
oliRahvaliidu juhatuse ärarääkimise oskus ja appikutsumise küsimus, et see
partei oleks riigikogus esindatud. See on partei, millel on oma toetajaskond
kogu aeg olnud. Seepärast, et partei juhtkond teatud põhjustel pidi lahkuma, ei
peaks osa maarahvast ilma esindajateta jääma. See oligi tõuge.
Kas peibutuspardi tunnet pole? Küsimus on selles, kas tullakse
üle künnise ja kas saadakse esindus parlamenti. Tegijad inimesed, endised
ministrid ja kõrged ametnikud, lasid ju erinevatesse parteidesse jalga. Kui
partei eesotsas midagi juhtub, siis reedetakse oma sisemised tundmused.
Mis on lahti Eestis, kui vaadata viimase aja üha sagenevaid
korruptsioonijuhtumeid?Korrupt
seletusi sellele anda. Olen kaua sisekaitseorganites töötanud, kuid tekib imelik
tunne, et sellised olukorrad ja nn vahelejäämised olid omased 1992.-1994.
aastale. See on väga suur probleem. Üks asi, kui on kurikaelad, kuid kõige
hullem, kui seaduserikkumine läheb kõrgete politseiametnike ja kohtuni. Isegi
prokuratuurist on süüdi mõistetud. See paneb rahvale väga suured kahtlused Eesti
riigi eksistentsi suhtes.
Millised hinde paneksite Ansipi valitsusele? Kui oleksite küsinud
kaks nädalat tagasi, oleksin vastanud. Praegu ma esindan Rahvaliitu ning ma
ei vasta. Siiski pigem positiivne kui negatiivne.
Kui suur roll on Eesti majanduses Vene rahal, Vene võimul ja Vene
transiidil? Vene rahal pole Eesti majanduses suurt rolli. Transiidis
küll. Vene raha transiidis ei mõjuta Eesti majandust, vaid on lisaprodukt, mis
jookseb siit läbi. See jääb siia inimeste palkade, sotsiaalmaksude ja ka
tarbimisena. Tõsi, transiidi omanikud on Venemaal, kuid poolest saadik. Pooled
transiidi omanikud - Vene taustaga inimesed - ei ela teps enam mitte Venemaal,
vaid Norras, Inglismaal, Šveitsis. Seetõttu on raske öelda, kelle raha, sest see
on muutunud rahvusvaheliseks.
Kas peaksime Vene raha kartma? Miks me peaksime kartma, kui ta
pole enam Vene raha? Need on eurod, mis tulevad ja mis siin tarbimisse lähevad.
Aga ega nad siia riiki ei jää, jäävad vaid palkadena. Ei ole veel ükski suur
Vene miljardär Eestisse investeerinud, välja arvatud sadamasse oma tootmise
laiendamiseks.
Kas võiks investeerida? Aga miks mitte. Mis see raha hullem on
kui Poolast või elavnenud Tšehhist tulnud? Venemaa on suhteliselt suur riik ja
nende raha Euroopas liigub.
Kui palju Teie andmetel vene transiidi raha Eesti parteidesse on
investeeritud? Seda peate küsima kaitsepolitseist.
Miks kandideerite Ida-Virumaal? Ida-Virumaalt jookseb läbi
raudtee, väga palju inimesi on koondatud, sest mahud on vähenenud. Kui raudteel
vähendatakse mahtusid, siis vähenevad autoveod ja autojuhid jäävad tööta.
Kaupasid enam ei kindlustata -kindlustustel tuleb miinus, samuti ei tule neid
valvata ja sealt tuleb miinus. Aga seal on taga inimesed, kes said keskmisest
kõrgemat palka ning järelikult väheneb ka tarbimine. Kui jälgime rahavoogu, siis
see pole nii väike raha, kui arvatakse.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1493
Kuidas peab töötu töökohti tekitama?!
Rene Naptal,
Rahvaliidu majandustoimkond
Kõhedusttekitav on justiitsminister Rein Langi seisukoht, et majanduskriis läks meist mööda ja meid ei puudutanud. Kui sellised mehed ka pärast valimisi “ersatshertsogina” oma kohal jätkavad, siis tuleb tunnistada, et eesti rahva mõistus on mujal maailmas oluliselt parema rakenduse leidnud. Ansip on vaid kinnitanud: "Kui see on kriis, siis sellises kriisis ma tahaksingi elada!" Võid kindel olla!
Majanduse ülekuumenemise ajal hakkas Ansip kärpimise ning aktsiiside ja käibemaksu tõstmisega keskklassi ja vaesemate taskust viimaseid sente õngitsema. Sellega suutis ta viia rahva vaesusse ning rekordiomanikuks majanduslanguses ja tööpuuduses. Nüüd oleme euroalas ja naudime Euroopa Liidu vaeseima riigi staatust. Valitsus suretab ka ettevõtlust, sest vananev riik oma kohustustega, sh riigikogulase palk ja kahekordseks paisutatud riigiaparaat, vajavad ju teenindamist.
Olen Eestis osalenud kütusefirma ja puidutööstuse loomises, hüdroelektrijaama rajamises, kinnisvara arendustegevuses, paari IT-firma käivitamises ja käitamises, tegutsenud ehitusettevõtluses ja turbatööstuses. Praegu olen tegev biogaasijaama rajamises, seega ei saaks väita, et ajusid ei ole. Kaubandusega Tallinnas lõpetasin, sest maksud sõid kogu laekuva raha. Kuna eestlaste ostujõud on kahandatud miinimumini, siis minu enda innovaatiline ärimudel seisneb Jaapanist autode ostmisega ja Soome müümisega. Ja mis te arvate, kas Eesti riik saab sellest kasu?
Ajab iiveldama, kui ennast paksuks söönud poliitbroiler soovitab hakata ettevõtjaks ja kiidab takka: „olge innovaatilised“, teadmata selle sõna tähendust. Kuidas siis saab noor ülikoolist tulnu või töötu Eestis praegu ettevõtet luua? Toon mõned näited elust enesest.
Ehitusettevõtjaks hakates pead algul olema kellelegi alltöövõtja, ja välistatud on tõusmine peatöövõtjaks, eriti veel täna, kui ehitatakse paragrahvide, mitte kelluga. Riigihankenõuded osalemiseks on ulmelised.
Prügikäitlemine lähtub rohelisest mõtteviisist ja on praegu väga popp. Astudes sellega silmitsi, saad teada, et kui sul ei ole kolmeaastast tegevusajalugu, siis ära sinna trügi. Rootsi Ragn-Sells ja Prantsuse Veolia tõenäoliselt annavad juhtpoliitikutele põhjust rahul olla ning on korraldanud asja nii, et oleks välistatud kellegi lisandumine turule. Eestlased ise ju ei oska prügi käidelda!
Kui tahad apteeki avada, jõuad 30 minutiga selgusele, et seadusega on see keelatud. Kui soovid Põhjamaa tiigerpankadest vabaneda ja luua oma rahvapanga, mis ei toodaks kasumeid Rootsi pensionäridele, teatab finantsinspektsioon, et esmaemissiooniga panka luua ei saa – seadus. Tean seda isegi! Kütuse vahendustegevusega alustamiseks pead kohe olema rikas, et pank annaks 100 000 euro suuruse garantii, mida saad minister Ligile näidata.
Et meie riigis oleks võimalik normaalne, väärikas elu, peaks võtma eesmärgiks Eestis, mitte maailmas tasustatavate töökohtade edetabeli. Saame teada, et eesmärk peaks olema tipp-poliitik või arst, ja et neljatunnise notariaalse lepingu eest võtab notar 5000 eurot.
EASi starditoetustest 60% on läinud juuksuri- ja ilusalongide avamiseks. Kas see ongi meie unistus oma nokiast?
Tahan Eestis veel ettevõtteid luua ja neid arendada, mitte teenindada riigikogulaste rahakotti!
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1497
Rahvaliidu majandustoimkond
Kõhedusttekitav on justiitsminister Rein Langi seisukoht, et majanduskriis läks meist mööda ja meid ei puudutanud. Kui sellised mehed ka pärast valimisi “ersatshertsogina” oma kohal jätkavad, siis tuleb tunnistada, et eesti rahva mõistus on mujal maailmas oluliselt parema rakenduse leidnud. Ansip on vaid kinnitanud: "Kui see on kriis, siis sellises kriisis ma tahaksingi elada!" Võid kindel olla!
Majanduse ülekuumenemise ajal hakkas Ansip kärpimise ning aktsiiside ja käibemaksu tõstmisega keskklassi ja vaesemate taskust viimaseid sente õngitsema. Sellega suutis ta viia rahva vaesusse ning rekordiomanikuks majanduslanguses ja tööpuuduses. Nüüd oleme euroalas ja naudime Euroopa Liidu vaeseima riigi staatust. Valitsus suretab ka ettevõtlust, sest vananev riik oma kohustustega, sh riigikogulase palk ja kahekordseks paisutatud riigiaparaat, vajavad ju teenindamist.
Olen Eestis osalenud kütusefirma ja puidutööstuse loomises, hüdroelektrijaama rajamises, kinnisvara arendustegevuses, paari IT-firma käivitamises ja käitamises, tegutsenud ehitusettevõtluses ja turbatööstuses. Praegu olen tegev biogaasijaama rajamises, seega ei saaks väita, et ajusid ei ole. Kaubandusega Tallinnas lõpetasin, sest maksud sõid kogu laekuva raha. Kuna eestlaste ostujõud on kahandatud miinimumini, siis minu enda innovaatiline ärimudel seisneb Jaapanist autode ostmisega ja Soome müümisega. Ja mis te arvate, kas Eesti riik saab sellest kasu?
Ajab iiveldama, kui ennast paksuks söönud poliitbroiler soovitab hakata ettevõtjaks ja kiidab takka: „olge innovaatilised“, teadmata selle sõna tähendust. Kuidas siis saab noor ülikoolist tulnu või töötu Eestis praegu ettevõtet luua? Toon mõned näited elust enesest.
Ehitusettevõtjaks hakates pead algul olema kellelegi alltöövõtja, ja välistatud on tõusmine peatöövõtjaks, eriti veel täna, kui ehitatakse paragrahvide, mitte kelluga. Riigihankenõuded osalemiseks on ulmelised.
Prügikäitlemine lähtub rohelisest mõtteviisist ja on praegu väga popp. Astudes sellega silmitsi, saad teada, et kui sul ei ole kolmeaastast tegevusajalugu, siis ära sinna trügi. Rootsi Ragn-Sells ja Prantsuse Veolia tõenäoliselt annavad juhtpoliitikutele põhjust rahul olla ning on korraldanud asja nii, et oleks välistatud kellegi lisandumine turule. Eestlased ise ju ei oska prügi käidelda!
Kui tahad apteeki avada, jõuad 30 minutiga selgusele, et seadusega on see keelatud. Kui soovid Põhjamaa tiigerpankadest vabaneda ja luua oma rahvapanga, mis ei toodaks kasumeid Rootsi pensionäridele, teatab finantsinspektsioon, et esmaemissiooniga panka luua ei saa – seadus. Tean seda isegi! Kütuse vahendustegevusega alustamiseks pead kohe olema rikas, et pank annaks 100 000 euro suuruse garantii, mida saad minister Ligile näidata.
Et meie riigis oleks võimalik normaalne, väärikas elu, peaks võtma eesmärgiks Eestis, mitte maailmas tasustatavate töökohtade edetabeli. Saame teada, et eesmärk peaks olema tipp-poliitik või arst, ja et neljatunnise notariaalse lepingu eest võtab notar 5000 eurot.
EASi starditoetustest 60% on läinud juuksuri- ja ilusalongide avamiseks. Kas see ongi meie unistus oma nokiast?
Tahan Eestis veel ettevõtteid luua ja neid arendada, mitte teenindada riigikogulaste rahakotti!
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1497
Subscribe to:
Posts (Atom)