Seisame Eesti maa ja rahva kestmajäämise eest

Rahvaliidu volikogu otsuse kohaselt peab erakond jätkama oma missiooni. Rahvaliit tunneb endal kohustust seista Eesti rahva püsimajäämise eest ning hoida põliselanikele alles meie maa, ilma milleta ei saa olla Eesti riiki.

Alates 1. maist kaovad põllumajandus- ja metsamaa müügi piirangud välismaalastele ning nad võivad hakata meie odavat maad hulgi kokku ostma. Rahvaliit on kindlal seisukohal, et põlisrahvavaenuliku seadusemuudatuse jõustumine tuleb esmalt vähemalt viieks aastaks külmutada ning hiljem uuesti kriitiliselt üle vaadata.

„Maa on rahvuse eluruum. Need rahvad, kellel pole oma maad ega oma riiki, on määratud väljasuremisele. Kui meie põllu- ja metsamaad lähevad odavalt välismaalaste kätte, kaotab Eesti põliselanik varsti omal maal peremehestaatuse,“ ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok. „Pealegi tuleb maamüügipiirangute kaotamine meie inimestele majanduslikult täiesti sobimatul ajal: olles kitsikuse tõttu sunnitud müüma oma maa võileivahinna eest, toidavad nad sellega eeskätt spekulante.“

Eesti põllumajandus- ja metsamaa keskmine hind on enamiku Euroopa riikide hindadega võrreldes oluliselt madalam, kuni 2000 eurot ha, samas kui näiteks Poolas on see viis korda kõrgem. Ka meie inimeste ostujõudu ei saa arenenud riikidega võrrelda – keskmise kuupalgaga saab osta alla hektari põllumaad, samas kui soomlane või rootslane saaks keskmise kuupalgaga osta Eestis neli hektarit põldu.

„Meie põllu- ja metsamaa on päästnud ja hoidnud meid kõige keerulisematel aegadel, andnud toitu, peavarju ja pelgupaika. Me ei tohi maad, mille oleme rõhujatelt kätte võitnud vere hinnaga, poolmuidu käest anda,“ sõnas Blok.

Rahvaliit seab tulevikusihte 28. mail Rakkes toimuval kongressil, kus valitakse erakonnale uued juhid.

Lisainfo:
Andrus Blok
Eestimaa Rahvaliidu esimees

Mai Treial: Ansipi kiidetud heaolu kasv läheb lihtsast inimesest mööda

Eestimaa Rahvaliidu pressiteade

4. märts 2011

Väsimata kiitmast valitsuse, sealhulgas enda saavutusi, hiilib peaminister mängeldes mööda tõsiasjast, et selle kõlavalt kuulutatud „edu“ eest on pidanud ränka hinda maksma Eesti inimene. Valitsus pole pidanud vajalikuks kaaluda, kas on eetiline eelarveaukude lappimiseks hindu tõsta ehk teisisõnu võtta see raha tarbija taskust, samas kui näiteks valitsussektori eelarvet on vähendatud vaid mõni protsent.

Riigikogu liige Mai Treial ütleb, et Ansipi juttu pensionitõusust ei saa kuidagi võtta tõena, iga vähegi mõtlev inimene teab niigi, et selle kasvu on ammu ära söönud elukalliduse tõus. Isegi kui pensione praegu veidi tõsta, nagu Ansip lubab, ei korva see elukalliduse tõusu. Viimased üheksa kvartalit on ostujõud vähenenud, reaalpalk langeb ka tänavu esimeses kvartalis. Tõstetud on tarbimismakse, sealhulgas ravimite käibemaksu umbes kaks korda, kallinenud on toasoe, toiduained ja esmatarbekaubad, bensiinihind püstitas taas uue rekordi.

„Kõik see mõjutab eeskätt madala sissetulekuga inimeste toimetulekut,“ ütles Mai Treial. „Samas on vähenenud peretoetused ja haigushüvitised, hambaravi on inimese enda kanda, kallinenud on hooldusravi ning võetud matusetoetus.“ Treiali sõnul jääb meie sotsiaalpoliitikas puudu ennekõike empaatiast, otsustajad pole võimelised asetama end selle inimese olukorda, kel ei lähe nii hästi kui neil. „On aeg tõsta ausse euroopalikud väärtused: üldarstiabi, hambaravi ja terviseuuringud peavad olema riigi toel kättesaadavad igaühele, põhiseaduslik õigus ei tohi sõltuda ravikindlustuse olemasolust,“ ütles Treial. „Riigieelarvest väärivad ühtviisi õiglast osa nii lapsed ja eakad kui ka töötud ja puudega inimesed – viimaste toetused tuleb vähemalt kahekordistada.“

 

Treial leiab, et kõige tähtsam on päästa vaesusest lapsed. Pole õige tähtsustada üksnes sündi ja väikelapseiga, peretoetused tuleb tasakaalustada ning seada sõltuvusse lapse vanusest, kõigil lastel peab olema võimalus saada haritud ja elus edasi jõuda. Erilist tähelepanu vajavad töötud, kel on pere ja lapsed, samuti lasterikkad ja üksikvanema pered.

„Mis saab olla meie rii­gis olulisem kui ees­ti rah­va püsi­mi­ne! Mõni prot­sen­t ma­jan­duskas­vu ja eu­ro tulek po­le selle kõrval ise­gi kõneväärt. Heal ajal on kerge olla hea, alles raskel ajal saab selgeks, kes mida kõige tähtsamaks peab,“ ütles Treial.

Lisainfo:

Mai Treial

Riigikogu liige

Tel 50 72 838

Jaan Toots: riigieelarve täitmine trahvidega mõjub politsei mainele halvasti

Kuigi politseist kinnitatakse avalikkusele, et mingisuguseid norme trahvide kogumiseks ei ole, kirjutatakse riigieelarve tulude poolele juba aastaid suuri summasid, mis tuleb politseil korjata kodanike taskust. Möödunud aastal oli eelarvetuludes trahvidena ette nähtud üle 250 miljoni krooni.

„Sellise süsteemi tõttu kannatavad nii politseinikud ja kodanikud kui ka usaldus meie õigussüsteemi vastu. Ei ole normaalne, et riigieelarvesse planeeritakse sisse tulud seaduserikkumistelt ja siis sunnitakse politseinikke protokolle välja kirjutama,“ ütles Rahvaliidu nimekirjas Riigikokku kandideeriv Jaan Toots.
Tema sõnul on selge, et surve täita riigieelarvet trahvidega ei mõju hästi politseinike igapäevatööle, sest seadusevalvurid tahaksid mõne rikkumise puhul piirduda näiteks vaid hoiatusega, kuid ei saa, sest eelarvest tulenevalt eelistatakse rahalisi trahve.
„Rahvaliit teeb Riigikogus kõik selleks, et riik ei trahviks oma kodanikke vägisi vaid seepärast, et eelarve vajab täitmist,“ kinnitas Toots.

Rahvaliidu pressiteenistus

Rahvaliit: piiranguteta maamüük välismaalastele tuleb vähemalt viieks aastaks külmutada

Eestimaa Rahvaliidu pressiteade

2. märts 2011

Rahvaliidu kandidaadid on maakondades valijatega kohtudes täheldanud, et valitsusliit on jätnud Eesti rahva täielikku teadmatusse seadusemuudatusest, mis kaotab alates 1. maist põllumajandus- ja metsamaa müügi piirangud välismaalastele.

„Inimesed on hämmingus, kui kuulevad, et neile majanduslikus mõttes kõige ebasobivamal ajal kaovad maamüügipiirangud ning meie põllu- ja metsamaad lähevad odavalt välismaalaste kätte. Selle tagajärjel võib siinne põliselanik varsti kaotada omal maal peremehestaatuse,“ ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok.

Rahvaliit on kindlal seisukohal, et põlisrahvavaenuliku seadusemuudatuse jõustumine tuleb esmalt edasi lükata ja hiljem uuesti kriitiliselt üle vaadata.

„Kutsume kõiki, kellele Eestimaa on kallis, valima Riigikokku neid, kes on valmis tõkestama maa müüki lubava seaduse ega lase Vabadussõjas esiisade verega kättevõidetud pinda poolmuidu ära anda,“ lisas Blok.

Lisainfo:

Andrus Blok

Eestimaa Rahvaliidu esimees

President Rüütel süüdistab Aivar Kokka toetuse ärakasutamises - Poliitika, Eestimaa Rahvaliit - Postimees.ee

President Arnold Rüütli sõnul kasutas tema toetust ära Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas riigikokku kandideeriv Aivar Kokk, kes kasutas valimiskampaanias presidendi toetusavaldust, mis polnud selleks mõeldud.

Rahvaliidu väitel on Jõgeva- ja Tartumaal Rahvaliidu nimekirjas kandideerijad hämmingus valijate postkastidesse saadetud kirjast, kus erakonna auesimees ja president Arnold Rüütel avaldab toetust IRLi nimekirjas kandideerivale Aivar Kokale.

«Olen teinud Aivariga palju koostööd Eesti riigi iseseisvuse taastamise algusest ja läbi kogu taasiseseisvumise aja. Aivar on teoinimene, kelle eest räägivad kõige paremini tema saavutused nii Jõgeva- ja Tartumaal kui ka üle terve Eesti. Leian, et Aivar Kokk on õige mees esindama Jõgeva- ja Tartumaa inimesi riigikogus,» oli kirjas inimesteni jõudnud valimisreklaamil, mille all oli ka president Arnold Rüütli allkiri ja nimi.

President Rüütel väitis Postimees.ee'le antud avalduses, et ta andis Kokale küll isikliku soovituse, kuid seda mitte valimiskampaanias avalikustamiseks ja valijatele koju saatmiseks, vaid mõnele tuttavale ja sõbrale näitamiseks.

«Allkirjastasin toetuskirja, tuginedes teadmisele, et Kokk on olnud Rahvaliidu toetatud maavanem ja meie erakonna pooldaja,» sõnas Rüütel. «Ma ei olnud teadlik, et ta kandideerib riigikogusse IRLi liikmena ja kahjuks on ta eiranud minu hilisemat palvet mitte kasutada minu nime oma valimiskampaanias sellises vormis.»

«Parlamenti pürgiv saadik peaks rahva usalduse võitma eelkõige oma sõnade ja tegudega,» lisas Rüütel.

President lisas, et Eesti ühiskonnas on vaja kõigi jõudude koostööd, mistõttu on ta alati olnud selle poolt, et leitaks kõigile vastuvõetav ühisosa ja need võimalused, kuidas Eesti elu kõige paremal moel edendada.

«Üksteise mahategemine ja vaen seda ei toeta,» sõnas Rüütel.

Rüütli väitel on tal presidendiametis ja ka hiljem olnud hea koostöö kõigi maavanemate ja omavalitsusjuhtidega ning ta on pidanud vajalikuks olla kursis ka nende edasiste tegemistega.

Presidendi sõnul on oma osa maakonna arengus on kindlasti ka kõigil neil, kes eelseisvatel riigikogu valimistel kandideerivad Rahvaliidu nimekirjas.

«Olen seda meelt, et Rahvaliitu kui riigi arengu tasakaalustajat on riigikogusse tingimata vaja,» lisas ta.

Aivar Kokk täna Postimees.ee kõnedele ei vastanud.

Toimetas Martin Šmutov



http://poliitika.postimees.ee/?id=395709

Eestimaa Rahvaliidu pressiteade: Rahvaliit on esindatud ka järgmises Riigikogus

Täna avaldatud Postimehe ja Turu-uuringute ASi küsitlustulemuste põhjal võib kindlalt väita, et Eestimaa Rahvaliit on esindatud ka järgmises Riigikogu koosseisus.
”Oleme pidanud varem kahjuks korduvalt tõdema, et kõik gallupid ei väljenda uuenenud Rahvaliidu tegelikku seisu tõepäraselt. Viimane küsitlus on jõudnud ligilähedale tõele – oleme tegus erakond, kes osutub Riigikokku valituks,” ütles Eestimaa Rahvaliidu juht Andrus Blok.
Rahvaliiduga on liitunud palju uusi tegijaid ja usaldus nende vastu on viinud erakonna uuele tõusule.
”See on Rahvaliidu uus ärkamisaeg,” kommenteeris Blok, kelle sõnul unustavad meediaväljaanded ja kõikvõimalikud prognoosijad ära tõsiasja, et väljaspool linnu suudab Rahvaliit pakkuda teistele erakondadele arvestatavat konkurentsi.
”Meie seljataga on inimesed, kes mõistavad, et praeguste võimuerakondade juhtimisel oleme jõudnud tupikusse, kuid tupikseisu ei tähistata ausalt ”telliskivimärgiga”, vaid ilustatakse eelarvepoliitka ümber hämamisega,” lausus Blok.

Lisainfo:
Andrus Blok
Eestimaa Rahvaliidu esimees