Jaan Toots: Vene raha ei pea kartma

Reede hommikul Kuku raadio "Ärataja" saatele intervjuu
andnud Rahvaliidupeaministrikandidaat Jaan Toots ütles, et Eesti ei
peaks Vene raha kartma. Tema sõnul ei ela Vene transiidiettevõtjad enam ammu
Venemaal, vaid laias maailmas, ning rahagi on muutunud rahvusvaheliseks.

Jaan Tootsi intervjuu Kuku raadiole.

Kas Rahvaliidu ettepanek tuli Teile
ootamatult? Suht ootamatult. Paar nädalat olid jutuajamised ja
läbirääkimised. Ma ei kavatsenud tegelikult poliitikasse minna. See
oliRahvaliidu juhatuse ärarääkimise oskus ja appikutsumise küsimus, et see
partei oleks riigikogus esindatud. See on partei, millel on oma toetajaskond
kogu aeg olnud. Seepärast, et partei juhtkond teatud põhjustel pidi lahkuma, ei
peaks osa maarahvast ilma esindajateta jääma. See oligi tõuge.

Kas peibutuspardi tunnet pole? Küsimus on selles, kas tullakse
üle künnise ja kas saadakse esindus parlamenti. Tegijad inimesed, endised
ministrid ja kõrged ametnikud, lasid ju erinevatesse parteidesse jalga. Kui
partei eesotsas midagi juhtub, siis reedetakse oma sisemised tundmused.

Mis on lahti Eestis, kui vaadata viimase aja üha sagenevaid
korruptsioonijuhtumeid?Korruptsioonimaik on väga tugev. Ei oska
seletusi sellele anda. Olen kaua sisekaitseorganites töötanud, kuid tekib imelik
tunne, et sellised olukorrad ja nn vahelejäämised olid omased 1992.-1994.
aastale. See on väga suur probleem. Üks asi, kui on kurikaelad, kuid kõige
hullem, kui seaduserikkumine läheb kõrgete politseiametnike ja kohtuni. Isegi
prokuratuurist on süüdi mõistetud. See paneb rahvale väga suured kahtlused Eesti
riigi eksistentsi suhtes.

Millised hinde paneksite Ansipi valitsusele? Kui oleksite küsinud
kaks nädalat tagasi, oleksin vastanud. Praegu ma esindan Rahvaliitu ning ma
ei vasta. Siiski pigem positiivne kui negatiivne.

Kui suur roll on Eesti majanduses Vene rahal, Vene võimul ja Vene
transiidil? Vene rahal pole Eesti majanduses suurt rolli. Transiidis
küll. Vene raha transiidis ei mõjuta Eesti majandust, vaid on lisaprodukt, mis
jookseb siit läbi. See jääb siia inimeste palkade, sotsiaalmaksude ja ka
tarbimisena. Tõsi, transiidi omanikud on Venemaal, kuid poolest saadik. Pooled
transiidi omanikud - Vene taustaga inimesed - ei ela teps enam mitte Venemaal,
vaid Norras, Inglismaal, Šveitsis. Seetõttu on raske öelda, kelle raha, sest see
on muutunud rahvusvaheliseks.

Kas peaksime Vene raha kartma? Miks me peaksime kartma, kui ta
pole enam Vene raha? Need on eurod, mis tulevad ja mis siin tarbimisse lähevad.
Aga ega nad siia riiki ei jää, jäävad vaid palkadena. Ei ole veel ükski suur
Vene miljardär Eestisse investeerinud, välja arvatud sadamasse oma tootmise
laiendamiseks.

Kas võiks investeerida? Aga miks mitte. Mis see raha hullem on
kui Poolast või elavnenud Tšehhist tulnud? Venemaa on suhteliselt suur riik ja
nende raha Euroopas liigub.

Kui palju Teie andmetel vene transiidi raha Eesti parteidesse on
investeeritud? Seda peate küsima kaitsepolitseist.

Miks kandideerite Ida-Virumaal? Ida-Virumaalt jookseb läbi
raudtee, väga palju inimesi on koondatud, sest mahud on vähenenud. Kui raudteel
vähendatakse mahtusid, siis vähenevad autoveod ja autojuhid jäävad tööta.
Kaupasid enam ei kindlustata -kindlustustel tuleb miinus, samuti ei tule neid
valvata ja sealt tuleb miinus. Aga seal on taga inimesed, kes said keskmisest
kõrgemat palka ning järelikult väheneb ka tarbimine. Kui jälgime rahavoogu, siis
see pole nii väike raha, kui arvatakse.


http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1493