Seisame Eesti maa ja rahva kestmajäämise eest

Rahvaliidu volikogu otsuse kohaselt peab erakond jätkama oma missiooni. Rahvaliit tunneb endal kohustust seista Eesti rahva püsimajäämise eest ning hoida põliselanikele alles meie maa, ilma milleta ei saa olla Eesti riiki.

Alates 1. maist kaovad põllumajandus- ja metsamaa müügi piirangud välismaalastele ning nad võivad hakata meie odavat maad hulgi kokku ostma. Rahvaliit on kindlal seisukohal, et põlisrahvavaenuliku seadusemuudatuse jõustumine tuleb esmalt vähemalt viieks aastaks külmutada ning hiljem uuesti kriitiliselt üle vaadata.

„Maa on rahvuse eluruum. Need rahvad, kellel pole oma maad ega oma riiki, on määratud väljasuremisele. Kui meie põllu- ja metsamaad lähevad odavalt välismaalaste kätte, kaotab Eesti põliselanik varsti omal maal peremehestaatuse,“ ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok. „Pealegi tuleb maamüügipiirangute kaotamine meie inimestele majanduslikult täiesti sobimatul ajal: olles kitsikuse tõttu sunnitud müüma oma maa võileivahinna eest, toidavad nad sellega eeskätt spekulante.“

Eesti põllumajandus- ja metsamaa keskmine hind on enamiku Euroopa riikide hindadega võrreldes oluliselt madalam, kuni 2000 eurot ha, samas kui näiteks Poolas on see viis korda kõrgem. Ka meie inimeste ostujõudu ei saa arenenud riikidega võrrelda – keskmise kuupalgaga saab osta alla hektari põllumaad, samas kui soomlane või rootslane saaks keskmise kuupalgaga osta Eestis neli hektarit põldu.

„Meie põllu- ja metsamaa on päästnud ja hoidnud meid kõige keerulisematel aegadel, andnud toitu, peavarju ja pelgupaika. Me ei tohi maad, mille oleme rõhujatelt kätte võitnud vere hinnaga, poolmuidu käest anda,“ sõnas Blok.

Rahvaliit seab tulevikusihte 28. mail Rakkes toimuval kongressil, kus valitakse erakonnale uued juhid.

Lisainfo:
Andrus Blok
Eestimaa Rahvaliidu esimees

Mai Treial: Ansipi kiidetud heaolu kasv läheb lihtsast inimesest mööda

Eestimaa Rahvaliidu pressiteade

4. märts 2011

Väsimata kiitmast valitsuse, sealhulgas enda saavutusi, hiilib peaminister mängeldes mööda tõsiasjast, et selle kõlavalt kuulutatud „edu“ eest on pidanud ränka hinda maksma Eesti inimene. Valitsus pole pidanud vajalikuks kaaluda, kas on eetiline eelarveaukude lappimiseks hindu tõsta ehk teisisõnu võtta see raha tarbija taskust, samas kui näiteks valitsussektori eelarvet on vähendatud vaid mõni protsent.

Riigikogu liige Mai Treial ütleb, et Ansipi juttu pensionitõusust ei saa kuidagi võtta tõena, iga vähegi mõtlev inimene teab niigi, et selle kasvu on ammu ära söönud elukalliduse tõus. Isegi kui pensione praegu veidi tõsta, nagu Ansip lubab, ei korva see elukalliduse tõusu. Viimased üheksa kvartalit on ostujõud vähenenud, reaalpalk langeb ka tänavu esimeses kvartalis. Tõstetud on tarbimismakse, sealhulgas ravimite käibemaksu umbes kaks korda, kallinenud on toasoe, toiduained ja esmatarbekaubad, bensiinihind püstitas taas uue rekordi.

„Kõik see mõjutab eeskätt madala sissetulekuga inimeste toimetulekut,“ ütles Mai Treial. „Samas on vähenenud peretoetused ja haigushüvitised, hambaravi on inimese enda kanda, kallinenud on hooldusravi ning võetud matusetoetus.“ Treiali sõnul jääb meie sotsiaalpoliitikas puudu ennekõike empaatiast, otsustajad pole võimelised asetama end selle inimese olukorda, kel ei lähe nii hästi kui neil. „On aeg tõsta ausse euroopalikud väärtused: üldarstiabi, hambaravi ja terviseuuringud peavad olema riigi toel kättesaadavad igaühele, põhiseaduslik õigus ei tohi sõltuda ravikindlustuse olemasolust,“ ütles Treial. „Riigieelarvest väärivad ühtviisi õiglast osa nii lapsed ja eakad kui ka töötud ja puudega inimesed – viimaste toetused tuleb vähemalt kahekordistada.“

 

Treial leiab, et kõige tähtsam on päästa vaesusest lapsed. Pole õige tähtsustada üksnes sündi ja väikelapseiga, peretoetused tuleb tasakaalustada ning seada sõltuvusse lapse vanusest, kõigil lastel peab olema võimalus saada haritud ja elus edasi jõuda. Erilist tähelepanu vajavad töötud, kel on pere ja lapsed, samuti lasterikkad ja üksikvanema pered.

„Mis saab olla meie rii­gis olulisem kui ees­ti rah­va püsi­mi­ne! Mõni prot­sen­t ma­jan­duskas­vu ja eu­ro tulek po­le selle kõrval ise­gi kõneväärt. Heal ajal on kerge olla hea, alles raskel ajal saab selgeks, kes mida kõige tähtsamaks peab,“ ütles Treial.

Lisainfo:

Mai Treial

Riigikogu liige

Tel 50 72 838

Jaan Toots: riigieelarve täitmine trahvidega mõjub politsei mainele halvasti

Kuigi politseist kinnitatakse avalikkusele, et mingisuguseid norme trahvide kogumiseks ei ole, kirjutatakse riigieelarve tulude poolele juba aastaid suuri summasid, mis tuleb politseil korjata kodanike taskust. Möödunud aastal oli eelarvetuludes trahvidena ette nähtud üle 250 miljoni krooni.

„Sellise süsteemi tõttu kannatavad nii politseinikud ja kodanikud kui ka usaldus meie õigussüsteemi vastu. Ei ole normaalne, et riigieelarvesse planeeritakse sisse tulud seaduserikkumistelt ja siis sunnitakse politseinikke protokolle välja kirjutama,“ ütles Rahvaliidu nimekirjas Riigikokku kandideeriv Jaan Toots.
Tema sõnul on selge, et surve täita riigieelarvet trahvidega ei mõju hästi politseinike igapäevatööle, sest seadusevalvurid tahaksid mõne rikkumise puhul piirduda näiteks vaid hoiatusega, kuid ei saa, sest eelarvest tulenevalt eelistatakse rahalisi trahve.
„Rahvaliit teeb Riigikogus kõik selleks, et riik ei trahviks oma kodanikke vägisi vaid seepärast, et eelarve vajab täitmist,“ kinnitas Toots.

Rahvaliidu pressiteenistus

Rahvaliit: piiranguteta maamüük välismaalastele tuleb vähemalt viieks aastaks külmutada

Eestimaa Rahvaliidu pressiteade

2. märts 2011

Rahvaliidu kandidaadid on maakondades valijatega kohtudes täheldanud, et valitsusliit on jätnud Eesti rahva täielikku teadmatusse seadusemuudatusest, mis kaotab alates 1. maist põllumajandus- ja metsamaa müügi piirangud välismaalastele.

„Inimesed on hämmingus, kui kuulevad, et neile majanduslikus mõttes kõige ebasobivamal ajal kaovad maamüügipiirangud ning meie põllu- ja metsamaad lähevad odavalt välismaalaste kätte. Selle tagajärjel võib siinne põliselanik varsti kaotada omal maal peremehestaatuse,“ ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok.

Rahvaliit on kindlal seisukohal, et põlisrahvavaenuliku seadusemuudatuse jõustumine tuleb esmalt edasi lükata ja hiljem uuesti kriitiliselt üle vaadata.

„Kutsume kõiki, kellele Eestimaa on kallis, valima Riigikokku neid, kes on valmis tõkestama maa müüki lubava seaduse ega lase Vabadussõjas esiisade verega kättevõidetud pinda poolmuidu ära anda,“ lisas Blok.

Lisainfo:

Andrus Blok

Eestimaa Rahvaliidu esimees

President Rüütel süüdistab Aivar Kokka toetuse ärakasutamises - Poliitika, Eestimaa Rahvaliit - Postimees.ee

President Arnold Rüütli sõnul kasutas tema toetust ära Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas riigikokku kandideeriv Aivar Kokk, kes kasutas valimiskampaanias presidendi toetusavaldust, mis polnud selleks mõeldud.

Rahvaliidu väitel on Jõgeva- ja Tartumaal Rahvaliidu nimekirjas kandideerijad hämmingus valijate postkastidesse saadetud kirjast, kus erakonna auesimees ja president Arnold Rüütel avaldab toetust IRLi nimekirjas kandideerivale Aivar Kokale.

«Olen teinud Aivariga palju koostööd Eesti riigi iseseisvuse taastamise algusest ja läbi kogu taasiseseisvumise aja. Aivar on teoinimene, kelle eest räägivad kõige paremini tema saavutused nii Jõgeva- ja Tartumaal kui ka üle terve Eesti. Leian, et Aivar Kokk on õige mees esindama Jõgeva- ja Tartumaa inimesi riigikogus,» oli kirjas inimesteni jõudnud valimisreklaamil, mille all oli ka president Arnold Rüütli allkiri ja nimi.

President Rüütel väitis Postimees.ee'le antud avalduses, et ta andis Kokale küll isikliku soovituse, kuid seda mitte valimiskampaanias avalikustamiseks ja valijatele koju saatmiseks, vaid mõnele tuttavale ja sõbrale näitamiseks.

«Allkirjastasin toetuskirja, tuginedes teadmisele, et Kokk on olnud Rahvaliidu toetatud maavanem ja meie erakonna pooldaja,» sõnas Rüütel. «Ma ei olnud teadlik, et ta kandideerib riigikogusse IRLi liikmena ja kahjuks on ta eiranud minu hilisemat palvet mitte kasutada minu nime oma valimiskampaanias sellises vormis.»

«Parlamenti pürgiv saadik peaks rahva usalduse võitma eelkõige oma sõnade ja tegudega,» lisas Rüütel.

President lisas, et Eesti ühiskonnas on vaja kõigi jõudude koostööd, mistõttu on ta alati olnud selle poolt, et leitaks kõigile vastuvõetav ühisosa ja need võimalused, kuidas Eesti elu kõige paremal moel edendada.

«Üksteise mahategemine ja vaen seda ei toeta,» sõnas Rüütel.

Rüütli väitel on tal presidendiametis ja ka hiljem olnud hea koostöö kõigi maavanemate ja omavalitsusjuhtidega ning ta on pidanud vajalikuks olla kursis ka nende edasiste tegemistega.

Presidendi sõnul on oma osa maakonna arengus on kindlasti ka kõigil neil, kes eelseisvatel riigikogu valimistel kandideerivad Rahvaliidu nimekirjas.

«Olen seda meelt, et Rahvaliitu kui riigi arengu tasakaalustajat on riigikogusse tingimata vaja,» lisas ta.

Aivar Kokk täna Postimees.ee kõnedele ei vastanud.

Toimetas Martin Šmutov



http://poliitika.postimees.ee/?id=395709

Eestimaa Rahvaliidu pressiteade: Rahvaliit on esindatud ka järgmises Riigikogus

Täna avaldatud Postimehe ja Turu-uuringute ASi küsitlustulemuste põhjal võib kindlalt väita, et Eestimaa Rahvaliit on esindatud ka järgmises Riigikogu koosseisus.
”Oleme pidanud varem kahjuks korduvalt tõdema, et kõik gallupid ei väljenda uuenenud Rahvaliidu tegelikku seisu tõepäraselt. Viimane küsitlus on jõudnud ligilähedale tõele – oleme tegus erakond, kes osutub Riigikokku valituks,” ütles Eestimaa Rahvaliidu juht Andrus Blok.
Rahvaliiduga on liitunud palju uusi tegijaid ja usaldus nende vastu on viinud erakonna uuele tõusule.
”See on Rahvaliidu uus ärkamisaeg,” kommenteeris Blok, kelle sõnul unustavad meediaväljaanded ja kõikvõimalikud prognoosijad ära tõsiasja, et väljaspool linnu suudab Rahvaliit pakkuda teistele erakondadele arvestatavat konkurentsi.
”Meie seljataga on inimesed, kes mõistavad, et praeguste võimuerakondade juhtimisel oleme jõudnud tupikusse, kuid tupikseisu ei tähistata ausalt ”telliskivimärgiga”, vaid ilustatakse eelarvepoliitka ümber hämamisega,” lausus Blok.

Lisainfo:
Andrus Blok
Eestimaa Rahvaliidu esimees

Online-intervjuu: vastab Rahvaliidu juht Andrus Blok - Poliitika, Eestimaa Rahvaliit - Postimees.ee

http://poliitika.postimees.ee/?id=393765

Mati Väärtnõu: Juudaseeklid poliitikute reetlikkuse eest

Delfi, 23.02.2011
Ameerika põlisrahvas müüs oma maa klaashelveste eest kolonialistidele ja peab nüüd elama reservaatidesse tõrjutuna. Tänane Eesti on sellele olukorrale üsna lähedal.
Kui mais kaovad piirangud maa kokkuostult ning välismaalased seda võimalust agaralt kasutavad, jääb meil üle ainult vaadata, kuidas uued peremehed meie esiisade pinnal käsutama hakkavad. Kas meie esivanemad andsid Vabadussõjas oma elu selleks, et tänane põlvkond saaks meie maa uuesti välismaalastele anda ja raisata meie rahvuslikku rikkust?
Välisraha eest tehakse meile lausreklaami näol ajupesu, et inimesed valiksid klanitud poisse, kes seejärel saavad truult teenida oma kauka avanud isandat. Praegusega sarnaselt toimus 2002. aastal ka rahvahääletus Euroopa Liiduga ühinemiseks. Selle kohta öeldakse küll, et mida siin targutada, inimesed ise ju hääletasid Euroopa Liitu astumise poolt. Aga kas võõra raha eest tehtud massreklaamita oleks valik selline olnud?
Tookord kulutati rahva arvamuse mõjutamiseks suur hulk euroliidust saadud raha. Kas me saame siis öelda, et see oli rahva vaba valik? Ei saa.
Eeltoodud mõtted on ajendatud uudisest, kuidas soomerootslane Joakim Helenius annetas Isamaa ja Res Publica Liidule miljon krooni – põhjendusega, et usaldab IRLi majanduspoliitikat ning soovib praeguse võimuliidu kestmist. Kas see, mis on hea välisriigist pärit investorile, peaks tõepoolest olema hea ka Eesti rahvale?
Ükski investor ei loobi sellist summat niisama, kui ei ole lootust seda investeeringut kümne-või sajakordselt kohese vastuteenega tagasi teenida. Sisuliselt on iga selline välismaalane mõjuagent, kes raha abil kallutab valitsuse oma tahet täitma. Selline tegevus ei teeni mitte Eesti rahva huve, vaid tähistab tänapäeval uuskoloniseerimist.
Alles hiljuti väljendas suur osa rahvast oma suhtumist Savisaare väidetavasse rahaküsimisse Venemaalt, mõistes selle hukka. Aga kui Venemaa raudtee juht Jakunin oleks selle annetuse teinud eraisikuna (mis on Eesti riigis seaduslik), kas siis oleks kõik korras olnud? Meil ei saa olla kahesugust moraali – et Lääne raha on parem kui Ida raha.
Piiritaguste annetuste kasutamine erakondade rahastamisel tähendab kauplemist mõjuvõimuga ja selle vastuvõtnud erakond on sisuliselt oma rahva reetnud. Viimase uudise valguses me vähemalt teame, et valides IRLi, lammutame Eestit omaenese kätega.
Kui me tahame jätkuvalt olla iseenda peremehed oma riigis, siis tuleb keelustada erakondade rahastamine väljastpoolt, et see raha ei saaks poliitikutele juudaseekliteks otsuste tegemisel. Vastasel juhul saab meie eluolu ainult halveneda, sest riik, kus ainus jumal on raha, on tulevikuta.
Eesti maa ja rahva säilimise nimel tuleb eelolevatel valimistel valida nende erakondade vahel, kes ei ole välisrahast mõjutatud. Rahvaliit on üks neist, kes on vaba välismaiste mõjuagentide mõjutustest ning kes läbi aegade on seisnud Eestimaa mahamüümise vastu. Riigikogusse saades lubab Rahvaliit esimese asjana teha ettepaneku lükata põllumajandus- ja metsamaa müügi piirangute kaotamine välismaalastele edasi.

Eestimaa Rahvaliidu pressiteade: süüdimatu gallupiralli ehk mida hakata peale mõttetute uuringutega.

Tänasest Eesti Ekspressist võib lugeja näha, kuidas meedia lugupeetud uuringufirmasid halastamatult valimisvõitlusesse kisub. Kuigi kõik valimised on näidanud, et niisugused uuringud ei pea vett, sobivad nad siiski üheks – selleks et meediaväljaannet paremini müüa. Selle eesmärgi on Saar Polli uuring kahtlemata täitnud ja jääb üle vaid täpsustada, kes ja kui palju Saar Pollile selle eest maksis.
„Ajalehe külgedelt vastu vaatavad „koogid“ kinnitavad veel kord, et valimiseelsete reitingute uuringute usaldusväärsus on tegelikult hävitatud. Kui iga paari päeva tagant pakutakse erinevaid numbreid ja pole aru saada, kust need võetakse, tekitab see kõik valijates üksnes segadust,“ ütles Eestimaa Rahvaliidu peasekretär Taavi Pirk.
Tema sõnul võiksid uuringufirmad uurida põhjalikult hoopis seda, miks elu Eestis välja sureb, miks inimesed riigist pagevad ja kuidas allesjääjad toime tulevad.
„Vaatamata uuringute tulemustele, oleme kindlad, et Rahvaliit ületab valimiskünnise. Meie veendumus ei põhine suvalistel telefoniküsitlustel, vaid erakonna liikmete meelsusel ja kohtumistel valijatega. Rahvaliit on esindatud järgmises Riigikogus vaatamata sellele, et küsitlusfirmad üritavad teflonpanne müüvate ettevõtete sarnaselt turgu ümber jagada,“ kommenteeris Pirk.
Kui vaadata tähtede seisu, siis moodustavad järgmise valitsuse üksikkandidaadid. Kui ei usu, küsige astroloogidelt järele.
Lisainfo:
Taavi Pirk
Eestimaa Rahvaliidu peasekretär
51 48 858

Eestimaa Rahvaliidu pressiteade: seadusemuudatus räsib maaettevõtjaid

Täna Riigikogus vastuvõetud vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadus on parlamendi liikme Mai Treiali hinnangul väiksemate kütusemüüjate suhtes vaenulik. Seaduse jõustudes rakendub kütusemüüjale oluliselt suurem tagatis, mis võib väiksemate maatanklate omanikele üle jõu käia ning nad võivad olla sunnitud oma tegevusalast loobuma. Selle tagajärjel võib tekkida olukord, kus eelkõige maapiirkondades ei pruugi kohalikel elanikel olla enam võimalik kodu lähedalt kütust osta.

Mai Treial leiab, et maksupetturite ohjeldamiseks tuleb seadust karmistada, kuid selliseid asju ei tehta kiirustades, analüüsimata ja kaalumata võimalikke tagajärgi. Samas tuleks petturite karistamiseks täie rangusega rakendada olemasolevaid seadusi. ”Kõnealuse seaduse vastuvõtmisega on läinud nii nagu mõnegi varasemaga – väikeettevõtjate huvid jäetakse suurte kõrval tagaplaanile. Tunda oli väga tugevat survet, kõik näis olevat juba ette otsustatud, ja avalikkuse meelepaha leevendamiseks võeti seadus vastu demagoogiliste parandustega, mis sisu ei muuda, kuid jätavad asjasse pühendamatutele mulje, justkui oleks neid kuulda võetud,” selgitas Treial.

Treiali sõnul annab seadus maksu- ja tolliametile voli eirata kütusemüüja soovi vähendada tagatisraha isegi juhul, kui see vastab kõikidele seaduses väljatoodud lisatingimustele; samuti jätab võimaluse tõsta tagatisraha. Seega antakse maksu- ja tolliametile sisuliselt õigus viia aastaid tegutsenud ettevõtted olukorrani, kus nad on sunnitud tegevuse lõpetama.

Peale selle, et seaduse jõustumine võib kaasa tuua väikeste, ausalt makse tasuvate kütusemüüjate tegevuse lõppemise – mis ju ometi ei saa olla eesmärk –, toob see negatiivseid sotsiaalseid tagajärgi kogu piirkonnale. Muu hulgas tähendab see pikemaid sõite kütuse hankimisel, kohaliku maksutulu vähenemist, töökohtade kadu jms. „Ja selge on see, et kõik need ”kütusemüüjate kulud” maksab lõpuks kinni tarbija, ning kõige enam kannatab jälle maainimene, kellel on niigi raske,” lisas Treial.

Lisainfo:
Mai Treial
Riigikogu liige
Tel 50 72 838

Eestimaa Rahvaliidu pressiteade: koalitsioon põlistab vaesust

Täna avaldatud statistikaameti 2009. aasta vaesusnäitajate ja Eesti Päevalehe majandusliku toimetuleku uuringu põhjal võib väita, et võimuliit on aastaid põlistanud Eestis vaesust.

„Valitsusliit on jätnud oma riigi kodanikud saatuse hoolde ning samas teinud erandeid kohalikule ja välismaisele eliidile, kes rikastuvad monopoolsete või olulise turuosaga ettevõtete kaudu,“ ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok.

Eesti Päevalehe andmeil hindab oma majanduslikku seisu heaks või veel paremaks kõigest 24,1 protsenti küsitletuist. Statistikaameti andmeil elas 2009. aastal suhtelises vaesuses 15,8% Eesti elanikkonnast. Eesti Päevalehe uuringust ilmnes, et ligi 76 protsendil vastanutel on rahaliselt pingeline seis. Riiklike toetusteta oleks ülemöödunud aasta suhtelise vaesuse määr koguni 40,8%, mis näitab, et suur osa inimesi elab üksnes toetuste armust.

„Üliliberaalne majanduspoliitika on viinud selleni, et Eestis on kõik müügiks, kuid kasu sellest lõikab vaid kitsas kildkond poliitikuid ja ärimehi. Kirde-Eestis on suhtelise vaesuse määr üle kahe korra kõrgem kui Põhja-Eestis, maa-asulate inimesi ohustab vaesusrisk oluliselt rohkem kui linnaelanikke, vaeseima ning rikkaima viiendiku sissetulekute erinevus on viiekordne,“ selgitas Blok.

Bloki sõnul põhjendab valitsusliit inimeste kehva majandusjärge mugavalt sellega, et kogu maailma on tabanud kriis, mis siis veel meiesugusest väikeriigist rääkida. Paraku unustatakse seejuures, et meie majanduskriisi sügavus on tingitud valitsuse väärsammudest, sest näiteks põhjanaabreid soomlasi ja rootslasi on kriis puudutanud palju leebemalt. Nende riikide kodanikud ei ole pidanud oma kodu maha jätma ja töö tõttu hulgaviisi välismaale emigreeruma. Pole ka kuulda olnud, et pangad oleksid Skandinaavias sellist röövkapitalismi harrastanud kui Eestis ja teistes Baltimaades.

„Seni kuni vaesusest püütakse jagu saada sellega, et inimesi sunnitakse piltlikult öeldes põletatud maal õngega kala püüdma, jääme kahjuks euroala kõige vaesemaks riigiks. Valijatel tasub sügavalt järele mõelda, kas nad ikka on nõus andma hääle rahva laostanud võimuerakondadele, kes põlistavad vaesust ja on muutnud kaubaks ka meie kõige pühamad põhimõtted,“ ütles Blok.

Lisainfo:
Andrus Blok
Eestimaa Rahvaliidu esimees

Andrus Blok: Rahvaliidul on väljaspool Tallinna kõrge toetus

Valijate toetus Rahvaliidule on väljaspool suuremaid linnu kõrge. Seda kinnitavad nii kohtumised valijatega kui ka kohalike meediaväljaannete gallupid, milles toetus erakonnale või Rahvaliidu kandidaatidele küünib sageli paarikümne protsendi taha.

Rahvaliidu esimehe Andrus Bloki sõnul ei saa tõsiselt võtta kõiki valimiste-eelseid uuringuid, mis on sageli linnadekesksed ja ei arvesta kohalikku omapära. „Rahvaliit on maapiirkonna väikelinnades, alevites ja külades tugeval positsioonil. Rahvaliidu saadikutega silmast silma kohtumistel on inimesed mõistnud, et jutt meie erakonna uuenemisest ei ole mingi luul, vaid reaalsus. Meiega on liitunud palju uusi arvestatavaid tegijaid, kes kindlasti pälvivad valimistel hea tulemuse,“ kommenteeris Blok.

Rahvaliidu esimees on veendunud, et erakonnal on tuhandeid lojaalseid valijaid, kes annavad Rahvaliidule võimaluse Riigikogu uues koosseisus end teostada ja valijate huvisid kaitsta.

„Oleme ausad, Eesti piirkondliku arengu eest seisab kõige kindlamini Rahvaliit, teised erakonnad käivad väljaspool linnu elavate inimestega vaid tiiba ripsutamas ja katteta lubadusi jagamas,“ selgitas Blok. „Ka varasemate valimiste eel on üleriigilised küsitlused näidanud meile vaid paariprotsendist toetust, kuid valimistulemus on seda mitmekordselt ületanud.“


Lisainfo:

Andrus Blok

Rahvaliidu esimees


http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1550

Mai Treial: hinnatõus on valitsuse ebaõiglase maksupoliitika tagajärg

Valitsuse plaan saada kriisist jagu maksude tõstmisega pole vilja kandnud – majandust ja riiki ei ole õnnestunud kriisist välja tuua. Külla aga on ebaõiglase maksupoliitikaga vastutustundetult veeretatud kõik raskused lihtsa tööinimese kaela, hukutavate kärbetega las­te ja las­te­va­ne­ma­te ar­velt sunnitud inimesed puudusesse, elama alla inimväärikuse piiri. Täna Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutatud "Hinnatõusu mõju Eesti inimeste toimetulekule" on üks neid probleeme, mille lahendamata jätmine tähendab meie riigi tuleviku alusmüüri lammutamist.

„Võimukandjad kordavad kõigile teadaolevat tõika nagu mantrat, justkui oleks neil vaja üksteist veenda tõsiasjas, et elukallidus on suuremale osale Eesti rahvast ammu ületanud taluvuse piiri. Inimesed tunnevad omal nahal, kuidas võimuliidu otsused igapäevaelu mõjutavad,“ ütles Riigikogu liige Mai Treial.

Kütuse- ja elektriaktsiisi tõstmine on toonud kaasa kõigi hindade hüppelise tõusu. See pärsib normaalset elu ja toimetulekut, sest kajastub vahetult toiduainete ja esmatarbekaupade hinnas. „Ebaõiglaselt kõrgete aktsiiside tõttu on näiteks põllumajanduskütuse hind kolm korda kõrgem ELi minimaalsest, mida kasutab enamik riike See on otseselt mõjutanud toiduainete hinna tõusu ja pannud meie põllumehed ebavõrdsesse konkurentsi. Muuseas, ka põllumaade vaba mahamüümine välismaalastele tõstab maade rendihindu ning koos sellega omakorda ka toiduainete hindu,“ ütles Treial.

„Suure tagasilöögi andis ka valitsuse otsus tõsta käibemaks 20%-le, sealhulgas ravimite ja toasooja käibemaksu mitmekordne tõus. Kui Euroopa Liidus on toiduainete käibemaks keskmiselt 10%, siis ainuüksi kõrgema käibemaksu tõttu on meie toiduainete hinnad 10% kõrgemad kui mujal Euroopas,“ selgitas Treial.

Kõrgepalgalistel valitsejatel on viimane aeg astuda reaalseid samme ning inimestele nende mures appi tulla – selle asemel et rahva raha eest Jordaania kõrbes põlevkivi kaevandada.

Rahvaliit peab vajalikuks ohjeldada elukalliduse edasist tõusu kõikvõimalike demokraatlike vahenditega, muu hulgas kavatseb Riigikogu uuele koosseisule teha ettepaneku langetada kütuse- ja elektriaktsiisi, alandada toiduainete, toasooja ja ravimite käibemaks 5 protsendile ning kaugemas tulevikus vabastada ravimid käibemaksust.


Lisainfo:

Mai Treial

Riigikogu liige

Tel 50 72 838








http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1549

Oliver Vilba: Tallinlased monopoolse vee-ettevõtte orjuses

Eesti Päevalehes (16.02.2011) ilmunud arvamusloo täisversioon.

Alles see oli, kui löödi kõvasti lärmi Tallinna Vee hiigelkasumite ümber ja tarbijal tekkis juba õhkõrn lootus, et õigus seatakse lõpuks jalule ning liigkasuvõtmisele pannakse piir. Tärkas õigustatud ootus, et vee hinda alandatakse ja tehakse tagasiulatuvalt ümberarvestus. Mis aga nüüd selgub – Tallinna Vesi tahab sel aastal hoopis hinda tõsta 3,5%, ja viisaastaku-unistuseks on seatud koguni 14-protsendine hinnatõus. Kaua võib!?
Seega on teema endiselt kuum, ja põhjendatult, sest Tallinna Vee eelmise aasta kogukasum ulatus 429,7 miljoni kroonini.

2000. aasta suvel kuulutas Tallinn isamaaliitlasest linnapea Jüri Mõisa eestvedamisel välja ASi Tallinna Vesi 50,4% aktsiate erastamise. Järgmise aasta algul kuulutati võitjaks Briti veeettevõte International Water ja United Utilities International konsortsiumi loodud International Water, kes pakkus 1,38 mld krooni. Pakkumisest 30% moodustas aktsia märkimise hind, 687 mln krooni, ning 28 miljoni Tallinna linnale kuuluva aktsia ostuhind 641 mln krooni. Üksteist kuud hiljem otsustasid omanikud võtta ettevõttest välja 950 mln krooni, vähendades aktsiakapitali 200 mln kroonile.

Tallinna Veest on saanud selle omanikele tõeline kullasoon. Erastamisest kuni tänaseni on tulud aasta-aastalt, ühe väikese erandiga, järjepidevalt kasvanud. Kui esimesel aastal teeniti tulu 167,9 mln krooni ja maksti dividende tulumaksuga 194,8 mln krooni, siis 2006. aastal moodustas tulu 294,9 mln krooni ja maksti dividende tulumaksuga 203,9 mln krooni; 2009. aastal olid vastavad arvud juba 401,1 miljonit ja 291,1 miljonit krooni.

Nii suurte dividendide allikas on lihtsamast lihtsam, see on vee ja kanalisatsiooniteenuse kõrge hind. Tallinna Vee puhaskasumi marginaal 2008. a oli 41,1 protsenti, 2009. a 44,0 protsenti.
Ja nagu oleks sellest kõigest veel vähe, pigistavad britid Tallinna veefirmast raha välja ka teenuste kaudu. Aastail 2002-2008 teenisid nad selle pealt kokku 101 mln krooni. Börsile minnes avalikustas Tallinna Vesi, et United Utilitiesiga on sõlmitud 15 aastaks nn tehniliste teenuste leping tasuga 550 000 eurot (8,6 mln kr) aastas, mida tõstetakse vastavalt inflatsioonile. Lisaks maksab Tallinna Vesi kinni kõik lepinguga seotud kulud, sh personalikulud. Mais 2005 läks Tallinna Vesi börsile. Mõlemad suuromanikud müüsid osa aktsiapakist maha ja teenisid sellega kumbki 434 mln krooni.

Möödunud aastal hakkasid IRLi ilmselt vaevama süümepiinad – nad algatasid monopolide ohjeldamise seaduse, mis jõustus novembris. Nimetatud seadus sunnib Tallinna Vett esimest korda arvestama hinnakujunduses ka kolmandat, erapooletut jõudu. Seni tuli hind läbi rääkida teiste osanikega, sealhulgas Tallinna linnaga, kuid kopsaka dividenditulu tõttu pole linnal mõistagi erilist huvi hinda langetada. Tallinn teenis veefirma osanikuna 2009. aastal dividenditulu 11,1 miljonit eurot.

Konkurentsiameti mullune analüüs näitab, et Tallinna Vee investeeringute tulukus, mis ulatub 18% kanti, on tavapärasest ligi kaks korda suurem ja et vesi peaks tallinlastele olema veerandi võrra odavam. Ometi näib, et monopolide ohjeldamise seadused Tallinna Veele ei kehti. Või tuleb vastu võtta veel üks seadus, et monopolide turuosa ei tohi ületada 25%, või kehtestada monopolile vee-erikasutusmaks?
Rahvaliit on seisukohal, et mõistlik on Tallinna Vee enamusosalus tagasi osta. Tallinna linn peaks koostöös keskvalitsusega suurendama oma osalust Tallinna Vees üle 50-protsendiliseks. See tagaks võimaluse langetada tallinlaste vee hind mõistlikule tasemele.

Oliver Vilba

Rahvaliit: Riigikogu kuluhüvitiste tõus on mõõdutundetu

Rahvaliidu nimekirjas Riigikogusse kandideerijatele on vastuvõetamatu, et praeguse, vaevumärgatava majanduskasvu tingimustes hakkavad parlamendi järgmise koosseisu liikmed märtsikuust taas saama kuluhüvitist kuni 30 protsendi ulatuses palgast.

„Olukorras, kus meie rahvas aina vaesub, valitseb kõrge tööpuudus ning inimesed on teenistuse ja igapäevase leiva otsinguil sunnitud lahkuma võõrsile, ei ole võimalik saadikute kuluhüvitisi endisele tasemele tõsta. Arvestades Eesti praegust nõrka majandusseisu, tuleb seaduseandjail olla ühiskonnaga solidaarsem ning valitsemiskulusid kokku hoida,“ selgitas Rahvaliidu aseesimees, Riigikogu liige Mai Treial.

Parlament ei ole riik riigis, sellepärast esitab Rahvaliit uuele Riigikogu koosseisule esimesel töönädalal menetlemiseks seaduseelnõu, millega peatada Riigikogu saadikute kuluhüvitiste tõus. Rahvas ei pea kinni maksma parlamendisaadikute luksusauto liisingut ega luksuskorteri üüri ajal, mil valdav enamik Eesti inimesi on raskustes igapäevase toimetulekuga.

Lisainfo:
Mai Treial
Riigikogu liige
Tel 50 72 838


http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1548

Rahvaliit: eestlastelt võetakse maa võileivahinna eest

Eestlasi, kes praeguse valitsusliidu juhtimisel on jäänud ilma tuhandetest töökohtadest ja oma kodudest ning euroala vaeseimatena ägavad kõrge inflatsiooni käes, ootab järjekordne löök – meie põllu- ja metsamaad lähevad välismaalaste kätte, mille tõttu kaotab põliselanik varsti oma maal peremehestaatuse. Alates 1. maist kaovad põllumajandus- ja metsamaa müügi piirangud välismaalastele ning nad võivad hakata meie odavat maad hulgi kokku ostma.

On selge, et maamüügipiirangud kaovad meile majanduslikult väga ebasobival ajal, tuues kasu peamiselt spekulantidele. Eesti põllumajandus- ja metsamaa keskmine hind on enamiku Euroopa riikide hindadega võrreldes oluliselt madalam, kuni 2000 eurot ha, samas kui näiteks Poolas on see viis korda kõrgem. Ka meie inimeste ostujõudu ei saa arenenud riikidega võrrelda – keskmise kuupalgaga saab osta alla hektari põllumaad, samas kui soomlane või rootslane saaks oma keskmise kuupalgaga osta Eestis neli hektarit põldu.

Rahva vaesus tingib olukorra, kus ühelt poolt tekib spekulantide surve, teisalt kiusatus oma maatükkidest naeruväärse raha eest loobuda. Samas puudub arvestatav õiguslik regulatsioon maatulundusmaa sihtotstarbelise kasutuse järelevalve ja vastutuse kohta.
Puudub ka omariiklust ohustavate turvariskide analüüs. Piiranguteta maa müük on seotud ettearvamatute turvariskidega, millele on viimasel ajal osutanud meie põhjanaabrid soomlased. Nimelt on Soomes soetanud välismaalased maatükke oluliste taristute läheduses ning sõjaväelaste arvates võib see kriisiolukorras ohustada iseseisvust.

Meie põllu- ja metsamaa on kõige keerulisematel ajalooetappidel pakkunud inimestele toitu, peavarju ja pelgupaika. Maa, mis meid toidab, on rõhujatelt kätte võidetud Vabadussõjas verd valades, nüüd aga anname selle poolmuidu käest.

Ükski eestlane ei taha metsaminekuks või külvamiseks minna luba küsima rootslastelt, sakslastelt või venelastelt – see on aastasadu tagasi läbitud etapp. Kahjuks on võimulolijad näidanud, et Eesti tuleb iga hinna eest maha müüa, kas või peenrahaks vahetades. End ametlikult isamaalasteks tituleerijad kahjuks kiidavad sellele kaasa.

Rahvaliidu juhatus kutsub kõiki, kellele on Eestimaa kallis, valima Riigikokku need, kes tõkestavad maa müüki lubava seaduse. Kui uus Riigikogu seda ei tõkesta, peab Rahvaliit vajalikuks algatada üleriigiline allkirjade kogumine, nagu tegime seda elektrijaamade müügi vastu.
Eesti maa peab jääma Eesti rahvale!

Lisainfo:
Andrus Blok
Eestimaa Rahvaliidu esimees



http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1457

Rahvaliit: kui suur on suur erakond?

Rahvaliidul on viimasel ajal tulnud ajakirjanikele ja valimisdebattide korraldajatele korduvalt meelde tuletada, millised on Eesti suurima liikmeskonnaga erakonnad – need on Keskerakond, Reformierakond, IRL, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Rahvaliit.



Kummalisel moel ei orienteeru paljud meedia- ja avaliku elu tegelased Eesti poliitmaastikul ning eksivad faktide vastu või siis tõlgendavad neid oma suva või poliitiliste eelistuste järgi.

Tõsi on see, et Rahvaliit oma 8800 liikmega kuulub viie Eesti suurema erakonna hulka, ja selle fakti eiramine tähendab, et soovitakse väga olulise osa elanikkonna kõrvalejäämist ühiskondlikust diskussioonist. Paraku on see soov lühinägelik.



Rahvaliit ei ole suur üksnes liikmeskonnalt, vaid on suurim jõud, kes seisab tasakaalustatud regionaalarengu eest ja tuletab meelde, et ka väljaspool Tallinna ja Harjumaad on Eesti inimeste elualad. Rahvaliit on suur erakond ka selle poolest, et oleme ausalt tunnistanud – erakond ei ole teinud alati kõige paremaid valikuid, ent oleme võimelised vigadest õppima.



Et Rahvaliit on suur erakond, näitab ka see, et paljud endised Rahvaliidu liikmed kõlbavad kandideerima mitme suurema partei valimisnimekirjas kõrgetel kohtadel.

Seega ootame meedialt ja valimisdebattide korraldajatelt faktitäpsust ning tolerantsust arvamuste paljususe suhtes, mis on praegu meie ühiskonna jaoks hädavajalik.



Lisainfo:

Andrus Blok

Eestimaa Rahvaliidu esimees




http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1545

Valdeko Kalma: teen tööd, mitte poliitikat

Järva- ja Viljandimaal Rahvaliidu nimekirjas esinumbrina üles astuv Valdeko Kalma tahab tõestada, et see erakond pole mängust väljas.


Valdeko Kalma, viljandlased teavad teid eelkõige kui spordiedendajat ja äriinimest. Miks läksite poliitikasse ja koguni riigikogu valimistele?

Ma ei taha enda puhul kasutada väljendit «poliitikasse minek». Ma ei lähe Toompeale poliitikat, vaid tööd tegema. Võib-olla kahe aasta pärast, kui olen üht-teist sellelt alalt õppinud, saab minu kohta poliitik öelda. Praegu oleks ma eelkõige rahvasaadik.



Miks on teie valikuks just Rahvaliit, kellele edu ei ennustata?

Ettepanek kandideerida tuli erakonna poolt. Sellel, miks ma olin pakkumisega päri, on mitu põhjust. Esiteks ei meeldi mulle materdamine, mis Rahvaliidu ümber on terve möödunud aasta käinud ja kestab kohati seniajani. See tekitab minus kui sportlases hasarti: kui üldiselt ennustatakse, et Rahvaliit valimiskünnist ei ületa, siis mina tahan näidata, et seda on võimalik saavutada.

Ma toon võrdluse: eesti sportlastel on ju suhteliselt väiksed võimalused maailmas läbi lüüa, kuid ometi on nad seda teinud. Kui nad oleks jäänud väikeste eesmärkide juurde ja kuulanud hurjutajaid, poleks see teoks saanud. Nii et sportlik hasart on üks põhjus.

Teiseks kattuvad minu vaated paljuski Rahvaliidu omadega. Mind on eri aegadel kandideerima kutsunud veel mõni partei, kuid Rahvaliiduga on mul kõige rohkem ühist.



Mitu kohta võiks Rahvaliit Toompeal saada?

Mõistlik lati kõrgus oleks 6—10 kohta.

Kandideerite küll erakonna nimekirjas, kuid liikmeks ei astunud. Miks?



Eks sellega ole veidi nagu abieluga: saadakse kokku, tutvutakse, sümpaatia korral hakatakse käima ja alles siis, kui on kindel, et ollakse teineteisele püsiva liidu sõlmimiseks parimad, tehakse see teoks.

Mulle on vastumeelt see, mida võis näha ka tänavuste valimiste eel: inimene, kes ühe erakonna nimekirjas kandideerides ei saanud piisavalt kõrget kohta, läks üleöö teise erakonna ridadesse. Kui ennast juba siduda, peab see käima ikka mingite põhimõtete, mitte üksnes omakasupüüu järgi.

Mina olen praegu Rahvaliiduga käimise faasis, hiljem näeb, kas me abieluni jõuame.



Kas mingist abieluvara lepingust on ka juttu olnud?

(Hakkab naerma.) Seda mitte.



Räägime Rahvaliidu programmist.

Mulle meeldivad seal väga paljud asjad, kuid kuna ma platvormi väljatöötamises ei osalenud, ei ole ma päris üksipulgi jõudnud sellega tutvuda. On olnud kiire aeg, eile oli näiteks viis töökohtumist, samuti tegutsen peakorraldajana Eesti vabamaadluse meistrivõistlustel. Kavatsen lähiajal end programmiga põhjalikult kurssi viia.



Mis on teile programmis kõige südamelähedasemad teemad?

Et ma isegi olen varsti sellisesse ikka jõudmas, siis pensionide teema. Nende arvestamise süsteem on praegu väga ebaõiglane.

Kõige valusamini puudutab see madalapalgalisi töötajaid. Paljud neist, eriti nooremad, seda veel ei teadvustagi, et kuna alampalga pensioni arvestamise koefitsient on 0,3, annab kolm aastat tööd neile ühe aasta staaži. Nii võibki juhtuda, et paarikümne aasta raske teenistuse järel selgub, justkui oleksid tööl käinud vaid seitse aastat.

Olukorras, kus tööpuudus on suur ja inimestel valikuvõimalus väike, tuleb paljudel leppida ka alampalgaga. Aga ega inimene ise selles süüdi ole! On ebaõiglane teda hiljem veel pensioniga nöökida.

Sama kehtib laste kasvatamiseks läinud aastate kohta. Vanemakohuste täitmine tuleb võrdsustada tööga ja see peab peegelduma ka riiklikus pensionikindlustuses. Rahvaliit tahab sisse seada eraldi lisa — lapsepensioni.

Mina olen mõelnud ka lesepensioni üle. Paarid on harjunud kulutusi jagama ning lesestunud inimesed peavad kaaslase kaotuse järel väga järsku kohanema poole väiksema eelarvega. Paljud neist jäävad kommunaalkuludega hätta. Kuid see on juba tuleviku teema.



Kuidas te suhtute ühe teise erakonna lubadusse tõsta kohe erakorraliselt pensione?

See on populism. Tänavune riigieelarve on paigas ja seda puutuda ei tohi. Rahvaliidu kava näeb ette tegevust nelja aasta jooksul ja meie eesmärk on, et 2015. aastaks oleks keskmine vanaduspension 415 eurot (6500 krooni).

Lisaks on tähtis taastada pensionide tasuta kojukanne. Praegu on riigifirma Eesti Post selle teenuse osas monopoolses seisus. Meil on 15 230 pensionäri, kes ise kojukande eest maksavad. Iga kuu tuleb neil tasuda 4.60 eurot (72 krooni). Kokku teeb see 70 058 eurot (1 096 560 krooni) kuus. Pensionärid pole küll see sihtgrupp, kelle pealt riigiettevõte võiks taskut täita.



Rahvaliidu programmis on ettepanek vähendada riigikogu koosseisu 51-le.

Arvestades Eesti riigi suurust ja raha, mis praegu läheb riigikogu ülalpidamiseks, on 51 optimaalne arv. Riigikogu koosseisu vähendamise ja töö efektiivsuse tõstmise vajadus ongi olnud üks minu enda arvamuse ja Rahvaliiduprogrammi kokkupuutepunkte.

Veel meeldib mulle Rahvaliidu mõte, et tarvis on luua poliitikute eetikakoodeks. See aitaks taastada rahva usaldust võimu vastu ning seaks poliitikutele piirid.



Kas ei too see kaasa ohtu, et koodeksit hakatakse kasutama hoopis selleks, et oma poliitilistele vastastele kaikaid kodarasse pilduda?

Ka see on eetika küsimus, mille lahendaks aukohus. On tarvis mõõdupuud, millega ühiskond saab poliitikute käitumisele anda õige hinnangu võrdsetel alustel. Eetikakoodeksis võiksid olla märksõnad ausus ja missioonitundlikkus, korrektsus ja eeskuju.



Mis võiks olla teie ülesanne Toompeal?

Kui nüüd ainult enda nimel rääkida, siis minule meeldib väga mõte «Viljandi kultuuripealinnaks!». Meil on selleks suurepärased eeldused: kultuuriakadeemia, teater, pärimusmuusika ait, hulgaliselt traditsiooniliseks kujunenud kultuurisündmusi. Samas on tarvis palju ära teha: Viljandis pole esinduslikku laululava, ainus suur kino läks lammutamisele, kultuurimaja remont seisab, noortekeskusega on palju lahtisi otsi...

Samuti pole praegu täielikult pühendunud inimest, kes koordineeriks terve maakonna kultuurielu.

Palju saab ära teha, kui anda maksusoodustusi nendele fondidele ja äriühingutele, kes toetavad kultuuri ja sporti. Samuti tuleks mõelda maapiirkondade rahvamajadele ning sealsete töötajate koolitamisele ja kutseoskuste parandamisele.



Kas need asjad pole pigem kohalike valimiste teema?

Paljud minu mainitud asjad on tõesti kohaliku võimu korraldada, kuid riigi toetuse ja soodsa poliitikata jäävad omavalitsused raskustesse. Pooldan mõtet, et igal piirkonnal peab olema riigi tasandil oma eestkõneleja. Ma ei pea õigeks, kui erakondade esinumbrid tulevad kuskilt mujalt. Nad ei ole ju valijate elu ja muredega kursis. Kuidas nad saavad siis neid esindada? Milleks sel puhul üldse ringkonna nimekirjad?



Kas olete ka Rahvaliidu ministrikandidaat?

Olen üks erakonna kultuuriministri kandidaate.

Mul on selles asjas siiski oma nägemus. Kui minu teha oleks, lahutaksin kultuuriministri alluvusest spordivaldkonna ja annaksin selle spordiministri koordineerida. See säästaks nii kultuuriinimesi kui sportlasi asjatutest pingetest. Praegu näib kultuuriinimestele, et sport saab riigilt rohkem raha, ning sportlased tunnevad jälle vastupidi.



Ega see ju kummalegi poolele raha juurde anna, riigieelarves jäävad summad valdkonniti üldjoontes ikka samaks. Kas uue ministrikoha sisseseadmine tasuks end ära?

Küsimus on selles, et kaoks tunne, nagu elataks teise valdkonna arvelt. Pilt läheks selgemaks ja küllap muutuks ka raha kasutamine otstarbekamaks. Spordiministeerium tuleks luua praeguse ministeeriumi spordiosakonna koosseisuga.



Rahvaliidu programmis on punkt, et tuleb luua tööhõiveminister. Kas neid kohti paljuks ei lähe?

Ministri nimetus on tinglik. See punkt ei tähenda mingi uue suure ametkonna loomist, piisab, kui paar inimest asjaga pidevalt tegelevad. Meil on tööpuudusest saanud poliitilise populismi teema ja vastutus selle eest valgub laiali. Ei nähta tervikut ja olukorra parandamiseks ei tehta sihipärast igapäevast tööd. Rahvaliit tahab luua tervikprogrammi, et inimesed ei läheks enam nii arvukalt võõrsile teenistust otsima.



Rahvaliidu programm lubab viia tootmise igasse valda. Kas see on realistlik, kui mõelda näiteks Piirissaarele?

Sõltub tootmise mahust. Väikeettevõtluse arendamine on üks meie eesmärke. Peab kaduma jäik euronormide tagaajamine. Soodustada tuleb väikeettevõtteid liitvate ühistute teket. Samuti kavatseb Rahvaliitpõllumajandustoodangu ekspordivõimekuse parandamiseks rajada igasse maakonda põllumajandussaaduste keskühistu. Eesti tööga saadud eesti leib peaks ju kõige paremini maitsma.



KANDIDAAT

Valdeko Kalmat tunnevad viljandlased kõige enam kui maadluse edendajat.
• Sündinud 11. juulil 1950.
• Lõpetas 1986. aastal Juri Gagarini nimelise näidissovhoostehnikumi tehniku-elektromehaaniku erialal.
• Praegu õpib kaugkoolitusel Tartu ülikoolis majandusõigust.
• Töötab aktsiaseltsi Viljandi Aken ja Uks juhatuse liikme ja ärikontrolli juhina.
• Viljandi maadlusklubi Tulevik president.
• Abielus, kolm last ja kuus lapselast.
Allikas: Valdeko Kalma





http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1544

Rahvaliit pakub oma ministrikandidaadid

Eestimaa Rahvaliit esitab võimalikele ministrikohtadele oma erakonnast järgmised kandidaadid: peaminister – Jaan Toots, regionaalminister – Andrus Blok, sotsiaalminister – Mai Treial, põllumajandusminister – Jaanus Männik, kaitseminister – Hannes Toomsalu, rahandusminister – Karin Jaanson, majandusminister – Viljar Jaamu või Rene Naptal, välisminister – Ivar Raig, justiitsminister – Kaarel J. Roosaare, haridus- ja teadusminister – Riina Kull, keskkonnaminister – Peeter Ernits.



Siseministri, kultuuriministri ja tööhõiveministri kandidaadid jätab Rahvaliit praegu nimetamata, sest neile kohtadele on mitu head kandidatuuri. Nende ministrite kandidaadid selguvad lähimal juhatuse koosolekul.



Lisainfo:

Taavi Pirk

Eestimaa Rahvaliidu peasekretär

51 48 858





http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1543

Rahvaliit toetab Allar Jõksi esitamist justiitsministri kandidaadiks

Eestimaa Rahvaliit toetab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna algatust esitada Allar Jõks järgmise valitsuse justiitsministri kandidaadiks.



Allar Jõks on end tõestanud laia silmaringi ja väärika riigimehena. Tal on laialdased teadmised avalikust õigusest ning mahukas põhiseaduslikkuse järelevalve ja põhiõiguste kaitse alane kogemustepagas. Töötades seitse aastat Eesti Vabariigi õiguskantslerina, algatas ta mitmeid märkimisväärse tähtsusega kohtuasju, mis viisid õigusaktide põhiseadusega vastuolu tõttu nende kehtetuks tunnistamiseni Riigikohtus.



Kuna praegune justiitsminister Rein Lang on muutnud justiitsministeeriumi kafkalikuks seadustevabrikuks, kus tehakse seadusi seaduste, mitte inimeste pärast, siis loodab Rahvaliit, et Allar Jõksi näol saab Eesti endale pädeva, rahva ootustega kursis oleva ja selge visiooniga justiitsministri.



Aeg on lõpetada seadusloome, mis produtseerib mitmetimõistetavaid, rahva õiglustunnet pärssivaid seadusepügalaid, millest ainult advokaadid kasu lõikavad. Veelgi enam, võimuparteide kehtestatud seadusi tuleks auditeerida ja hinnata põhiseaduse valguses, alustades valimisseadusest mille vastuolulisust põhiseadusega on veenvalt tõestanud professor Jüri Saar.



Rahvaliit tunnustab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna suurepärast valikut ja loodab Allar Jõksi peagi näha Eesti justiitsministrina.



Lisainfo:

Taavi Pirk

Rahvaliidu peasekretär

Tel 51 48 858




http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1542

Oliver Vilba: Mis majanduses tegelikult toimub?

Viimastel kuudel on ajakirjanduses ilmunud hulk vastuolulisi artikleid ja arvamusi Eestis aset leidvate majanduslike muutuste kohta. Ühelt poolt räägitakse majanduse paranemisest — 2010. a majanduskasv oli Eurostati andmetel 5 %. Teiselt poolt vaatab meile näkku karm reaalsus — tarbekaupade ja energia hinnad on märkimisväärselt kasvanud.

Ühe asja tahaks kohe selgeks teha: Statistikaameti andmetel oli 2010.a tarbijahinnaindeksi kasv 5,7%, seega üldine hinnatõus ületas majanduskasvu — 2010.a oli Eestis tegu reaalmajanduse langusega. Kui minna veel süvitsi faktidesse, siis selgub, et kütuse hinnatõus oli 20% ja toiduhindade tõus 13%. Tuleb arvestada sellega, et mida vaesem ühiskonnakiht, seda suurema osa nende väljaminekutest moodustavad just toit ja kulutused energiale (autokütus, elekter, toasoe).

Mis on hinnatõusu taga? Peaasjalikult kaks asja — kaudsete maksude tõus ja suurte keskpankade “rahatrükkimine”. USA Föderaalreservil on parajasti pooleli 600-miljardi dollari suuruse “kvantitatiivse kergenduse” meede ja Euroopa Keskpank on just avaldanud arvamust, et eurotsooni raskustes olevate riikide päästepaketti võidakse suurendada ühe triljoni euroni. Kõik see emiteeritav raha vähendab valuuta väärtust ning rändab enamjaolt finantsturgudele, tuues kaasa aktsiate ja peasjalikult tooraine hindade tõusu. Seetõttu toidukaupade lõpptootjate kulud aina suurenevad ning neil ei jää muud üle kui hindu tõsta. Sama lugu on kõikide teiste tootjatega seoses energia hinnatõusuga.

Pikemas plaanis ei ole näha hinnatõusu aeglustumist, kuna keskpangad on lubanud rahatrükkimist jätkata. Rahatrükk võidakse peatada siis, kui ametlik inflatsioon ületab kriitilise piiri ja keskpangad on sunnitud intressimäärasid tõstma, mis omakorda suurendab oluliselt kõiki laenu tagasimakseid nii era- kui avalikul sektoril. Paljud leibkonnad, firmad, omavalitsused ja riigid on niigi oma eelarvega piiri peal. Intresside tõus tooks kaasa massilise pankrottide laine. Seega on tegu nõiaringiga — hetkel valuutade väärtus kahaneb, hinnad tõusevad ja säästud kaovad. “Ravimi” rakendamisel ehk intresside tõstmisel on aga asjad veel hullemad, seega tulevik pole USA ja eurotsooni jaoks tervikuna just kõige roosilisem.

Eestit kummitab veel reaalselt ringluses oleva raha hulga vähenemine. Robert Kitt, Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor, kirjutas 5. oktoobril Postimehe lisalehes “Minu ettevõte”, et pankade laenude ja hoiuste suhe langeb 1,7 pealt (2007) 1,45 peale (2010 lõpp). See tähendab, et kui varem oli iga hoiustatud euro kohta välja laenatud 1,7 eurot, siis nüüd 1,4 eurot. Raha voolab inimeste käest vaikselt pankade reservidesse ja riigist välja. Seda asjaolu kinnitavad keskmise palga muutumatus (isegi langus) ja kinnisvarahindade senine langus. Kummaline, üldise hinnatõusu tingimustes, eks? Tegelikult ei, sest kinnisvara on pea ainuke turg, mida ei mõjuta finantsturgudel toimuv raha trükkimine, vaid allub kohapealsele nõudluse-pakkumise seadustele.

Seega on Eesti hetkel eriti keerulises olukorras — hinnad tõusevad ja raha jääb aina vähemaks. Mis oleks lahendus? Teoreetiliselt võttes peab Eestis ringluses olev raha hulk suurenema kiiremini kui hinnad. Kuna uute laenudega tõenäoliselt piisavalt raha juurde ei teki, peab Eesti väliskaubandusülejääk oluliselt suurenema. Eesti võimalus on paradoksaalselt toiduhindade tõus. Võrreldes Nõukogude perioodi lõpuga, on meil põllumajanduses suur kasutamata võimekus. Eesti võiks kordades suurendada põllumajandustoodangut. Teine valdkond on transiit — Eesti on ajalooliselt tänu kaubavahetusele jõukust kogunud, on aeg Eesti-Vene suhted korda seada. Transiidi jaoks on oluline ka taristu jõuline arendamine — kohalike teede arendamine, kiirteed Peterburi, Ikla ja Häädemeeste suunal, kiirrong Peterburi, uued lennuühendused ja sadamate arendamine — seda kõike peab tegema palju kiiremas tempos kui seni. Rõhku tuleb panna ka teaduse suuremale kaasamisele taristu arendamises. Eesti peaks maksimaalselt kasutama kodumaiseid ehitusmaterjale ja inseneridel on ülesanne odavamaid tehnoloogiaid välja töötada.

Arvestades Eesti geograafilist asukohta ning põllumaa ja puhta vee olemasolu, siis loetletud sammude astumisel on meil tõepoolest võimalik saada Euroopa rikkaimate riikide hulka nagu olime nr 1 “vabariigiks” ka Nõukogude Liidus.

Autor kandideerib riigikogu valimistel Eestimaa Rahvaliidu nimeirjas.







http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1541

VALIMISBLOGI : Rahvaliit üllatas positiivselt

Tallinna Ülikooli politoloogiatudeng Henry Sinivee kommenteerib koos Ander Allasega Delfi blogis kuni valimistulemuste selgumiseni valimiseelset Eestit ja selle arenguid.

7. veebruar
Henry: Esimese sisulise sissekandena võtaksin kokku lõppenud nädalal (31.01-06.02) kõige rohke kõneainet pakkunud küsimused. Sel nädalal toimus järjekordne valimisdebatt, milles parlamendierakondade kõrval võtsid välis- ja julgeolekupoliitika teemal sõna ka kristlike demokraatide, Vene erakonna ja Iseseisvuspartei esindajad.

Jälgisin eelkõige seda, kes kõige aktiivsemalt, selgemalt ja arusaadavamalt oma erakonna vaateid välja tõi ning argumenteeris. Positiivselt üllatusin Rahvaliidus, kelle esindaja ei rääkinud küll palju, ent see, mida ta ütles, oli selge ja mitte nii utoopiline kui mõnel teisel. Riigikokku mittekuuluvate erakondade esindajad ei suutnud mind positiivselt üllatada, pigem jätsid esindajad negatiivse mulje ning ütlused ei meelitanud mind kui valijat nende poolt hääletama.

Valitsuserakonnad olid debatis pigem konservatiivsed ja praegust seisu kaitsvad (va Reformierakonna tahe lühendada ajateenistust). Keskerakond jättis veidi imeliku mulje, sest ühelt poolt nende esindaja küll võttis aktiivselt sõna, ent väljaöeldu meenutas pigem demagoogiat kui õiget debateerimist.

Debati seisukohalt oli huvitav debatt programmiliselt kõige vastandlikumate erakondade ehk Reformierakonna ja sotside vahel (esindajateks oli ju ikkagi välisminister ja endine europarlamendi liige). Debatt arenes lõpuks üsna tuliseks, ent ikkagi jäid poliitikud spetsialistide ehk ajakirjanike varju. Nemad suutsid debatti edasi arendades ja kommenteerides mind kui vaatajat palju rohkem kaasa haarata kui poliitikud.

Debati järelkajadest oli ka tunda, et oodati rohkemat, kui poliitikud suutsid. Liigselt keskenduti Venemaale. Jäi mulje, et Eesti ainuke oht võib tuleneda idast. Oleks oodanud diskussiooni laiemal teemadeväljal.

Teiseks oluliseks teemaks minu jaoks sel nädalal ning kogu valimiste eelse aja on olnud küsimus kampaaniate rahastamisest. Siin on raske mõista positiivselt erakondade tegevust, milles läbi oma liikmete ametikohtade on kampaaniasse raha või reklaami juurde saadud. See, et enne valimisi on ametkondade nõunikeks pandud erakondade kampaaniates töötavad isikud või, et linna(osa)d just valimiste eel teevad reklaami oma info- ja teabepäevadele, milles on tegevad vaid teatud erakondade liikmed, peaks ka võhikule tunduma rahva raha sihipäratust kasutamisest.

Veelgi imelikumaks teeb toimuva see, et need erakonnad, kes sellist viisi raha ja reklaami saamiseks teevad, on parlamendis juba esindatud ning seega ka riigipoolse toetuse saajad.

Selle peale mõeldes hakkasin ma omaette arutama, kuidas olekski parlamendi mittekuuluvatel erakondadel korralikku kampaaniat teha, kui teised kasutavad ametlikule riigitoetusele lisaks veel ka nö JOKK-raha ehk annetusi riigipalgal olevate erakonna liikmete sissetulekutelt. See on omamoodi nõiaring ehk et kampaaniat teha, tuleb raha kulutada, aga et raha saada, peab pääsema Riigikokku.

Viimaseks teemaks, mis mind tõsiselt mõtlema sel nädalal pani, oli see, et kas poleks mõistlik lisaks praegustele Põhiseaduses kirjas olevatele nõuetele Riigikokku kandideerivate isikute kohta, panna neile haridustaseme kohustuslik tase. Minu meelest oleks sobiv, kui neil 101 Eesti silmapaistval inimesel, oleks ikka kõrgharidus. Kuigi öeldakse, et ega tähtis pole haridus vaid haritus, siis arvan, et tähtis on sellises olukorras ka ametlik paber ja mitte niivõrd seepärast, et sellest haridusest töös suurt kasu oleks.

Pigem suurendaks see nõue Riigikogu liikme prestiiži ühiskonnas, kuna siis näeks inimesed, et poliitiku töö pole pelgalt see, mida kultuuri, kunsti, spordi või mingi muu eriala inimesed hakkavad tegema siis kui omas valdkonnas enam hakkama ei saada ning on vaja kuhugi sooja koha peale suurt palka teenima saada. Seega pean ma õigeks, et Riigikokku pääsevad ikka kõige võimekamad, targemad ja innovatiivsemad inimesed Eestis mitte need, kes on meelelahutusmaailmas ilma teinud ning seetõttu head häältemagnetid erakondade jaoks.

Kokkuvõttes on meil vaja parlamenti spetsialiste, mitte meelelahutajaid, pigem töötegijaid kui reklaamnägusid.

6. veebruar

Tere! Meie nimed on Ander Allas ja Henry Sinivee. Oleme Tallinna Ülikooli riigiteaduste eriala teise kursuse üliõpilased, keda intrigeerib avalik sektor ning poliitika praktikas. Erialased õpingud on laiendanud teadmisi ning aidanud kaasa mõistmaks mehhanisme, mis eksisteerivad riiklikes organisatsioonides. Samuti on selgeks saanud tõsiasi, et poliitika on muutuv nähtus. Seetõttu on huvitav alati analüüsida erinevusi valimiste eelsel perioodil ning kampaaniate käigus. See aitab arendada eristavat meelt erakondade käitumismudelites ning kinnipidamistest valimisplatvormides väljatoodud eesmärkidest.

Käesolevad valimised tõotavad tulla huvitavaimad taasiseseisvunud Eestis ning seda mitmetel põhjustel. Näiteks on parempoolsed erakonnad omamas eelisseisundit, on suudetud saavutada ka kardinaalseid muutusi, tehes kindlaks positsioonid enne valimisi.

Kindlasti on huvitav jälgida klassikalisi opositsiooni erakondi, milliseks saab nende roll ning milliseks muutub nende käitumine aja jooksul. Mõneti on just neile pandud koorem raskem, sest neil on vaja tõestada, et nemad suudaksid Eesti elu paremini edasi viia ja inimeste heaolu kasvatada kui seda on teinud praegused valitsuserakonnad.

Üksikkandidaate on ka registreerunud mitmeid, kuid erinevalt enamikest eelmistest valimistest nähakse nii mitmelgi šansse ka parlamenti pääseda, kuna nimed on tavainimesele tuttavamad. Lisaks tekitab põnevust ka kandidaatide, kes hõivavad lõplikud rahvasaadikute kohad parlamendis, segmenteerumine. Sooviksime näha tasavägist lõpptulemust, ning eelkõige muutusi, mis aitaksid kaasa Eesti ühtsele arengule kodumaal ning Euroopas.

Antud rubriigis on meie kui õppivate poliitikauurijate ülesanne selle kuu jooksul, mis on jäänud valimisteni, anda valijatele võimalusel igapäevaselt maksimaalsel hulgal adekvaatset infot selle kohta, mis on meie arvates parteide ja kandidaatide tegevuses, sõnavõttudes, avaldustes positiivset ja mida negatiivset ehk teisisõnu anda mõista, mida üks või teine tegu võib tähendada.

Kuigi need arvamusavaldused, mida siin rubriigis saavad kõik lugeda, on subjektiivsed, siis me üritame jääda ikkagi professionaalideks. Meie tahe on, et valijal oleks võimalik oma lõppotsuse tegemisel ehk hääle andmisel saada võimalikult palju eelinfot. Lisaks teeme me mõningaid järeldusi esialgsete tulemuste saabumisel ning võimalike koalitsioonide moodustumise kohta. Samutil vaatame üle ka Riigikokku minejate nimekirja ja hindame inimesi parlamendi funktsioonide alusel.

Kuna sellest rubriigist ei tohiks jääda muljet, et see ongi lõplik tõde, siis on alati võimalik meile oponeerida ja vastu vaielda, vastame meeleldi. Dialoog on poliitikas alati parem kui monoloog.

http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1540

Pelgalt esikõneleja

Eesti Ekspress



Jaan Toots (53)

■ Amet: Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma Rotermann Grupi nõukogu esimees.

■ Perekond: Abielust Kersti Tootsiga kaks poega ja tütar. Kooselust Kati Tootsiga tütar.

■ Haridus: Lõpetas 1981 Tallinna polütehnilise instituudi mehaanika­insenerina.

Mida tahab Rahvaliit?

■ Kärpida riigikogu 51-liikmeliseks ja kehtestada presidendi otsevalimised.

■ Langetada elektrihinda kuni 20 protsenti, taastada ettevõtete tulu maksustamine, tõsta lastetoetus 19 eurolt 80 eurole.

■ Luua rahvastiku nõukoda, mis hakkab juhtima rahvaarvu tõstmise abinõude rakendamist.

■ Lõpetada laulupidudel välismaalastele mõeldud elitaarsete muusikapalade esitamise.

■ Vähendada viinapoodide arvu.

Kui palju lubaduste täitmine maksab?

■ Sellest Rahvaliidu programm ei räägi.

Allikas: www.erl.ee



Jaan Toots tahab Rahvaliiduga teha ettevõtete maksustamise õiglasemaks" ja tuua hambaravi esmatasandi tervishoiuteenuseks. Tõsi, ta ei paljasta täpselt, kuidas.



Rotermanni keskuse Jahuladu Tallinna südalinnas. Just siin, pealinna kalleimatel äripindadel, veedab oma päevi Rahvaliidu seekordne peaministrikandi­daat Jaan Toots, valvates Rotermann Grupi nõukogu esimehena Urmas Sõõrumaa äride üle. Ta saabub vee-randtunnise hilinemisega - ja Toots vihkab hiljaksjäämist kogu hingest. Vabandused on hoogsad.

Toots istub - tool tundub tema vägilasekasvu jaoks pisut kipakas -, kohendab tapeedimustriga lipsu, mis ookrikarva särgiga peaaegu sa­mas toonis, avab suu. Laused on sora­vad, pikad, sellised, mis kuidagi lõp­peda ei taha. Tunnise vestluse jook­sul kordub sageli sõna "pelgalt". Tei­ne härra Tootsi lemmikväljend osu­tub aga olevat "esikõneleja".

Kes teile Rahvaliidu peaministri­kandidaadi kohta pakkus?

Pakkus partei esimees koos presi­dent Rüütliga. Arnold Rüütel nimetas seda esikõneleja ametiks. Sügav soov oli, et kui ma nõusoleku annan, siis ma võtan endale ikkagi suure vastu­tuse, aitamaks praegust parteijuht -konda, et partei tuleks üle künnise, sest on täpselt ääre peal.

Mina tunnetan praegult endas jõudu. Olles käinud Võru maakon­nas, Pärnus, Tartu inimestega rääki­nud ja Ida-Virus.

Palju inimesi teiega kohtub?

Pärnu oli esimene koht, kus ini­mesed ise tahtsid minuga kohtuda, seal oli 60 inimest.

Kas te pole mõelnud, et võtak­site oma võluva kaasa, Kati Tootsi kaasa? Võib-olla tuleks siis mitte 60, vaid 600 inimest?

Ei. Loodan, et rahvas ja partei liik­med soovivad ikka minuga kohtuda.

Mis aastast te Arnold Rüütlit tunnete?

Tunnen teda sellest ajast, kui ma veel tudeng olin. Töötasin siis valit­suse autobaasis autojuhina ja sõidutasin riiklikke külalisi. Härra Rüütel oli sel ajal EPA rektor (põhjalik vastus jätkub veel minuteid).

Kas tegemist on inimesega, kes on teid inspireerinud? Teie kõne­maneer on Rüütliga heas mõttes sarnane, selge ja loogiline.

Jah, härra Rüütli rahulikkus on mind inspireerinud. Samas on mul­le öeldud, et ma sarnanen Tiit vahiga, kelle vastused on lühikesed ja konk­reetsed.

Teeme elektri odavamaks! Me lugesime Rahvaliidu program­mi. Teil on lubadus elektrihinda vä­hendada 20 protsenti. Kuidas?

Programmi algdokumendis oli tõesti 20 protsenti, aga ma lisasin sinna ette sõna "kuni". Partei juha-tus oli minuga nõus. Näen vähenda­mist ainult aktsiisi arvelt.

Mismoodi toote hambaravi es­matasandi tervishoiu teenuseks?

Me oleme välja käinud ka mõtte "meditsiin igasse valda ligemale" ja ka kiirabijaamad. Ma väga hästi tean, kuidas kiirabijaamu rahapuudusel hakati sulgema.

Minu kõrvalkülas Keila-Joal kao­tas minu hea sõbra perekond pere­isa, oli insult. Kiirabi jõudis Tallin­nast kohale nii 50 minutiga. Mul ei ole kiirabile midagi ette heita. Seni kui sa Mustamäe haigla kiirabijaa­mast välja keerutad, seni kui sa saad maanteele, libe lumetee,34 kilomeet­rit, oli ka tuisune päev...

Äkki oleksite siiski nõus üt­lema, mismoodi tahate osutada hambaravi?

Kõik on raha taga! Üks lahen­dus on bürokraatia vähendamine. Et mitte solvata riigiametnikke, ma üt­len välja, millist seltskonda ma mõt­len. Ma mõtlen kohutavalt suurt osa nõunikke, referente, vanemreferen­te. Kui mina lõpetasin siseministee­riumis töö, oli keskaparaadis 126-127 inimest, täna on 240 midagi.

Riigiaparaadi paisutamine on tekkinud nende poliitikute ajal, keda te väga hästi teate. Miks on see nii juhtunud?

Ei tea! Ei ole end poliitikasse top-

pinud. Olles äris, hoidsin pelgalt kõik 13 aastat kõrvale.

Swedbankile maks peale! Rahvaliidu programm lubab taas­tada ettevõtjate tulu õiglase mak­sustamise. Mida see tähendab?

Meil on omal majandustoimkond ja see toimkond paneb ise prog­rammi kokku ja see ei ole meie esi­mese seitsme slõugani peal, mis on meil volikogus ära kinnitatud. See on programmis sees ja ma ei vasta selle­le küsimusele.

Kas see tähendaks, et ettevõt­ted peaksid hakkama rohkem mak­se maksma või vähem kui täna?

Teeme nii, et ma ei vasta sellele küsimusele!

Te lubate maksustada välisomanike poolt Eestist väljaviidava kasumi. Palju see oleks?

Vaadake, kõik need programmi asjad said ära hääletatud ja tehtud juhatuse poolt volikokku kinnitami­seks enne seda, kui mina nendega lii­tusin. Minul sai nendega liitumisest eile kolm nädalat. Kuidas see on teos­tatav ja täpselt protsentidevärkidega, see on väga keeruline protsess.

Swedbank viib raha Eestist väl­ja. Peaks pank selle eest maksma?

Aga miks ta ei peaks maksma?

Kui palju peaks maksma?

Ma olen väga nõus teie selliste väga peenete, teravate küsimustega, aga see on koalitsioonipartnerite lä­birääkimiste teema. Kui läheb numb­ritesse, siis täna ei saa vastata.

Saadame kõik arsti juurde! Teil on programmis, et tuleks muuta kohustuslikuks tervise­kontroll. Mida see endast kujutab?

Kohustuslik saab olla, kui on riigi poolt tagatud. Meil on suur hulk ini­mesi, kes ei ole suutelised seda maks­ma. Me pöörame praegult meditsii­nile väga tähelepanu. Väga palju hai­gusi tuleb välja siis, kui on juba hilja.

Kui sageli see tervisekontroll aset leiaks?

Korra aastas. Nii nagu normaalses maailmas on soovitatud.

Aga kui näiteks härra Toots unustab ära, mis siis saab?

Ma ei mõtle siin 30aastast. Tuleb ilmselt vanusepiirid panna. Näiteks Saksamaal on see meestel 50aasta-selt, naistel 55aastaselt. Loomulikult mitte 20aastane ei käi iga aasta riigi tehtud kontrollis.

Kas kohustuslik tervisekontroll ei lähe vastuollu isikuvabadusega?

Me ei räägi kohustuslikkusest, me räägime võimalusest. Kust te leia­te kohustusliku?

Siin programmis on tõesti nii­moodi kirjas.

Kohustusliku? Ei ole, kindlasti ei ole! (Ja pärast dokumentidega tutvu­mist) Kui te veate näpuga järge, siis ma ei kommenteeri seda.

Parteide rahastamine -nagu doping spordis Rotermanni Grupil oli 2008.aastal 12 töötajat, kellele maksti li miljo­nit krooni palka. Ja 2010 oli 10 töö­tajat, kellele maksti umbes 7 mil­jonit.Te maksate nii palju makse?

(Uhkusega) Jah, me maksame rii­gile palju makse. Aga need summad on väga väikesed võrreldes masu eel­se ajaga. Siis maksti ka dividende ja nende pealt tulumaksu. Rotermann Grupil on ilusaid päevi ikka ka olnud. Täna me siin vireleme.

Kas kümne töötaja palgaks 7 miljonit on virelemine?

Ei, te ei saanud aru. Ma räägin, kui me firma töötas hästi, siis see, mis võeti välja dividendidena, sel­le pealt võetavad maksud olid tun­duvalt teises suurusjärgus ja tundu­valt kasulikumad riigile.

Kuna te tunnete nii palju eesti poliitikuid, siis kas mõni Eesti era­kond on saanud välismaalt raha?

Olen kuulnud küll, jah.

On ka Venemaalt tulnud raha?

On küll.

Kellele on tulnud ja millal?

Te ütlete ilusasti, tooge paber, rääkige. Mul ei ole paberit. Olles töö­tanud kõrge taustaga firmades, eks

kuuled-näed, kuidas asjad liiguvad. Mina ütlen veel välja, et kahjuks on parteide rahastamine kui sportlaste dopingu kasutamine.

Vaga hea võrdlus.

Ühed jäävad vahele, teised ei jää vahele. Ma olen jalgrattaliidu pre­sident. Olen küsinud seda asja väga paljude sportlaste käest, kui nad on spordist juba loobunud. Nad ütlevad, et mõtle nüüd, kuidas sõita Tour de France'il 200 km päevas, keskmise kii­rusega 38-43 km/h, 24 päeva jutti. Roh­kem nad ei räägi, edasi mõelge ise.

Kui kasutatakse aineid, mis kinni­tatud nimekirjades ei ole, siis justkui ei ole doping, sest proov seda ei näi­ta. Samuti on parteidega. Kui leitak­se mingi nipp, kas reklaamis või raha saamisel, mis konkreetselt keelatud ei ole, siis justkui tullakse välja.

Ida-Virumaal kandideerib üks noor mees - Ossinovski,24aastane, värskelt ülikooli lõpetanud, isa on miljardär transiidiäris. Propaganda on niimoo­di, et viimati vast tehti sellist propa­gandat Brežnevile. No absoluutselt kogu linn on täis neid plakateid. Sin­na on ikka maetud kõvasti.

Ta on sots, peaks kokku hoidma.

Just, väga hea märkus.

Te olete aastaid koos töötanud Urmas Sõõrumaaga. Kas talle on po­liitika rahastamine ära tasunud?

Kindlalt mitte! Tema tahab lihtsalt, et majandus edasi areneks.

Pankurite närv ei pidanud vastu Mullu olevat te USA dollari kursi tõusu pealt teeninud suure summa?

Vastab tõele.

Umbes neli miljonit krooni?

(Meelitatult, kuid samas tõrjuvalt) Mis tähtsust sel on?

Teie investeerimisnõustajad pangast läksid vahepeal päris närvi?

Kohe mitu korda öeldi, et nüüd on õige aeg, nüüd tuleb ära müüa. Ma üt­lesin, et vara veel.

Kust teil nii hea intuitsioon oli?

Kui ma tegelesin transiidiga, siis nägin, kuidas transiidimehed seda te­gid. Minu summa on nende kõrval pis­ku. Kui transiidimehel on sada miljo­nit dollarit ja selle pealt teeb nõksa-ka... Nemad niimoodi mängisid jah.

Kas kõnekäänd, et jänes kaarte ei mängi, peab seega paika?

Siin küll mitte. Siin võib jänes häs­ti vastu kappasid saada. (Koputab sõr­mega vastu lauda.)

Teie olete kunagi saanud?

Teate, ei ole saanud.

Teie osalusega OÜ Stauron oli sunnitud äärmiselt raske olukor­ra tõttu 2010. aastal tegevuse pea­tama.

(Umbusklikult) Stauron? Mis see on?

Ajab Kaberneemes kinnisvaraäri.

(Tutvustame äriregistri väljavõtet, mille kohaselt on Tootsil firmas osalus -EE). Tõepoolest, selle firma osalus tuli mulle üle ühe tehingu tagatisena. Aga mulle ei ole tegevuse peatamisest ise­gi teatatud. Mul endal ei ole ühtegi äri, mis on vussi läinud. Jälle kolm korda koputan.

Rotermanni Grupi majandustu­lemus oli 2009. aastal hiiglaslik mii­nus, 375 miljonit krooni kahjumit.

Miinus on sellest, et meil on väga suured maalahmakad nii siin kui Lä­tis. Nad seisavad ja me maksame nen­de pealt praegult ainult pangamakse.

Mingit väljapääsu te ei näe?

Väljapääs on, et tuleb hakata ehi­tama. Need on väga kallid maad väga kallites kohtades.

Mis Lätis maaga tehtud on?

Mitte midagi. Aed ümber, kesklin­nas, suur plats. Väga kurb.

Pokker on joomisest etem. Väidetavalt te külastate üsna sageli Olympic Casinot.

On jah olnud aegu.

Kuidas fortuuna teid soosib?

Pokker on ajudega mäng. Selline hobi on parem kui käia õhtuti sõpra­dega õlut joomas ja täis ennast juua. Olen jah käinud mängimas.

Mängite pokkerit laua taga või automaatidega?

(Küsimusest üllatunult) Loomulikult laua taga. Ma ei ole kunagi automaadi­ga mänginud.

Kus läheb piir hobi ja kasiinosõltuvuse vahel?

(Tõsiselt) Sõltuvus on väga kohu­tav asi.

Olete seda kellegi puhul näinud?

Seda on raske näha, kuna ma käin kasiinos suhteliselt harva. Aga ma tunnen kasiino juhtkonda ja me ole­me sellel teemal rääkinud, et mis toi­mub, kui inimesed kaotavad ja järgmi­sel päeval lähevad suurema panusega mängima, et äkki saab tagasi, ja sealt hakkab siis see allakäik.

Veinijoojad löödi maha Millist konjakit teie joote?

Ma ei joo üldse konjakit. Mis siis teie mark on?

Kui ma olen soojadel maadel, siis tarbin ma džinn+toonikut. Kui ma pean olema vastuvõttudel või õhtu­söökidel või idanaabritega asju ajan, siis võtan meelsasti pitsi valget vii­na.

On teil mõni hea retsept, kuidas vene ärimeestega viina võttes sa­mas rütmis püsida?

Oi, kõvad retseptid, aga ma kirjel­dama neid ei hakka, see on ebaeetili­ne. Ma võin teile pärast salaja öelda, aga mitte mikrofoni. Loomulikult on väga head nipid ja ma olen neid väga palju kasutanud.

Kas viinavõtmise kultuuris Ve­nemaal midagi ka muutub?

Jah, natuke muutus, kui 90ndate algul tulid peale uusrikkad ja tahtsid nii-öelda moodsad olla.

Siis ma märkasin, et Venemaal­gi pandi vein lauda. Aga see läks hästi ruttu üle. Neist uusrikastest osa pan­di kinni, osa löödi maha. Uus põlvkond eelistab veini asemel jälle viina tarbi­da.

Mille poolest teie oleksite parem peaminister kui Andrus Ansip?

See on kindlalt väga halb küsimus.

Aga kui te küsite minult kui Rah­valiidu peaministrikandidaadilt, siis on olemas poliitilised otsused, mis teevad majandusele liiga. Mõnda asja peaks rohkem kaaluma.

Kui te küsite isiklikult minult, siis kõige tähtsam on otsustamine. Kui sa 51 protsenti otsustad õigesti, siis on juba 1 protsent edasiminekut. Kõige hullem, mis on elus, on otsustamatus.

http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1536

«Poliitbändi» debüüt täna Kanal 2s

Täna kell 21.30 alustab Kanal 2 ekraanil hullumeelse eksperimendiga. Kuus riigikokku pürgivat poliitikut peidavad sõjakirve selja taha, et üheskoos bändi teha. Taganeda pole kuskile, sest ees ootab megakontsert Eesti armastatumate lauljatega.



Viieosaline saatesari paiskab kuus pillioskamatut poliitikut muusikatööstusesse. Sünnib midagi enneolematut – omavahel sõnelevatel riigimeestel tuleb erimeelsused hetkeks unustada, et üheskoos rahvale kaunist kunsti pakkuda.



Lustlikus «Poliitbändis» on esindatud kõik tänased parlamendierakonnad:



Isamaa ja Res Publica Liit – Erki Nool
Sotsiaaldemokraatlik Erakond – Andres Anvelt
Keskerakond – Aivar Riisalu
Reformierakond – Kalle Palling
Rahvaliit – erakonna peasekretär Taavi Pirk
Eestimaa Rohelised – Roheliste nimekirjas üksikkandidaadina Riigikokku püüdlev Artur Talvik

Saatejuhi Antti Kammiste juhtimisel õpivad poliitikud igas saates selgeks mõne armastatud laulja repertuaarist selgeks kaks lugu. Igal nädalal külastab prooviruumi ka mõni Eesti tuntud muusik, et riigimeeste ponnistustel silm peal hoida. Esimesel nädalal hindab «Poliitbändi» tegemisi ansambli «Apelsin» juhtfiguur, legendaarneTõnu Aare.



«Poliitbänd» ei ole aga ainult muusikasaade – loomulikult lisavad vürtsi päevapoliitilised sündmused ja bändiliikmete maailmavaatelised erimeelsused. Sari kulmineerub suurekontserdiga Rock Cafés, kus üles astuvad mitmed Eesti tuntud lauljad.



«Poliitbänd» on Kanal 2 eetris 4. veebruarist igal reedel kell 21.30!




http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1535

Erakondade küsitlus: kuidas vähendada tööpuudust?

03.02.2011 10:21

ERR-i uudisteportaal alustab tänasest erakondade valimiste-eelset küsitlust. Oleme küsimused jaotanud olulisemate valdkondade lõikes erinevatesse teemagruppidesse ning esimesena toome teieni tööpoliitika-teemalise küsitluse.

Kõigile erakondadele ühesuguste tingimuste loomiseks ja võrdluse lihtsustamiseks oleme vastuste pikkusele piiranguks seadnud kolm lauset. Ainsa erakonnana ei soovinud küsitlusele vastata Iseseisvuspartei.

Erakondade vastuseid kommenteerib poliitikauuringute keskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Kirsti Nurmela.

Mida saaks riik praegu teha tööpuuduse vähendamiseks?

* PRAXISE kommentaar: Valdavalt räägitakse kaudselt tööturule mõju avaldavatest aspektidest ning tegevustest, mille mõju avaldub pikemas perspektiivis (nt maksu- või majanduskeskkonna arendamine, ettevõtete toetamine jne). Siin ei võeta ette uusi lubadusi vahetult tööpuuduse vähendamiseks, vaid kajab läbi praeguse süsteemiga jätkamine. Vahetu mõjuga tegevustele rõhuvad Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vene Erakond Eestis.

Tööpuuduse vähendamiseks on vaja mõlemale aspektile tähelepanu pöörata. Kuigi uute teenuste lubamisel ning mahtude suurendamisel on vaja ka seniste teenuste mõjusid hinnata, et teada, millised teenused on efektiivsemad tööpuuduse vähendamisel.

* REFORMIERAKOND (vastas Hanno Pevkur): Riik saab ja teeb päris palju - on ju riigi ülesanne kujundada väga hea maksu-, õigus- ja majanduskeskkond, et töökohti otseselt loovatel ettevõtjatel oleks põhjust uusi töökohti luua.

Samuti saab riik riigieelarveliste investeeringutega aidata kaasa töökohtade tekkele, näiteks sel aastal panustab riik erinevatesse investeeringutesse üle miljardi euro, millede rakendumine loob juurde suure hulga uusi töökohti ja väldib töökohtade kaotamist.



Kolmandaks mainiks ära otsesed tööturumeetmed, mida sel aastal on üle 30 miljoni euro ja mille eesmärgiks on kas otseselt (näiteks palgatoetus) või kaudselt (ümber- ja täiendõpe) uute töökohtade teke.

* KESKERAKOND (Mailis Reps): Tänased töötud vajavad kõigepealt kiireid lahendusi, kuid samas ei tohi unustada ka pikaajalist perspektiivi probleemi lahendamisel. Tööpuuduse kiireks leevendamiseks ning inimeste heitumuse vältimiseks on vaja luua sotsiaalseid töökohti erinevatel tööaladel. Keskerakond pakub uute töökohtade loomiseks välja aastase sotsiaalmaksu vabastuse ettevõtetele, mis töötu endale tööle palkavad.

* IRL (Juhan Parts): Ainuke pikaajaliselt toimiv lahendus on majanduse elavdamine. Riik ei pea ise äri ajama, vaid tegeleda tuleb sellega, et kodu- ja välismaistel ettevõtetel oleks põhjust siia investeerida. IRL usub, et tööjõumaksude alandamine toob uusi investeeringuid ja töökohti.

* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND (Eiki Nestor): 1. Kahekordistama riigi poolseid kulutusi aktiivsele tööturupoliitikale (koolitus, toetatud töökohad jne.)

2. Elavdama sisenõudlust ja selle kaudu looma töökohti madalama käibemaksumäära abil nendel aladel, kus see võimalik (toiduainetetööstus, põllumajandus, turism, kultuur) ning võimalikult palju investeerima.



3. Suurendama kulutusi haridusele ja vabastama tasemekoolituse kulud erisoodustusmaksust. Viimane meede mõjub pikemaajalisemalt.

* ROHELISED (Marek Strandberg): Toetada omapoolselt investeeringuid elamute energiasäästlikuks renoveerimiseks (aga ka ehitamiseks), et elanike rahakulu oleks väiksem. Kvaliteetsete energiasäästule orienteeritud ehitus- ja renoveerimistööde toetamine loob töökohti ehitussektoris.

On aeg mõista, et samas mahus lihtsad töökohad ei taastu, mistõttu tuleb tegeleda uute turgude leidmisega ja selleks on vaja oluliselt muuta meie välisesinduste tegevust just majandusvõimaluste loomisel.

* RAHVALIIT (Rene Naptal): Eeskätt soodustada ettevõtluse alustamist, kaotades seadustest ja riigihangetest seda takistavad piirangud, ning suurendada investeeringuid infrastruktuuriobjektide ehituseks.

Tuleb saavutada maksimaalne transiit läbi Eesti ning vähendada bürokraatiat - esmatähtis on ettevõtja areng, mitte inspekteerimine.



Rahvaliit viib tootmise igasse valda ja soodustab maaettevõtlust: kohaliku põllumajandustoodangu ekspordivõimekuse tõstmiseks loome igas maakonnas põllumajandussaaduste keskühistu ja soodustame väikeettevõtete ühistute loomist.

* KRISTLIKUD DEMOKRAADID (Peeter Võsu): Tööjõukulud on kõrgete maksude tõttu liiga kõrged, mistõttu suur osa ettevõtjatest peavad läbi ajama väiksema personaliga. Maksude alandamisel väheneks otsekohe ka tööpuudus. Teise meetmena saaks riik propageerida Eestit Põhjamaades, kui soodsat allhanke pakkujat, kuna siinsed palgad on umbes neli korda väiksemad kui Põhjalas.

* VENE ERAKOND EESTIS (Dimitri Klenski): On vaja riikliku programmi, mis näeks ette ka töötute väljaõpet, kuid nendele erialadele, mis on reaalselt tööturule tulemas.

Kuidas saada turule tagasi pikaajalisi töötuid?

* PRAXIS: Palju räägitakse pikaajaliste töötute ümber- või täiendõppest. Idee on õige, kuivõrd sageli on pikaajaliste töötute probleemiks tööturul aegunud oskused. Samas, kuidas plaanitakse hinnata seda, millistes valdkondades koolitus on vajalik ning milles leiavad inimesed hiljem rakendust?

Oluline on silmas pidada, et ümberõpe eeldab eelkõige pikaajalist õpet, mitte lühikest koolitusprogrammi. Samuti puudub täna hea vahend, millega prognoosida tööturul vajaminevaid teadmisi ja oskusi pikemas perspektiivis. Pikaajalistele töötutele on vajalik eelkõige erinevate teenuste kombineerimine, alates tööharjumuse tekkimisest kuni ümberõppe või vajaliku nõustamiseni.

* REFORMIERAKOND: Pikaaegsete töötute puhul on selgelt kõige efektiivsem täiend- või ümberõpe. Ehk inimestele saab ja tuleb õpetada uusi oskusi, mis nende konkurentsivõimet tööturul tõstavad. Lisaks loomulikult palgatoetuse meede, mis peaks eelkõige ettevõtjaid motiveerima uue töökoha olemasolul pikaaegse töötu palkamiseks.

* KESKERAKOND: Töötutele tuleb tagada sõidukompensatsioon, et neil oleks võimalik kord kuus sõita keskusesse ennast registreerima (vastasel korral kustutatakse [nad registrist] sanktsioonide tõttu) ning võimaldada suhtlus läbi vallatöötajate. See tagab riigile adekvaatse ülevaate töötutest ning nende olukorrast. Töötud, eriti pikaajalised töötud, vajavad tunduvalt suuremas mahus koolitust, ümber- ja täiendõpet erialadel, mida ettevõtted vajavad, ning seda tuleb rahastada riigieelarvest.

* IRL: Tuleb katsuda koostöös tööandjatega rohkem pakkuda selliseid ümberõppe võimalusi, mille puhul on kindel võimalus õppe eduka läbimise järel tööle asuda.

* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Tuleb panustada sellele, et pikemat aega tööta olnud ei kaotaks huvi uut töökohta leida. Selleks tuleb laiendada nende kindlustuskaitset, tõsta riikliku töötu abiraha määra ning suurendada kulutusi aktiivsele tööturupoliitikale. Nende hilisem tööturule tagasi toomine on veelgi kallim ning selleks tuleb suurendada aktiviseerimiskeskuste rahastamist.

* ROHELISED: Selleks on parim võimalus ühtpidi hästi orienteeritud haridus ja koolitusprogrammid ning testpidi ettevõtlusele kaasa aitamine, et leiataks uusi turge, millel toimimiseks oleks võimalik teha ka lihtsamat tööd, millega olid varem koormatud pikaajalised töötud. Ise loodame, et meie pakutav kodanikupalk võimaldab ka pikaajalistel töötutel uute võimaluste otsimisel end paremini tunda. Ei maksa alahnnata tõsiasja, et rahaliste võimaluste puudumine ei suurenda mitte motivatsiooni tööd leida vaid vastupidi, pärsib seda huvi.

* RAHVALIIT (RN): Põhirõhk tuleb panna aktiivsete tööturumeetmete arendamisele ehk täiendkoolitusele, kaasates sellesse võimalikult palju inimesi, ning laiendada aktiviseerimiskeskuste tegevust: siin on võimalus osutada pikaajalisele töötule individuaalset abi.

Rahvaliit koostab ja rakendab tööhõive suurendamise tervikprogrammi ning eraldab riigieelarvest selle elluviimiseks lähiaastail 0,5% ja hiljem kuni 1% SKTst. Riik peab koordineerima igas maakonnas lihaühistute loomist, mille kaudu on võimalik viia veiste ja veiseliha eksport maksimumini.

* KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Pikaajalisele töötule tuleb pakkuda tasuta nõustamist, mis sisaldaks konkreetsete lahenduste ja võimaluste pakkumisi. Initsiatiivi peab avaldama riik, kuna isik võib olla juba lootuse kaotanud.

* VENE ERAKOND EESTIS: On vaja lihtsat omavalitsuste programmi, mille kohaselt tuleb kas või miinimumpalga eest pakkuda inimestele lihtsat tööd, näiteks sotsiaaltöötajatest alustades kuni lumekoristajateni.

Kuna tööpuudus on suurel määral mitte-eestlaste problem, tuleks näiteks lihtsustada omavalitsustes dokumentide täitmist (võtta vastu need vene keeles), asendada mõned dokumendid vestlusega jne. On tähtis, et need inimesed säilitaksid töö- ja eluisu. Muide, neil on olemas ka lapsed, nii et see on tõsine problem.


Milliste sammudega oleks võimalik vähendada noorte tööpuudust?

* PRAXIS: Palju räägitakse noorte ümber- või täiendõppesse suunamist, seoseid tuuakse ka kutseharidusega. Siinkohal on sama kommentaar, mis pikaajaliste töötute koolitusmeetmete puhul – millistes valdkondades koolitamine annab kõige paremaid võimalusi hiljem tööturul rakendumiseks?

On ka küsitav, kas just tööturukoolitus on noortele kõige efektiivsem tööturuteenus. Varasemad uuringud on rõhutanud, et lühiajaline koolitus on noorte puhul sageli ebaefektiivne, kuivõrd tegemist on koolisüsteemist väljalangenud ning madala haridustasemega noortega. Vajadus on pigem pikemaajaliste õppeprogrammide järgi (ka haridustee jätkamise).

* REFORMIERAKOND: Peamiselt sama vastus, mis eelmisele küsimusele. Noori tuleb nii palju kui võimalik kaasata ümber- ja täiendõppesse läbi tööturumeetmete, lisaks tuleb jätkata programmidega TULE ja KUTSE, et noorte haridustee saaks lõpetatud. Noorte puhul on väga heaks ka tööpraktika ja tööproovi võimalus.

* KESKERAKOND: Riigikontroll on tugevalt kritiseerinud töötutele pakutavat koolitust ning soovitanud panna oluliselt suurema rõhu uue eriala õpetamisele, mida toetab ka Keskerakond.

Kutsekoolid ja ka ettevõtjad on valmis suurendama uute erialade ja oskuste õpetamist - selleks on aga vaja suunata riiklikud ja Euroopa Liidu vahendid just ümberõppele. Sealjuures pannes eriti suure rõhu noortele, sest meie töötutest liiga suure osa moodustavad noored mehed.

* IRL: Peame tähtsaks noorte ettevõtlusharidust. Eesti saavad ettevõtlikumaks teha just noored inimesed ja neile tuleb nii üldhariduskoolis kui selle järgselt anda teadmised, mida on tarvis oma ettevõtte käivitamiseks. Tööturu osas tuleks pikaajaliselt töötud olnud noori tööle võtvad ettevõtjad pooleks aastaks vabastada neile makstavalt palgalt sotsiaalmaksu tasumisest.

* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Algatame Esimese Töökoha programmi eesmärgiga, et ükski õpinguid katkestanud noor ei jääks tööturukoolituseta. Töökogemuseta noorte töötute tööle võtmisel tasume teatud aja jooksul riigieelarvest nende sotsiaalmaksu. Kõige mõjusam on hariduskulude suurendamine, et igaühe tegelikud võimed saaksid väärilise hariduse.

* ROHELISED: Ainus tõhus ravi noorte tööpuuduse vastu on pikem ja nende loovust avav haridustee. Kaasaegses maailmas on mitte ainult ühele küsimusele mitmeid õigeid vastuseid, vaid sama probleemigi kohta saab küsida mitmeid küsimusi. Sellist hariduskorraldust me vajamegi. Loomulikult aitab tööpuuduse, ka noorte tööpuuduse vastu käelisi ja vaimseid võimeid universsaalsemalt siduv kutseõpe.

* RAHVALIIT (RN): Eelkõige väljaspool Harjumaad on vaja luua uusi, kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti, elavdada väikeettevõtlust ja FIEndust. Koostada noorte tööpuuduse vähendamise riiklik tegevuskava ja luua alustavatele ettevõtjatele kindlustunne, nt fikseerida FIEle kindel maks (125 eurot kvartalis); noorte, esimese firma loojate toetuseks rakendada eriprogramm.

Soodustada kutseharidust ning riiklikult motiveerida praktikakohtade loomist. ELi toetuste ja kas või laenu abil, kaasates IPO kaudu eestimaalaste raha, ehitame kiirkorras järgmised objektid 10-15 aastaste tasuvusajaga: Saaremaa sild, Tallinna-Narva ja Tallinna-Luhamaa maantee, Tallinna-Peterburi kiirrongiliin.

* KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Nagu üldise tööpuuduse puhul, nii takistavad ettevõtjat ka noori tööle võtmast liiga kõrged maksud. Noorte puhul saaks riik pakkuda ka tasuta ümberõpet ametiteks, kuhu vajatakse tööjõudu. Soodsutada tuleks koolitusi, mille kulud peaks olema ettevõtetele maksuvabad.

* VENE ERAKOND EESTIS: Samad eeltoodud meetmed. Ega meil pole valida.

Kas võõrtööjõu kasutamist reguleerivad meetmeid tuleks muuta?

* PRAXIS: Suuremas osas ei näe erakonnad vajadust võõrtööjõu kasutamist reguleerivate meetmete muutmiseks. Juhul, kui muudatusi pooldatakse, räägitakse kõrge kvalifikatsiooniga ekspertidest, keda Eestist leida ei ole. Erakondade seisukohtadest on näha, et võõrtööjõu kaasamine ei ole suure tööpuuduse kontekstis enam oluline teema ning eelistatakse tõsta kohaliku tööjõu kvalifikatsiooni läbi erinevate koolitusmeetmete.

* REFORMIERAKOND: Otseselt mitte. Reformierakond on pidanud õigeks sotsiaalmaksule lae kehtestamist, et motiveerida nii Eesti kui välisinvestoreid looma Eestisse kõrgepalgalisi töökohti.

* KESKERAKOND: Eestis ei ole hetkel probleeme võõrtööjõuga, probleem on hoopis selles, et Eesti oma inimesed on tööta. Esmajärgus peame tegelema Eestis töötuse vähendamisega. Riik peab sekkuma, et ettevõtetel oleks lihtsam uusi töökohti luua.

* IRL: Euroopa Liidu piires toimib tööjõu vaba liikumine. Kui Eesti firmal on vaja aga Euroopa Liitu mittekuuluvast riigist palgata spetsialist, keda Eestist leida ei ole, peab see olema võimalik mõistliku ajakulu ja asjaajamisega. Vastasel juhul aetakse seda äri mujal ja meie riik jääb maksudest ilma.

* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Kõrgema kvalifikatsiooniga tööde korral, kui Eestis vastav tööjõud puudub, on see ajutise meetmena mõeldav. Selle loaga peaks kaasnema kohustus vastava haridusega tööjõu ettevalmistamiseks Eestis ning tööturu osapoolte vastav kokkulepe. Madalama kvalifikatsiooniga tööjõu sissetootmiseks puudub igasugune sisuline põhjus.

* ROHELISED: Võõrtööjõud ei ole Eesti jaoks lahendus. Me teame neist probleemidest ju vägagi hästi, millistega on silmitsi ühiskonnad, kus sel moel on püütud majandusprobleme lahendada (Saksamaa, Prantsusmaa). Võõrtööjõule on olemas arukas alternatiiv: töö tõhususe kasvatamine ja sellega seotud investeeringute toetamine ning pikemas perspektiivis tööde suurem automatiseerimine ja robotiseerimine.

* RAHVALIIT (Mai Treial): Ei. Tuleb kasutada meie oma inimeste potentsiaali, täiustada ja soodustada kutsehariduse süsteemi arengut. Ei saa nõus olla sellega, et väliskapital on enamasti orienteeritud madala palga peale.

* KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Võõrtööjõu riiki lubamisel tuleks jälgida ka kultuurilisi aspekte ja hinnata ohtusid, mida tänastesse õigusaktidesse ei ole kirjutatud. Eesti ühiskonnale avaldavad erinevat mõju lääneühiskonnast või Lähis-Idast tulevad isikud.

* VENE ERAKOND EESTIS: Kui jah, siis erandjuhtudel ja ettevaatlikult. Vaja on selliseid töötajaid, kes loovad meil uusi töökohti.

Kas kriisi ajal kärbitult jõustunud töölepingu seadus vajaks muutmist või seniste mõjude hindamist? Kas koondamishüvitis peaks olema suurem?

* PRAXIS: Töölepingu seaduse muutmise vajaduse toovad välja Keskerakond, Rahvaliit, Vene Erakond Eestis. Sotsiaaldemokraatlik erakond rõhutab 2013. aastaks edasi lükatud muudatuste sisseviimise vajadust. Nõus võib olla nende erakondadega, kes toovad välja, et tuleb hinnata töölepingu seaduse mõjusid ning teha sellest lähtuvalt vajalikud otsused.

* REFORMIERAKOND: Uus töölepinguseadus on Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet märgatavalt tõstnud ja töötab päris hästi. Oleks mõistlik lasta töölepinguseadusel praktikas rahulikult toimida ja seejärel otsustada, kas ja mis vajaksid kohendamist.

* KESKERAKOND: Me ei lepi uue töölepingu seadusega, mis muutis töötajate koondamise lihtsamaks ja odavamaks. Oleme algatanud seaduseelnõu, mis suurendab töötaja vallandamiskaitset ja laiendab koondamishüvitiste saajate ringi.

* IRL: Seaduse mõjusid tuleb kahtlemata analüüsida.

* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Peame varem kokkulepitust väiksemata tagatiste jõustamist Reformierakonna ja IRL-i poolseks häbematuseks töötavate inimeste suhtes

Töötuskindlustusest toetust saavate inimeste ringi tuleb laiendada poolte kokkuleppel lahkunute ja tööandja survel omal soovil töölt minema sunnitud inimeste kindlustuskaitsega, hüvise suurus peab olema esialgu 70% varsemast palgast ja hiljem 50%, riiklik töötu abiraha peab olema vähemalt pool alampalgast.

Koondamishüvitus tuleks välja maksta viivituseta ning kõigeks selleks pole tarvis töötuskindlustusmakset suurendada.

* ROHELISED: Loomulikult tuleb õiguslike muutuste tagajärgi analüüsida ja teha sellest järeldusi.

[Koondamishüvitiste tõstmisele tuleks] eelistada täna siiski ettevõtete investeerimisvõime taastamisele kaasa aitamist, sest koondamishüvitis ei paranda majandamisvõimalusi ja tööviljakust. Nagu juba öeldud, pakume vaesuse ning vaesusriski kaitseks välja üleüldist kodanikupalka.

* RAHVALIIT (MT): Töölepingu seadus vajab muutmist: töölevõtmine ja vallandamine on lihtne, kuid turvalisest paindlikkusest on asi kaugel – tegemist on "poolpaindliku" tööseadusandlusega, sest sotsiaalkaitsesüsteem on puudulik, aktiivne tööpoliitika ei ole tulemuslik (nt ümberõpet pakutakse vaid väiksele osale töötuist) ja elukestva õppe süsteem vajab täiustamist. Investeeringud töötaja tasemeharidusse tuleb vabastada erisoodustusmaksust. Töötuskindlustushüvitis peab olema suurem.

* KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Tööandja ja töövõtja on võrdsed lepingupartnerid. Kõiki vastastikke kohustusi ei ole vaja seadusesse kirjutada. Töövõtja, kes mõistab oma väärtust võib oma tingimused ise kirjutada töölepingusse.

* VENE ERAKOND EESTIS: Tuleks astuda samm tagasi varasemate põhimõtete juurde.

Kas töötukassa reserve tuleks veelgi kasvatada? Millal ja kui palju võiks langeda töötuskindlustusmaks?

* PRAXIS: Pooldatakse töötuskindlustusmaksu vähendamist. Sotsiaaldemokraadid, rohelised ning Rahvaliit lisavad sellele klausli, et maksu tuleks langetada teatud tingimuste täitumisel. Keskerakond ei võta üldse seisukohta töötuskindlustusmakse osas. Samas on nad lubanud ka suurendada tööturuteenuste mahtu, mis vajabki täiendavat rahastamist.

* REFORMIERAKOND: Töötuskindlustusmakset tuleb vaadata koos tööjõumaksudega ja Reformierakond on kindlalt seda meelt, et tööjõuga seotud maksusid on mõistlik esimesel võimalusel langetada.

* KESKERAKOND: Reserve tuleb kasvatada majanduslikult edukatel aegadel võimalikult palju, et neid saaks kehvematel aegadel kasutada, sest majanduse tsüklilisus on paratamatu. Praegune valitsus aga unustas selle tõe edukatel aegadel ära. Küll aga on selge, et reservide kasvatamisest ei saa enne juttu olla kui tööpuuduse suurenemine on kontrolli alla saadud.

* IRL: Töötuskindlustuse makse on kriisi ajal kasvanud liiga kõrgeks ning tuleks aastaks 2014 langetada majanduskriisi eelsele tasemele.

* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Töötukassa nõukogu peaks määrama tulevasteks majanduslangusteks tarvis oleva reservi suuruse ning koostama kava selleni jõudmiseks. Vastavalt sellele kavale saab langetada ka makse määra.

* ROHELISED: Jah, kui nende sihipärase kasutamise plaan on usaldusvärne. [Töötuskindlustusmaksu tuleks langetada] töötuse langemisel 5-8% tasemele, aga sellegi sammu eelselt tuleb teha asjakohane analüüs hindmaks, et tööpuuduse langus on stabiilne.

* RAHVALIIT (MT): Töötukassa raha tuleb praegusteks vajadusteks maksimaalselt ära kasutada. Kui raha üle jääb, siis reservi kanda. Praegune töötuskindlustusmakse suurus tuleb säilitada. Kui normaalsele ligilähedane tööhõive (töötuse protsent 4-5) on taastunud, siis võib langetada.

* KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Töötukassa reserve ei ole mõistlik liialt suurendada, kuna see on ühiskonda tarbetult koormav. Töötuskindlustusmaksu tuleks otsekohe kaks korda vähendada nii tööandjale kui ka töövõtjale ja võimalusel vähendamistrendi jätkata.

* VENE ERAKOND EESTIS: Tuleks küll, Kui kriis on läbi. Vajaliku raha peab leidma ikka valitsus.

Kas tööturupoliitikat tuleks rahastada töötuskindlustusmaksetest?

* PRAXIS: Töötuskindlustusmaksete kasutamise osas on erinevaid seisukohti. Osaliselt pooldavad töötuskindlustusmaksete kasutamist Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, rohelised ja Rahvaliit. Samas olgu öeldud, et see tähendab toetust tänasele olukorrale - 2011. aasta algusest hakkas kehtima seaduse muudatus, mille kohaselt on loodud tööturuteenuste ja -toetuste sihtfond, mis saab oma vahendid osaliselt ka töötuskindlustusmaksetest.

Sellist süsteemi ei poolda Kristlikud Demokraadid ega Vene Erakond Eestis. Keskerakond toob välja vajaduse hinnata erinevaid võimalusi, kuid ei võta otseselt seisukohta, kas ning mis ulatuses peaks kasutama töötuskindlustusmakse vahendeid. Teistest erineva seisukohaga on IRL, kes pooldab EL vahendite kasutamist, kuid nende osakaal on juba täna tööturuteenuste rahastamisel väga suur. Seetõttu oleks vaja jätkusuutlikkuse saavutamiseks EL vahendite kasutamist tasakaalustada ka teiste rahastamise allikatega.

* REFORMIERAKOND: Mõistlik on tööturupoliitikat rahastada erinevatest allikatest, ehk nii välisvahenditest, riigieelarvest kui töötuskindlustusmaksetest. Töötuskindlustuse eesmärk nagu iga teise kindlustuse eesmärk on taastada kindlustusjuhtumi eelne olukord ehk töötu puhul töö olemasolu. Kui töö saamiseks on vaja näiteks palgatoetust, siis on mõistlik seda ka maksest seda teenust rahastada, see teenib üht ja selget eesmärki - inimesele töö tagamine esimesel võimalusel.

* KESKERAKOND: On näha, et lasta lihtsalt turul kõike "reguleerida" pole lähenemine, mis praegustes majandustingimustes oleks jätkusuutlik. Tööturupoliitika rahastamine on riigi võimalus kontrollida tööturgu, seega leiame, et riik peaks kindlasti seniselt aktiivsemalt sekkuma tööturupoliitikasse, seega tuleb kaaluda erinevaid võimalusi leidmaks vajalikku rahastust.

* IRL: Majanduslanguse perioodil on kindlasti põhjendatud selles vallas Euroopa Liidu toetuste kasutamine.

* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Tööturupoliitikat tuleks rahastada riigi muudest tuludest ning tööandjate maksetest. Töötajate sissemaksete kasutamine ei ole õiglane ega õige. Riik ei tohi ennast taandada aktiivse tööturupoliitika eest vastutaja rollist.

* ROHELISED: Kindlasti mitte ainult. Meie tööturupoliitika kõige suuremaks komistuskiviks on turgude nappus ja majanduse ajale jalgu jäänud struktuur. Pole olemas lihtsalt tööturupoliitikat ilma investeerimstoetuste ja innovatsioonipoliitkata majanduses.

* RAHVALIIT (MT): Toetusi tuleks küll rahastada töötuskindlustusmaksetest, kuid tööturupoliitikat kogu ulatuses ei saa sellest rahastada. Uute töökohtade loomist, olemasolevate töökohtade toetamist jms tuleb rahastada suuremas mahus riigieelarvest, kasutades lisavahendid EASist ja mitmesuguste ELi fondide kaudu.

* KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Tööturu poliitikat ei ole õige rahastada töötuskindlustusmaksest, kuna poliitika tegemise kuulub riigi kompetentsi. Töötuskindlustusmakse on sihtotstarbeline.

* VENE ERAKOND EESTIS: Praegu veel mitte.


http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1534