Valdeko Kalma: teen tööd, mitte poliitikat

Järva- ja Viljandimaal Rahvaliidu nimekirjas esinumbrina üles astuv Valdeko Kalma tahab tõestada, et see erakond pole mängust väljas.


Valdeko Kalma, viljandlased teavad teid eelkõige kui spordiedendajat ja äriinimest. Miks läksite poliitikasse ja koguni riigikogu valimistele?

Ma ei taha enda puhul kasutada väljendit «poliitikasse minek». Ma ei lähe Toompeale poliitikat, vaid tööd tegema. Võib-olla kahe aasta pärast, kui olen üht-teist sellelt alalt õppinud, saab minu kohta poliitik öelda. Praegu oleks ma eelkõige rahvasaadik.



Miks on teie valikuks just Rahvaliit, kellele edu ei ennustata?

Ettepanek kandideerida tuli erakonna poolt. Sellel, miks ma olin pakkumisega päri, on mitu põhjust. Esiteks ei meeldi mulle materdamine, mis Rahvaliidu ümber on terve möödunud aasta käinud ja kestab kohati seniajani. See tekitab minus kui sportlases hasarti: kui üldiselt ennustatakse, et Rahvaliit valimiskünnist ei ületa, siis mina tahan näidata, et seda on võimalik saavutada.

Ma toon võrdluse: eesti sportlastel on ju suhteliselt väiksed võimalused maailmas läbi lüüa, kuid ometi on nad seda teinud. Kui nad oleks jäänud väikeste eesmärkide juurde ja kuulanud hurjutajaid, poleks see teoks saanud. Nii et sportlik hasart on üks põhjus.

Teiseks kattuvad minu vaated paljuski Rahvaliidu omadega. Mind on eri aegadel kandideerima kutsunud veel mõni partei, kuid Rahvaliiduga on mul kõige rohkem ühist.



Mitu kohta võiks Rahvaliit Toompeal saada?

Mõistlik lati kõrgus oleks 6—10 kohta.

Kandideerite küll erakonna nimekirjas, kuid liikmeks ei astunud. Miks?



Eks sellega ole veidi nagu abieluga: saadakse kokku, tutvutakse, sümpaatia korral hakatakse käima ja alles siis, kui on kindel, et ollakse teineteisele püsiva liidu sõlmimiseks parimad, tehakse see teoks.

Mulle on vastumeelt see, mida võis näha ka tänavuste valimiste eel: inimene, kes ühe erakonna nimekirjas kandideerides ei saanud piisavalt kõrget kohta, läks üleöö teise erakonna ridadesse. Kui ennast juba siduda, peab see käima ikka mingite põhimõtete, mitte üksnes omakasupüüu järgi.

Mina olen praegu Rahvaliiduga käimise faasis, hiljem näeb, kas me abieluni jõuame.



Kas mingist abieluvara lepingust on ka juttu olnud?

(Hakkab naerma.) Seda mitte.



Räägime Rahvaliidu programmist.

Mulle meeldivad seal väga paljud asjad, kuid kuna ma platvormi väljatöötamises ei osalenud, ei ole ma päris üksipulgi jõudnud sellega tutvuda. On olnud kiire aeg, eile oli näiteks viis töökohtumist, samuti tegutsen peakorraldajana Eesti vabamaadluse meistrivõistlustel. Kavatsen lähiajal end programmiga põhjalikult kurssi viia.



Mis on teile programmis kõige südamelähedasemad teemad?

Et ma isegi olen varsti sellisesse ikka jõudmas, siis pensionide teema. Nende arvestamise süsteem on praegu väga ebaõiglane.

Kõige valusamini puudutab see madalapalgalisi töötajaid. Paljud neist, eriti nooremad, seda veel ei teadvustagi, et kuna alampalga pensioni arvestamise koefitsient on 0,3, annab kolm aastat tööd neile ühe aasta staaži. Nii võibki juhtuda, et paarikümne aasta raske teenistuse järel selgub, justkui oleksid tööl käinud vaid seitse aastat.

Olukorras, kus tööpuudus on suur ja inimestel valikuvõimalus väike, tuleb paljudel leppida ka alampalgaga. Aga ega inimene ise selles süüdi ole! On ebaõiglane teda hiljem veel pensioniga nöökida.

Sama kehtib laste kasvatamiseks läinud aastate kohta. Vanemakohuste täitmine tuleb võrdsustada tööga ja see peab peegelduma ka riiklikus pensionikindlustuses. Rahvaliit tahab sisse seada eraldi lisa — lapsepensioni.

Mina olen mõelnud ka lesepensioni üle. Paarid on harjunud kulutusi jagama ning lesestunud inimesed peavad kaaslase kaotuse järel väga järsku kohanema poole väiksema eelarvega. Paljud neist jäävad kommunaalkuludega hätta. Kuid see on juba tuleviku teema.



Kuidas te suhtute ühe teise erakonna lubadusse tõsta kohe erakorraliselt pensione?

See on populism. Tänavune riigieelarve on paigas ja seda puutuda ei tohi. Rahvaliidu kava näeb ette tegevust nelja aasta jooksul ja meie eesmärk on, et 2015. aastaks oleks keskmine vanaduspension 415 eurot (6500 krooni).

Lisaks on tähtis taastada pensionide tasuta kojukanne. Praegu on riigifirma Eesti Post selle teenuse osas monopoolses seisus. Meil on 15 230 pensionäri, kes ise kojukande eest maksavad. Iga kuu tuleb neil tasuda 4.60 eurot (72 krooni). Kokku teeb see 70 058 eurot (1 096 560 krooni) kuus. Pensionärid pole küll see sihtgrupp, kelle pealt riigiettevõte võiks taskut täita.



Rahvaliidu programmis on ettepanek vähendada riigikogu koosseisu 51-le.

Arvestades Eesti riigi suurust ja raha, mis praegu läheb riigikogu ülalpidamiseks, on 51 optimaalne arv. Riigikogu koosseisu vähendamise ja töö efektiivsuse tõstmise vajadus ongi olnud üks minu enda arvamuse ja Rahvaliiduprogrammi kokkupuutepunkte.

Veel meeldib mulle Rahvaliidu mõte, et tarvis on luua poliitikute eetikakoodeks. See aitaks taastada rahva usaldust võimu vastu ning seaks poliitikutele piirid.



Kas ei too see kaasa ohtu, et koodeksit hakatakse kasutama hoopis selleks, et oma poliitilistele vastastele kaikaid kodarasse pilduda?

Ka see on eetika küsimus, mille lahendaks aukohus. On tarvis mõõdupuud, millega ühiskond saab poliitikute käitumisele anda õige hinnangu võrdsetel alustel. Eetikakoodeksis võiksid olla märksõnad ausus ja missioonitundlikkus, korrektsus ja eeskuju.



Mis võiks olla teie ülesanne Toompeal?

Kui nüüd ainult enda nimel rääkida, siis minule meeldib väga mõte «Viljandi kultuuripealinnaks!». Meil on selleks suurepärased eeldused: kultuuriakadeemia, teater, pärimusmuusika ait, hulgaliselt traditsiooniliseks kujunenud kultuurisündmusi. Samas on tarvis palju ära teha: Viljandis pole esinduslikku laululava, ainus suur kino läks lammutamisele, kultuurimaja remont seisab, noortekeskusega on palju lahtisi otsi...

Samuti pole praegu täielikult pühendunud inimest, kes koordineeriks terve maakonna kultuurielu.

Palju saab ära teha, kui anda maksusoodustusi nendele fondidele ja äriühingutele, kes toetavad kultuuri ja sporti. Samuti tuleks mõelda maapiirkondade rahvamajadele ning sealsete töötajate koolitamisele ja kutseoskuste parandamisele.



Kas need asjad pole pigem kohalike valimiste teema?

Paljud minu mainitud asjad on tõesti kohaliku võimu korraldada, kuid riigi toetuse ja soodsa poliitikata jäävad omavalitsused raskustesse. Pooldan mõtet, et igal piirkonnal peab olema riigi tasandil oma eestkõneleja. Ma ei pea õigeks, kui erakondade esinumbrid tulevad kuskilt mujalt. Nad ei ole ju valijate elu ja muredega kursis. Kuidas nad saavad siis neid esindada? Milleks sel puhul üldse ringkonna nimekirjad?



Kas olete ka Rahvaliidu ministrikandidaat?

Olen üks erakonna kultuuriministri kandidaate.

Mul on selles asjas siiski oma nägemus. Kui minu teha oleks, lahutaksin kultuuriministri alluvusest spordivaldkonna ja annaksin selle spordiministri koordineerida. See säästaks nii kultuuriinimesi kui sportlasi asjatutest pingetest. Praegu näib kultuuriinimestele, et sport saab riigilt rohkem raha, ning sportlased tunnevad jälle vastupidi.



Ega see ju kummalegi poolele raha juurde anna, riigieelarves jäävad summad valdkonniti üldjoontes ikka samaks. Kas uue ministrikoha sisseseadmine tasuks end ära?

Küsimus on selles, et kaoks tunne, nagu elataks teise valdkonna arvelt. Pilt läheks selgemaks ja küllap muutuks ka raha kasutamine otstarbekamaks. Spordiministeerium tuleks luua praeguse ministeeriumi spordiosakonna koosseisuga.



Rahvaliidu programmis on punkt, et tuleb luua tööhõiveminister. Kas neid kohti paljuks ei lähe?

Ministri nimetus on tinglik. See punkt ei tähenda mingi uue suure ametkonna loomist, piisab, kui paar inimest asjaga pidevalt tegelevad. Meil on tööpuudusest saanud poliitilise populismi teema ja vastutus selle eest valgub laiali. Ei nähta tervikut ja olukorra parandamiseks ei tehta sihipärast igapäevast tööd. Rahvaliit tahab luua tervikprogrammi, et inimesed ei läheks enam nii arvukalt võõrsile teenistust otsima.



Rahvaliidu programm lubab viia tootmise igasse valda. Kas see on realistlik, kui mõelda näiteks Piirissaarele?

Sõltub tootmise mahust. Väikeettevõtluse arendamine on üks meie eesmärke. Peab kaduma jäik euronormide tagaajamine. Soodustada tuleb väikeettevõtteid liitvate ühistute teket. Samuti kavatseb Rahvaliitpõllumajandustoodangu ekspordivõimekuse parandamiseks rajada igasse maakonda põllumajandussaaduste keskühistu. Eesti tööga saadud eesti leib peaks ju kõige paremini maitsma.



KANDIDAAT

Valdeko Kalmat tunnevad viljandlased kõige enam kui maadluse edendajat.
• Sündinud 11. juulil 1950.
• Lõpetas 1986. aastal Juri Gagarini nimelise näidissovhoostehnikumi tehniku-elektromehaaniku erialal.
• Praegu õpib kaugkoolitusel Tartu ülikoolis majandusõigust.
• Töötab aktsiaseltsi Viljandi Aken ja Uks juhatuse liikme ja ärikontrolli juhina.
• Viljandi maadlusklubi Tulevik president.
• Abielus, kolm last ja kuus lapselast.
Allikas: Valdeko Kalma





http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1544