Eesti Päevalehes (16.02.2011) ilmunud arvamusloo täisversioon.
Alles see oli, kui löödi kõvasti lärmi Tallinna Vee hiigelkasumite ümber ja tarbijal tekkis juba õhkõrn lootus, et õigus seatakse lõpuks jalule ning liigkasuvõtmisele pannakse piir. Tärkas õigustatud ootus, et vee hinda alandatakse ja tehakse tagasiulatuvalt ümberarvestus. Mis aga nüüd selgub – Tallinna Vesi tahab sel aastal hoopis hinda tõsta 3,5%, ja viisaastaku-unistuseks on seatud koguni 14-protsendine hinnatõus. Kaua võib!?
Seega on teema endiselt kuum, ja põhjendatult, sest Tallinna Vee eelmise aasta kogukasum ulatus 429,7 miljoni kroonini.
2000. aasta suvel kuulutas Tallinn isamaaliitlasest linnapea Jüri Mõisa eestvedamisel välja ASi Tallinna Vesi 50,4% aktsiate erastamise. Järgmise aasta algul kuulutati võitjaks Briti veeettevõte International Water ja United Utilities International konsortsiumi loodud International Water, kes pakkus 1,38 mld krooni. Pakkumisest 30% moodustas aktsia märkimise hind, 687 mln krooni, ning 28 miljoni Tallinna linnale kuuluva aktsia ostuhind 641 mln krooni. Üksteist kuud hiljem otsustasid omanikud võtta ettevõttest välja 950 mln krooni, vähendades aktsiakapitali 200 mln kroonile.
Tallinna Veest on saanud selle omanikele tõeline kullasoon. Erastamisest kuni tänaseni on tulud aasta-aastalt, ühe väikese erandiga, järjepidevalt kasvanud. Kui esimesel aastal teeniti tulu 167,9 mln krooni ja maksti dividende tulumaksuga 194,8 mln krooni, siis 2006. aastal moodustas tulu 294,9 mln krooni ja maksti dividende tulumaksuga 203,9 mln krooni; 2009. aastal olid vastavad arvud juba 401,1 miljonit ja 291,1 miljonit krooni.
Nii suurte dividendide allikas on lihtsamast lihtsam, see on vee ja kanalisatsiooniteenuse kõrge hind. Tallinna Vee puhaskasumi marginaal 2008. a oli 41,1 protsenti, 2009. a 44,0 protsenti.
Ja nagu oleks sellest kõigest veel vähe, pigistavad britid Tallinna veefirmast raha välja ka teenuste kaudu. Aastail 2002-2008 teenisid nad selle pealt kokku 101 mln krooni. Börsile minnes avalikustas Tallinna Vesi, et United Utilitiesiga on sõlmitud 15 aastaks nn tehniliste teenuste leping tasuga 550 000 eurot (8,6 mln kr) aastas, mida tõstetakse vastavalt inflatsioonile. Lisaks maksab Tallinna Vesi kinni kõik lepinguga seotud kulud, sh personalikulud. Mais 2005 läks Tallinna Vesi börsile. Mõlemad suuromanikud müüsid osa aktsiapakist maha ja teenisid sellega kumbki 434 mln krooni.
Möödunud aastal hakkasid IRLi ilmselt vaevama süümepiinad – nad algatasid monopolide ohjeldamise seaduse, mis jõustus novembris. Nimetatud seadus sunnib Tallinna Vett esimest korda arvestama hinnakujunduses ka kolmandat, erapooletut jõudu. Seni tuli hind läbi rääkida teiste osanikega, sealhulgas Tallinna linnaga, kuid kopsaka dividenditulu tõttu pole linnal mõistagi erilist huvi hinda langetada. Tallinn teenis veefirma osanikuna 2009. aastal dividenditulu 11,1 miljonit eurot.
Konkurentsiameti mullune analüüs näitab, et Tallinna Vee investeeringute tulukus, mis ulatub 18% kanti, on tavapärasest ligi kaks korda suurem ja et vesi peaks tallinlastele olema veerandi võrra odavam. Ometi näib, et monopolide ohjeldamise seadused Tallinna Veele ei kehti. Või tuleb vastu võtta veel üks seadus, et monopolide turuosa ei tohi ületada 25%, või kehtestada monopolile vee-erikasutusmaks?
Rahvaliit on seisukohal, et mõistlik on Tallinna Vee enamusosalus tagasi osta. Tallinna linn peaks koostöös keskvalitsusega suurendama oma osalust Tallinna Vees üle 50-protsendiliseks. See tagaks võimaluse langetada tallinlaste vee hind mõistlikule tasemele.
Oliver Vilba
No comments:
Post a Comment