Pelgalt esikõneleja

Eesti Ekspress



Jaan Toots (53)

■ Amet: Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma Rotermann Grupi nõukogu esimees.

■ Perekond: Abielust Kersti Tootsiga kaks poega ja tütar. Kooselust Kati Tootsiga tütar.

■ Haridus: Lõpetas 1981 Tallinna polütehnilise instituudi mehaanika­insenerina.

Mida tahab Rahvaliit?

■ Kärpida riigikogu 51-liikmeliseks ja kehtestada presidendi otsevalimised.

■ Langetada elektrihinda kuni 20 protsenti, taastada ettevõtete tulu maksustamine, tõsta lastetoetus 19 eurolt 80 eurole.

■ Luua rahvastiku nõukoda, mis hakkab juhtima rahvaarvu tõstmise abinõude rakendamist.

■ Lõpetada laulupidudel välismaalastele mõeldud elitaarsete muusikapalade esitamise.

■ Vähendada viinapoodide arvu.

Kui palju lubaduste täitmine maksab?

■ Sellest Rahvaliidu programm ei räägi.

Allikas: www.erl.ee



Jaan Toots tahab Rahvaliiduga teha ettevõtete maksustamise õiglasemaks" ja tuua hambaravi esmatasandi tervishoiuteenuseks. Tõsi, ta ei paljasta täpselt, kuidas.



Rotermanni keskuse Jahuladu Tallinna südalinnas. Just siin, pealinna kalleimatel äripindadel, veedab oma päevi Rahvaliidu seekordne peaministrikandi­daat Jaan Toots, valvates Rotermann Grupi nõukogu esimehena Urmas Sõõrumaa äride üle. Ta saabub vee-randtunnise hilinemisega - ja Toots vihkab hiljaksjäämist kogu hingest. Vabandused on hoogsad.

Toots istub - tool tundub tema vägilasekasvu jaoks pisut kipakas -, kohendab tapeedimustriga lipsu, mis ookrikarva särgiga peaaegu sa­mas toonis, avab suu. Laused on sora­vad, pikad, sellised, mis kuidagi lõp­peda ei taha. Tunnise vestluse jook­sul kordub sageli sõna "pelgalt". Tei­ne härra Tootsi lemmikväljend osu­tub aga olevat "esikõneleja".

Kes teile Rahvaliidu peaministri­kandidaadi kohta pakkus?

Pakkus partei esimees koos presi­dent Rüütliga. Arnold Rüütel nimetas seda esikõneleja ametiks. Sügav soov oli, et kui ma nõusoleku annan, siis ma võtan endale ikkagi suure vastu­tuse, aitamaks praegust parteijuht -konda, et partei tuleks üle künnise, sest on täpselt ääre peal.

Mina tunnetan praegult endas jõudu. Olles käinud Võru maakon­nas, Pärnus, Tartu inimestega rääki­nud ja Ida-Virus.

Palju inimesi teiega kohtub?

Pärnu oli esimene koht, kus ini­mesed ise tahtsid minuga kohtuda, seal oli 60 inimest.

Kas te pole mõelnud, et võtak­site oma võluva kaasa, Kati Tootsi kaasa? Võib-olla tuleks siis mitte 60, vaid 600 inimest?

Ei. Loodan, et rahvas ja partei liik­med soovivad ikka minuga kohtuda.

Mis aastast te Arnold Rüütlit tunnete?

Tunnen teda sellest ajast, kui ma veel tudeng olin. Töötasin siis valit­suse autobaasis autojuhina ja sõidutasin riiklikke külalisi. Härra Rüütel oli sel ajal EPA rektor (põhjalik vastus jätkub veel minuteid).

Kas tegemist on inimesega, kes on teid inspireerinud? Teie kõne­maneer on Rüütliga heas mõttes sarnane, selge ja loogiline.

Jah, härra Rüütli rahulikkus on mind inspireerinud. Samas on mul­le öeldud, et ma sarnanen Tiit vahiga, kelle vastused on lühikesed ja konk­reetsed.

Teeme elektri odavamaks! Me lugesime Rahvaliidu program­mi. Teil on lubadus elektrihinda vä­hendada 20 protsenti. Kuidas?

Programmi algdokumendis oli tõesti 20 protsenti, aga ma lisasin sinna ette sõna "kuni". Partei juha-tus oli minuga nõus. Näen vähenda­mist ainult aktsiisi arvelt.

Mismoodi toote hambaravi es­matasandi tervishoiu teenuseks?

Me oleme välja käinud ka mõtte "meditsiin igasse valda ligemale" ja ka kiirabijaamad. Ma väga hästi tean, kuidas kiirabijaamu rahapuudusel hakati sulgema.

Minu kõrvalkülas Keila-Joal kao­tas minu hea sõbra perekond pere­isa, oli insult. Kiirabi jõudis Tallin­nast kohale nii 50 minutiga. Mul ei ole kiirabile midagi ette heita. Seni kui sa Mustamäe haigla kiirabijaa­mast välja keerutad, seni kui sa saad maanteele, libe lumetee,34 kilomeet­rit, oli ka tuisune päev...

Äkki oleksite siiski nõus üt­lema, mismoodi tahate osutada hambaravi?

Kõik on raha taga! Üks lahen­dus on bürokraatia vähendamine. Et mitte solvata riigiametnikke, ma üt­len välja, millist seltskonda ma mõt­len. Ma mõtlen kohutavalt suurt osa nõunikke, referente, vanemreferen­te. Kui mina lõpetasin siseministee­riumis töö, oli keskaparaadis 126-127 inimest, täna on 240 midagi.

Riigiaparaadi paisutamine on tekkinud nende poliitikute ajal, keda te väga hästi teate. Miks on see nii juhtunud?

Ei tea! Ei ole end poliitikasse top-

pinud. Olles äris, hoidsin pelgalt kõik 13 aastat kõrvale.

Swedbankile maks peale! Rahvaliidu programm lubab taas­tada ettevõtjate tulu õiglase mak­sustamise. Mida see tähendab?

Meil on omal majandustoimkond ja see toimkond paneb ise prog­rammi kokku ja see ei ole meie esi­mese seitsme slõugani peal, mis on meil volikogus ära kinnitatud. See on programmis sees ja ma ei vasta selle­le küsimusele.

Kas see tähendaks, et ettevõt­ted peaksid hakkama rohkem mak­se maksma või vähem kui täna?

Teeme nii, et ma ei vasta sellele küsimusele!

Te lubate maksustada välisomanike poolt Eestist väljaviidava kasumi. Palju see oleks?

Vaadake, kõik need programmi asjad said ära hääletatud ja tehtud juhatuse poolt volikokku kinnitami­seks enne seda, kui mina nendega lii­tusin. Minul sai nendega liitumisest eile kolm nädalat. Kuidas see on teos­tatav ja täpselt protsentidevärkidega, see on väga keeruline protsess.

Swedbank viib raha Eestist väl­ja. Peaks pank selle eest maksma?

Aga miks ta ei peaks maksma?

Kui palju peaks maksma?

Ma olen väga nõus teie selliste väga peenete, teravate küsimustega, aga see on koalitsioonipartnerite lä­birääkimiste teema. Kui läheb numb­ritesse, siis täna ei saa vastata.

Saadame kõik arsti juurde! Teil on programmis, et tuleks muuta kohustuslikuks tervise­kontroll. Mida see endast kujutab?

Kohustuslik saab olla, kui on riigi poolt tagatud. Meil on suur hulk ini­mesi, kes ei ole suutelised seda maks­ma. Me pöörame praegult meditsii­nile väga tähelepanu. Väga palju hai­gusi tuleb välja siis, kui on juba hilja.

Kui sageli see tervisekontroll aset leiaks?

Korra aastas. Nii nagu normaalses maailmas on soovitatud.

Aga kui näiteks härra Toots unustab ära, mis siis saab?

Ma ei mõtle siin 30aastast. Tuleb ilmselt vanusepiirid panna. Näiteks Saksamaal on see meestel 50aasta-selt, naistel 55aastaselt. Loomulikult mitte 20aastane ei käi iga aasta riigi tehtud kontrollis.

Kas kohustuslik tervisekontroll ei lähe vastuollu isikuvabadusega?

Me ei räägi kohustuslikkusest, me räägime võimalusest. Kust te leia­te kohustusliku?

Siin programmis on tõesti nii­moodi kirjas.

Kohustusliku? Ei ole, kindlasti ei ole! (Ja pärast dokumentidega tutvu­mist) Kui te veate näpuga järge, siis ma ei kommenteeri seda.

Parteide rahastamine -nagu doping spordis Rotermanni Grupil oli 2008.aastal 12 töötajat, kellele maksti li miljo­nit krooni palka. Ja 2010 oli 10 töö­tajat, kellele maksti umbes 7 mil­jonit.Te maksate nii palju makse?

(Uhkusega) Jah, me maksame rii­gile palju makse. Aga need summad on väga väikesed võrreldes masu eel­se ajaga. Siis maksti ka dividende ja nende pealt tulumaksu. Rotermann Grupil on ilusaid päevi ikka ka olnud. Täna me siin vireleme.

Kas kümne töötaja palgaks 7 miljonit on virelemine?

Ei, te ei saanud aru. Ma räägin, kui me firma töötas hästi, siis see, mis võeti välja dividendidena, sel­le pealt võetavad maksud olid tun­duvalt teises suurusjärgus ja tundu­valt kasulikumad riigile.

Kuna te tunnete nii palju eesti poliitikuid, siis kas mõni Eesti era­kond on saanud välismaalt raha?

Olen kuulnud küll, jah.

On ka Venemaalt tulnud raha?

On küll.

Kellele on tulnud ja millal?

Te ütlete ilusasti, tooge paber, rääkige. Mul ei ole paberit. Olles töö­tanud kõrge taustaga firmades, eks

kuuled-näed, kuidas asjad liiguvad. Mina ütlen veel välja, et kahjuks on parteide rahastamine kui sportlaste dopingu kasutamine.

Vaga hea võrdlus.

Ühed jäävad vahele, teised ei jää vahele. Ma olen jalgrattaliidu pre­sident. Olen küsinud seda asja väga paljude sportlaste käest, kui nad on spordist juba loobunud. Nad ütlevad, et mõtle nüüd, kuidas sõita Tour de France'il 200 km päevas, keskmise kii­rusega 38-43 km/h, 24 päeva jutti. Roh­kem nad ei räägi, edasi mõelge ise.

Kui kasutatakse aineid, mis kinni­tatud nimekirjades ei ole, siis justkui ei ole doping, sest proov seda ei näi­ta. Samuti on parteidega. Kui leitak­se mingi nipp, kas reklaamis või raha saamisel, mis konkreetselt keelatud ei ole, siis justkui tullakse välja.

Ida-Virumaal kandideerib üks noor mees - Ossinovski,24aastane, värskelt ülikooli lõpetanud, isa on miljardär transiidiäris. Propaganda on niimoo­di, et viimati vast tehti sellist propa­gandat Brežnevile. No absoluutselt kogu linn on täis neid plakateid. Sin­na on ikka maetud kõvasti.

Ta on sots, peaks kokku hoidma.

Just, väga hea märkus.

Te olete aastaid koos töötanud Urmas Sõõrumaaga. Kas talle on po­liitika rahastamine ära tasunud?

Kindlalt mitte! Tema tahab lihtsalt, et majandus edasi areneks.

Pankurite närv ei pidanud vastu Mullu olevat te USA dollari kursi tõusu pealt teeninud suure summa?

Vastab tõele.

Umbes neli miljonit krooni?

(Meelitatult, kuid samas tõrjuvalt) Mis tähtsust sel on?

Teie investeerimisnõustajad pangast läksid vahepeal päris närvi?

Kohe mitu korda öeldi, et nüüd on õige aeg, nüüd tuleb ära müüa. Ma üt­lesin, et vara veel.

Kust teil nii hea intuitsioon oli?

Kui ma tegelesin transiidiga, siis nägin, kuidas transiidimehed seda te­gid. Minu summa on nende kõrval pis­ku. Kui transiidimehel on sada miljo­nit dollarit ja selle pealt teeb nõksa-ka... Nemad niimoodi mängisid jah.

Kas kõnekäänd, et jänes kaarte ei mängi, peab seega paika?

Siin küll mitte. Siin võib jänes häs­ti vastu kappasid saada. (Koputab sõr­mega vastu lauda.)

Teie olete kunagi saanud?

Teate, ei ole saanud.

Teie osalusega OÜ Stauron oli sunnitud äärmiselt raske olukor­ra tõttu 2010. aastal tegevuse pea­tama.

(Umbusklikult) Stauron? Mis see on?

Ajab Kaberneemes kinnisvaraäri.

(Tutvustame äriregistri väljavõtet, mille kohaselt on Tootsil firmas osalus -EE). Tõepoolest, selle firma osalus tuli mulle üle ühe tehingu tagatisena. Aga mulle ei ole tegevuse peatamisest ise­gi teatatud. Mul endal ei ole ühtegi äri, mis on vussi läinud. Jälle kolm korda koputan.

Rotermanni Grupi majandustu­lemus oli 2009. aastal hiiglaslik mii­nus, 375 miljonit krooni kahjumit.

Miinus on sellest, et meil on väga suured maalahmakad nii siin kui Lä­tis. Nad seisavad ja me maksame nen­de pealt praegult ainult pangamakse.

Mingit väljapääsu te ei näe?

Väljapääs on, et tuleb hakata ehi­tama. Need on väga kallid maad väga kallites kohtades.

Mis Lätis maaga tehtud on?

Mitte midagi. Aed ümber, kesklin­nas, suur plats. Väga kurb.

Pokker on joomisest etem. Väidetavalt te külastate üsna sageli Olympic Casinot.

On jah olnud aegu.

Kuidas fortuuna teid soosib?

Pokker on ajudega mäng. Selline hobi on parem kui käia õhtuti sõpra­dega õlut joomas ja täis ennast juua. Olen jah käinud mängimas.

Mängite pokkerit laua taga või automaatidega?

(Küsimusest üllatunult) Loomulikult laua taga. Ma ei ole kunagi automaadi­ga mänginud.

Kus läheb piir hobi ja kasiinosõltuvuse vahel?

(Tõsiselt) Sõltuvus on väga kohu­tav asi.

Olete seda kellegi puhul näinud?

Seda on raske näha, kuna ma käin kasiinos suhteliselt harva. Aga ma tunnen kasiino juhtkonda ja me ole­me sellel teemal rääkinud, et mis toi­mub, kui inimesed kaotavad ja järgmi­sel päeval lähevad suurema panusega mängima, et äkki saab tagasi, ja sealt hakkab siis see allakäik.

Veinijoojad löödi maha Millist konjakit teie joote?

Ma ei joo üldse konjakit. Mis siis teie mark on?

Kui ma olen soojadel maadel, siis tarbin ma džinn+toonikut. Kui ma pean olema vastuvõttudel või õhtu­söökidel või idanaabritega asju ajan, siis võtan meelsasti pitsi valget vii­na.

On teil mõni hea retsept, kuidas vene ärimeestega viina võttes sa­mas rütmis püsida?

Oi, kõvad retseptid, aga ma kirjel­dama neid ei hakka, see on ebaeetili­ne. Ma võin teile pärast salaja öelda, aga mitte mikrofoni. Loomulikult on väga head nipid ja ma olen neid väga palju kasutanud.

Kas viinavõtmise kultuuris Ve­nemaal midagi ka muutub?

Jah, natuke muutus, kui 90ndate algul tulid peale uusrikkad ja tahtsid nii-öelda moodsad olla.

Siis ma märkasin, et Venemaal­gi pandi vein lauda. Aga see läks hästi ruttu üle. Neist uusrikastest osa pan­di kinni, osa löödi maha. Uus põlvkond eelistab veini asemel jälle viina tarbi­da.

Mille poolest teie oleksite parem peaminister kui Andrus Ansip?

See on kindlalt väga halb küsimus.

Aga kui te küsite minult kui Rah­valiidu peaministrikandidaadilt, siis on olemas poliitilised otsused, mis teevad majandusele liiga. Mõnda asja peaks rohkem kaaluma.

Kui te küsite isiklikult minult, siis kõige tähtsam on otsustamine. Kui sa 51 protsenti otsustad õigesti, siis on juba 1 protsent edasiminekut. Kõige hullem, mis on elus, on otsustamatus.

http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1536