02.02.2011 17:09
Martin Šmutov
Rahvaliidu juhatuse hinnangul on nad valmis konkurentide häid ideid toetama, näiteks meeldib neile IRL plaan laste kasvatamise väärtustamisest.
«Kui ideed on head, nende teostamine reaalne siis toetame loomulikult neid plaane, olgu nad koalitsioonist või opositsioonist pärit,» kirjutati juhatuse ühisvastuses.
Rahvaliit tõstis esile, et nad on 2004. aastast rääkinud laste kasvatamise väärtustamisest, kuid nüüd on sellest aru saanud ka IRL ja seda ideed jõuliselt toetamas.
Rahvaliidu väitel võib sama öelda tasuta kõrghariduse võimaldamise, ajateenistuse säilitamise ja muu suhtes ning tihti on küsimus vaid meetodite erinevuses.
«Üks on kindel – kompromissid võivad tulla kõne alla vaid siis, kui need ei toimu eetika ja moraali arvelt,» väideti avalduses.
http://poliitika.postimees.ee/?id=381832
Thursday, February 3, 2011
Wednesday, February 2, 2011
Toots: Rahvaliidu olukord pole lootusetu | ERR Uudised
Rahvaliidu peaministrikandidaat Jaan Toots tunnistas, et erakonnal ei ole praegu kõige parem olukord, aga samas pole kõik lootusetult untsu keeratud.
"Liikudes praegu Eestis ringi, kohtudes oma partei liikmetega ja valijatega, näen, kuidas sära tuleb nende silmi tagasi ja nad näevad, et Rahvaliidu keskaparaat hakkas lõpuks tegutsema," rääkis Toots intervjuus Postimehele.
Tootsi hinnangul piisaks riigikogus 51 liikmest. Teiseks on tema arvates bürokraatiat liiga palju ning ministeeriumide keskaparaati tuleb vähendada.
"Peamiselt räägin ma kõikvõimalikest nõunikest ja referentidest, keda on kümnete kaupa," sõnas Toots.
"Liikudes praegu Eestis ringi, kohtudes oma partei liikmetega ja valijatega, näen, kuidas sära tuleb nende silmi tagasi ja nad näevad, et Rahvaliidu keskaparaat hakkas lõpuks tegutsema," rääkis Toots intervjuus Postimehele.
Tootsi hinnangul piisaks riigikogus 51 liikmest. Teiseks on tema arvates bürokraatiat liiga palju ning ministeeriumide keskaparaati tuleb vähendada.
"Peamiselt räägin ma kõikvõimalikest nõunikest ja referentidest, keda on kümnete kaupa," sõnas Toots.
Jaan Toots: ma kukun alati ülespidi! - Eesti uudised - Postimees.ee
Kuigi ärimees Jaan Tootsi kohta arvatakse, et ta astus valimisvõitlusse vaid selleks, et saada CVsse märge «peaministrikandidaat», kinnitab mees, et võtab asja väga tõsiselt.
Mitmed ärimehed, kellega olen vestelnud, ütlevad, et te ei võtagi kogu seda Rahvaliidu ja peaministri asja väikse lõbusa vahepalana, vaid päris tõsiselt kohe.
Loomulikult! Ma ei ole selline inimene, kes oleks elus mõnda ametit nalja pärast vastu võtnud. Olen olnud väga erinevates riigiametites ja erasektoris nii transiidi- kui ka kinnisvaraäris ning kõigisse ettevõtmistesse täie tõsidusega suhtunud. Loen enese puhul tugevaks küljeks seda, et olen võimeline väga kiiresti kohanema ja uue asja ära õppima.
Rahvas ootab teid peaministriks?
Rahvaliit ootas. Rahvaliidu juhtkond ja president Arnold Rüütel, kes on südamega asja juures, oskasid mind ära veenda. Olen inimene, kes on teinud elus väga järske kannapöördeid. Riigitöölt tulles ei uskunud ise ka, et suudan äris läbi lüüa. Esimene töökoht erasektoris oli Tallink ja olen väga tänulik Enn Pandile, kes viskas mind ärivette ja õpetas ka ujuma. Ta pani mind juhtima laeva ümberehituse projekti, hoolimata sellest, et ma ei teinud tol hetkel vahet vööril ja ahtril. Aga nelja kuu pärast oli Fantaasia nime kandnud laev esimese laevana ümber ehitatud ja see erines kõigist eelmistest! Pärast seda ei karda ma uusi väljakutseid.
Rahvaliidu üles ehitamine on fantaasia või reaalsus?
Viisakalt öeldes – parteil ei ole praegu kõige parem olukord, aga kõik pole ka lootusetult untsu keeratud. Liikudes praegu Eestis ringi, kohtudes oma partei liikmetega ja valijatega, näen, kuidas sära tuleb nende silmi tagasi ja nad näevad, et Rahvaliidu keskaparaat hakkas lõpuks tegutsema. Sügisene lootusetuse olukord on kadunud. Mõistetakse, et Rahvaliitu on meie põhimõtete eest seismiseks riigikokku vaja. Sisemise viha tekitas minus see, et kui parteil läks halvasti, kui liider justkui kadus, lasid suhteliselt tugevad tegijad erakonnast jalga. Kui oleks lihtsalt ära mindud, olnuks see arusaadav. Aga et mindi teistesse erakondadesse, et pääseda tagasi parlamenti ükskõik mis hinnaga, tekkis mul tunne, et tuleb appi minna, kuna meie valija on olemas. Erakonnas on 9200 liiget...
Kas on ikka nii palju?
Alati on igas erakonnas passiivseid liikmeid. Aga kaasamõtlevaid ja hingega asja juures olevaid inimesi on meil veel 8000. Tosinast ringkonnast kaheksas on meil uued tegijad. See kõneleb sellest, et tekkinud on teise juhtimisega Rahvaliit. Mina isiklikult esindan seda suunda, et me ei soovi kakelda ja teistele poliitikutele vastanduda, vaid öelda välja seda, mida meie teeme teisiti, mida meie teeme paremini. Nimetaksin seda uueks suunaks Eesti poliitikas. Loodame, et pääseme kuue kohaga riigikokku, aga pigem on soov partei jalgadele tõsta. Ja siis räägime nelja aasta pärast hoopis teist juttu.
Meenub Oliver Kruuda jõuline pöördumine Rahvaliidu kongressil, mil otsustati sotsidega ühinemise või iseseisvalt jätkamise üle. Kruuda toetas iseseisvalt jätkamist. Miks ettevõtjatele Rahvaliit nii isuäratav on?
Rahvaliit on ainuke maaerakond ja maaettevõtlus on praegu riigi vale majanduspoliitika pärast tugevasti kreenis. Maal tegutsev ettevõtja vajab selgelt rohkem hoolivust, kui riik läbi ettevõtluskeskkonna loonud on.
Kas ärimeestel on praegu Eestis oma partei?
Ei.
Näete Rahvaliidus potentsiaali olla ühe või teise võimuliidu loomisel kaalukeeleparteiks?
Loomulikult. Kindlasti oleme sümpaatne koalitsioonipartei. Kui öeldakse, et õige poliitik valetab nii tugevasti, et hakkab ise ka uskuma, siis meie seda ei tee.
Milleks tuleb jõudu ja tahet eelkõige rakendada, kui oleme saavutanud kõik rahvusvahelised eesmärgid?
Tuleb mõelda meie enda rahva ja riigi peale. Esiteks – praegu on riigivalitsemise kulud endiselt liiga suured. Alustame riigikogust. Rahva hääle parlamenti toojaid ei pea olema 101, vaid piisab 51 tublist häälekandjast ja suur hulk maksumaksja raha on kokku hoitud. Teiseks – bürokraatia on meil hulluks läinud! Väikefirma alustamise puhul ei ole võrreldav, kui palju aega läheb selleks meil ja kui palju Saksamaal. Kui ma 1997. aastal riigitöölt ära tulin, siis võrreldes toonase ajaga on ministeeriumide keskaparaat oluliselt kasvanud. Seda tuleb vähendada.
Masu ajal tõmmati ju ridu koomale?
Mitte midagi ei tõmmatud. Oleme ausad – kaotati ära lihtsalt tühjad kohad. Olen selle poolt, et ametnik peab saama väärilist palka, aga neid ei pea nii palju olema. Peamiselt räägin ma kõikvõimalikest nõunikest ja referentidest, keda on kümnete kaupa. Kolmandaks Rahvaliidu tõsiseks mureks on elektri hind. Seda tuleb aktsiisi kaudu vähendada. Ja tervishoid – meditsiin ja kiirabi tuleb kättesaadavaks teha kõigis valdades.
Kiirabi igasse valda! See kõlab kaunilt, aga selleks pole raha.
Mis on siis veel kallim kui tervis? Kõik muu peale selle on ju mõttetu.
Kuidas teie nägemuses tuleks maaettevõtlust soodustada?
On selge, et igal tootmisel peab olema turg taga. Ühest vastust pole, aga kindlasti tuleb firmade loomine lihtsamaks teha ning soodsa majanduskeskkonna ja riigi abi pakkumine läbi nõustamise või erinevate fondide on samuti vajalik.
Olete ettevõtjana viimastel aastatel mõelnud, et näis-näis, millal Ida-Virumaal, kus te kandideerite, sotsiaalne plahvatus käib ja rahvas mässu tõstab?
Mulle meeldivad keerulised väljakutsed, seepärast nõustusin seal kandideerima. Olen töötanud üheksa aastat transiidi alal. Transiidis töötavad sadam ja raudtee nagu üks löögirusikas. Neid ei saa lahutada ja raudtee tulebki kogupikkuses läbi Ida-Virumaa. Sealt on kaks karmi lainet üle käinud – suur erastamislaine ja transiidi vähendamine. Siis koondati palju sadama- ja raudteetöötajaid, seejärel polnud vaja ka suurt hulka autojuhte, kes vedasid kaupa sadamasse ja sealt välja, koondati ka kaupa saatnud turvatöötajad. Veerema hakkas lumepall, mille järjest suuremaks kasvamisel kaotasid töökoha tuhanded inimesed, kes olid reeglina pere ainsad toitjad. See on sotsiaalne probleem. Tuleb taastada transiit ja töökohad. Ida-Virumaal palju ringi käies näen ja tean, et seal elavad väga kannatlikud ja toredad inimesed.
Olete Savisaare kõrval vaieldamatult kõige skandaalsem peaministrikandidaat.
Kõik mind saatvad skandaalid on välja imetud. Toona oli inimestes suur kadedusepisik. Kui ühe valitsuse ajal töötasid, siis olid justkui nende mees ja teise valitsuse all töötada ei tohtinud. Nüüd on need noore riigi kasvuraskused möödas ja näiteks kantslerid püsivad hoolimata valitsuste vahetumisest. See on hea. Üks mu sõber ütleb – Toots kukub alati ülespidi.
Peavad teised poliitikud teid kõrgete politseiametite pärast kartma?
Mina ei tea, miks politseis kõrgetel kohtadel olnud eelkäijad pole seda välja öelnud, ilmselt on tahtnud hoida saladuseloori, aga ütlen täiesti kindlalt – kui oled kolm aastat süsteemist eemal, siis peale heade sõprade sa muud ei tea. Politsei eetika on nii kõrge, et me tööasjadest ei räägi. Ma pole nii rumal, et midagi nende käest küsida, sest kui nad räägivad, siis nad kas valetavad või ei räägi kogu tõde.
Mis te oma isalt kaasa olete saanud?
Pere hoidmise. Kindlasti leidub nüüd ilkujaid, aga ma olen väga perehoidev inimene. Esimese naisega elasime 22 aastat, lapsed said koolitatud ja üles kasvatatud. Nüüd on uus pere, kodus kasvab väike laps. Ja jumal on andnud mulle õnne, et mõlemad vanemad on veel elus. Saan väga hästi läbi eksnaisega. Suhtume kõik üksteisesse suure austusega.
Te olete ristitud inimene?
Jah, mina, minu Kati ja mu väiketütar oleme ristitud Lääne-Nigula kirikus ja esimese abielu kolm last Põltsamaal. Ma pole süvausklik, aga julgen öelda – on kõrgem võim, kelle võimuses on asju otsustada. Ma ei ole kunagi kellegi vastu pahatahtlik olnud, siin on kindlasti kiriku mõju.
a href="http://www.postimees.ee/?id=381599
Mitmed ärimehed, kellega olen vestelnud, ütlevad, et te ei võtagi kogu seda Rahvaliidu ja peaministri asja väikse lõbusa vahepalana, vaid päris tõsiselt kohe.
Loomulikult! Ma ei ole selline inimene, kes oleks elus mõnda ametit nalja pärast vastu võtnud. Olen olnud väga erinevates riigiametites ja erasektoris nii transiidi- kui ka kinnisvaraäris ning kõigisse ettevõtmistesse täie tõsidusega suhtunud. Loen enese puhul tugevaks küljeks seda, et olen võimeline väga kiiresti kohanema ja uue asja ära õppima.
Rahvas ootab teid peaministriks?
Rahvaliit ootas. Rahvaliidu juhtkond ja president Arnold Rüütel, kes on südamega asja juures, oskasid mind ära veenda. Olen inimene, kes on teinud elus väga järske kannapöördeid. Riigitöölt tulles ei uskunud ise ka, et suudan äris läbi lüüa. Esimene töökoht erasektoris oli Tallink ja olen väga tänulik Enn Pandile, kes viskas mind ärivette ja õpetas ka ujuma. Ta pani mind juhtima laeva ümberehituse projekti, hoolimata sellest, et ma ei teinud tol hetkel vahet vööril ja ahtril. Aga nelja kuu pärast oli Fantaasia nime kandnud laev esimese laevana ümber ehitatud ja see erines kõigist eelmistest! Pärast seda ei karda ma uusi väljakutseid.
Rahvaliidu üles ehitamine on fantaasia või reaalsus?
Viisakalt öeldes – parteil ei ole praegu kõige parem olukord, aga kõik pole ka lootusetult untsu keeratud. Liikudes praegu Eestis ringi, kohtudes oma partei liikmetega ja valijatega, näen, kuidas sära tuleb nende silmi tagasi ja nad näevad, et Rahvaliidu keskaparaat hakkas lõpuks tegutsema. Sügisene lootusetuse olukord on kadunud. Mõistetakse, et Rahvaliitu on meie põhimõtete eest seismiseks riigikokku vaja. Sisemise viha tekitas minus see, et kui parteil läks halvasti, kui liider justkui kadus, lasid suhteliselt tugevad tegijad erakonnast jalga. Kui oleks lihtsalt ära mindud, olnuks see arusaadav. Aga et mindi teistesse erakondadesse, et pääseda tagasi parlamenti ükskõik mis hinnaga, tekkis mul tunne, et tuleb appi minna, kuna meie valija on olemas. Erakonnas on 9200 liiget...
Kas on ikka nii palju?
Alati on igas erakonnas passiivseid liikmeid. Aga kaasamõtlevaid ja hingega asja juures olevaid inimesi on meil veel 8000. Tosinast ringkonnast kaheksas on meil uued tegijad. See kõneleb sellest, et tekkinud on teise juhtimisega Rahvaliit. Mina isiklikult esindan seda suunda, et me ei soovi kakelda ja teistele poliitikutele vastanduda, vaid öelda välja seda, mida meie teeme teisiti, mida meie teeme paremini. Nimetaksin seda uueks suunaks Eesti poliitikas. Loodame, et pääseme kuue kohaga riigikokku, aga pigem on soov partei jalgadele tõsta. Ja siis räägime nelja aasta pärast hoopis teist juttu.
Meenub Oliver Kruuda jõuline pöördumine Rahvaliidu kongressil, mil otsustati sotsidega ühinemise või iseseisvalt jätkamise üle. Kruuda toetas iseseisvalt jätkamist. Miks ettevõtjatele Rahvaliit nii isuäratav on?
Rahvaliit on ainuke maaerakond ja maaettevõtlus on praegu riigi vale majanduspoliitika pärast tugevasti kreenis. Maal tegutsev ettevõtja vajab selgelt rohkem hoolivust, kui riik läbi ettevõtluskeskkonna loonud on.
Kas ärimeestel on praegu Eestis oma partei?
Ei.
Näete Rahvaliidus potentsiaali olla ühe või teise võimuliidu loomisel kaalukeeleparteiks?
Loomulikult. Kindlasti oleme sümpaatne koalitsioonipartei. Kui öeldakse, et õige poliitik valetab nii tugevasti, et hakkab ise ka uskuma, siis meie seda ei tee.
Milleks tuleb jõudu ja tahet eelkõige rakendada, kui oleme saavutanud kõik rahvusvahelised eesmärgid?
Tuleb mõelda meie enda rahva ja riigi peale. Esiteks – praegu on riigivalitsemise kulud endiselt liiga suured. Alustame riigikogust. Rahva hääle parlamenti toojaid ei pea olema 101, vaid piisab 51 tublist häälekandjast ja suur hulk maksumaksja raha on kokku hoitud. Teiseks – bürokraatia on meil hulluks läinud! Väikefirma alustamise puhul ei ole võrreldav, kui palju aega läheb selleks meil ja kui palju Saksamaal. Kui ma 1997. aastal riigitöölt ära tulin, siis võrreldes toonase ajaga on ministeeriumide keskaparaat oluliselt kasvanud. Seda tuleb vähendada.
Masu ajal tõmmati ju ridu koomale?
Mitte midagi ei tõmmatud. Oleme ausad – kaotati ära lihtsalt tühjad kohad. Olen selle poolt, et ametnik peab saama väärilist palka, aga neid ei pea nii palju olema. Peamiselt räägin ma kõikvõimalikest nõunikest ja referentidest, keda on kümnete kaupa. Kolmandaks Rahvaliidu tõsiseks mureks on elektri hind. Seda tuleb aktsiisi kaudu vähendada. Ja tervishoid – meditsiin ja kiirabi tuleb kättesaadavaks teha kõigis valdades.
Kiirabi igasse valda! See kõlab kaunilt, aga selleks pole raha.
Mis on siis veel kallim kui tervis? Kõik muu peale selle on ju mõttetu.
Kuidas teie nägemuses tuleks maaettevõtlust soodustada?
On selge, et igal tootmisel peab olema turg taga. Ühest vastust pole, aga kindlasti tuleb firmade loomine lihtsamaks teha ning soodsa majanduskeskkonna ja riigi abi pakkumine läbi nõustamise või erinevate fondide on samuti vajalik.
Olete ettevõtjana viimastel aastatel mõelnud, et näis-näis, millal Ida-Virumaal, kus te kandideerite, sotsiaalne plahvatus käib ja rahvas mässu tõstab?
Mulle meeldivad keerulised väljakutsed, seepärast nõustusin seal kandideerima. Olen töötanud üheksa aastat transiidi alal. Transiidis töötavad sadam ja raudtee nagu üks löögirusikas. Neid ei saa lahutada ja raudtee tulebki kogupikkuses läbi Ida-Virumaa. Sealt on kaks karmi lainet üle käinud – suur erastamislaine ja transiidi vähendamine. Siis koondati palju sadama- ja raudteetöötajaid, seejärel polnud vaja ka suurt hulka autojuhte, kes vedasid kaupa sadamasse ja sealt välja, koondati ka kaupa saatnud turvatöötajad. Veerema hakkas lumepall, mille järjest suuremaks kasvamisel kaotasid töökoha tuhanded inimesed, kes olid reeglina pere ainsad toitjad. See on sotsiaalne probleem. Tuleb taastada transiit ja töökohad. Ida-Virumaal palju ringi käies näen ja tean, et seal elavad väga kannatlikud ja toredad inimesed.
Olete Savisaare kõrval vaieldamatult kõige skandaalsem peaministrikandidaat.
Kõik mind saatvad skandaalid on välja imetud. Toona oli inimestes suur kadedusepisik. Kui ühe valitsuse ajal töötasid, siis olid justkui nende mees ja teise valitsuse all töötada ei tohtinud. Nüüd on need noore riigi kasvuraskused möödas ja näiteks kantslerid püsivad hoolimata valitsuste vahetumisest. See on hea. Üks mu sõber ütleb – Toots kukub alati ülespidi.
Peavad teised poliitikud teid kõrgete politseiametite pärast kartma?
Mina ei tea, miks politseis kõrgetel kohtadel olnud eelkäijad pole seda välja öelnud, ilmselt on tahtnud hoida saladuseloori, aga ütlen täiesti kindlalt – kui oled kolm aastat süsteemist eemal, siis peale heade sõprade sa muud ei tea. Politsei eetika on nii kõrge, et me tööasjadest ei räägi. Ma pole nii rumal, et midagi nende käest küsida, sest kui nad räägivad, siis nad kas valetavad või ei räägi kogu tõde.
Mis te oma isalt kaasa olete saanud?
Pere hoidmise. Kindlasti leidub nüüd ilkujaid, aga ma olen väga perehoidev inimene. Esimese naisega elasime 22 aastat, lapsed said koolitatud ja üles kasvatatud. Nüüd on uus pere, kodus kasvab väike laps. Ja jumal on andnud mulle õnne, et mõlemad vanemad on veel elus. Saan väga hästi läbi eksnaisega. Suhtume kõik üksteisesse suure austusega.
Te olete ristitud inimene?
Jah, mina, minu Kati ja mu väiketütar oleme ristitud Lääne-Nigula kirikus ja esimese abielu kolm last Põltsamaal. Ma pole süvausklik, aga julgen öelda – on kõrgem võim, kelle võimuses on asju otsustada. Ma ei ole kunagi kellegi vastu pahatahtlik olnud, siin on kindlasti kiriku mõju.
a href="http://www.postimees.ee/?id=381599
Tuesday, February 1, 2011
Rahvaliit toetab valimisnimekirjade täielikku avamist
Raul Sulbi, Postimees
Eestimaa Rahvaliit toetab IRLi liikme Mart Nuti välja käidud ideed riigikogu valmiste üleriigiliste parteinimekirjade avatuks muutmisest.
«Uskumatu, aga vähemalt ühes küsimuses on Rahvaliit 100 protsenti nõus IRLiga,» ütles Rene Naptal Rahvaliidust Postimees.ee’le.
«Seda mõtet palub Rahvaliit edasi arendada: 51 rahvasaadiku kohale saavad kandidaadid, kes koguvad ka kõige rohkem hääli sõltumata erakondlikust kuuluvusest,» viitas Naptal Rahvaliidu soovile vähendada parlamendi suurust umbes poole võrra.
«51 enim hääli kogunud saadikukandidaati lähevad riigikokku ja kui keegi ees loobub, siis võetakse nimekirjast 52. enim hääli saanud saadikukandidaat,» selgitas Naptal Rahvaliidu ideed.
IRLi parlamendisaadik Mart Nutt tegi laupäeval, 29. jaanuaril valijate häälele suurema kaalu andmiseks ettepaneku järjestada kandideerijad vastavalt saadud häälte arvule, arvestades valimisringkonna suurust. Sellega koos järjestataks valimisnimekiri tähestikulises järjekorras nii valimisringkonnas kui üleriigilises nimekirjas, et võrdsustada «esinumbrid» ja teised kandidaadid.
Mart Nuti sõnul tuleks kaotada valimistulemuste arvestamisel d'Hondti astendaja. See arvestaks õiglasemalt valija antud häält ja kaotaks parima tulemuse saanud nimekirja preemiamandaadid.
«Nii kaob võimalus, et riigikoguse pääseb kandidaat tänu üleriigilisele nimekirjale väiksema häälte arvuga kui temast tagapool olev kandidaat. See suurendab valija hääle kaalu valimistel,» lausus Nutt.
Lisaks väheneb tema sõnul nii ka võimalus sokutada riigikogusse käsutäitjaid, kellel avalikkuses on väike toetus. Samuti parandaks see kõikide erakondade sisekliimat, kuna jääks ära närvesööv kemplemine ja sõpruskondade võitlus kõrge koha eest valimisnimekirjas.
IRLi esimees Mart Laar ütles Nuti ettepanekut kommenteerides, et seda põhimõtet on tõsiselt arutatud ning erakond toetab seda. «Samas ei tee me endale illussioone, et selle läbiviimine kerge saab olema.»
Laar usub, et järgmise riigikogu koosseis muudab riigikogu valimiste üleriiklikud nimekirjad avatuks. Tema hinnangul suurendaksid erakonnad selle sammuga inimeste usaldust riigikogu vastu.
«Pean õigeks, et riigikogusse ei pääseta mitte mingite tagatoatehingute põhjal, vaid inimeste poolt kandidaatidele antud konkreetsete häälte järgi,» ütles Laar.
a href="http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1524
Eestimaa Rahvaliit toetab IRLi liikme Mart Nuti välja käidud ideed riigikogu valmiste üleriigiliste parteinimekirjade avatuks muutmisest.
«Uskumatu, aga vähemalt ühes küsimuses on Rahvaliit 100 protsenti nõus IRLiga,» ütles Rene Naptal Rahvaliidust Postimees.ee’le.
«Seda mõtet palub Rahvaliit edasi arendada: 51 rahvasaadiku kohale saavad kandidaadid, kes koguvad ka kõige rohkem hääli sõltumata erakondlikust kuuluvusest,» viitas Naptal Rahvaliidu soovile vähendada parlamendi suurust umbes poole võrra.
«51 enim hääli kogunud saadikukandidaati lähevad riigikokku ja kui keegi ees loobub, siis võetakse nimekirjast 52. enim hääli saanud saadikukandidaat,» selgitas Naptal Rahvaliidu ideed.
IRLi parlamendisaadik Mart Nutt tegi laupäeval, 29. jaanuaril valijate häälele suurema kaalu andmiseks ettepaneku järjestada kandideerijad vastavalt saadud häälte arvule, arvestades valimisringkonna suurust. Sellega koos järjestataks valimisnimekiri tähestikulises järjekorras nii valimisringkonnas kui üleriigilises nimekirjas, et võrdsustada «esinumbrid» ja teised kandidaadid.
Mart Nuti sõnul tuleks kaotada valimistulemuste arvestamisel d'Hondti astendaja. See arvestaks õiglasemalt valija antud häält ja kaotaks parima tulemuse saanud nimekirja preemiamandaadid.
«Nii kaob võimalus, et riigikoguse pääseb kandidaat tänu üleriigilisele nimekirjale väiksema häälte arvuga kui temast tagapool olev kandidaat. See suurendab valija hääle kaalu valimistel,» lausus Nutt.
Lisaks väheneb tema sõnul nii ka võimalus sokutada riigikogusse käsutäitjaid, kellel avalikkuses on väike toetus. Samuti parandaks see kõikide erakondade sisekliimat, kuna jääks ära närvesööv kemplemine ja sõpruskondade võitlus kõrge koha eest valimisnimekirjas.
IRLi esimees Mart Laar ütles Nuti ettepanekut kommenteerides, et seda põhimõtet on tõsiselt arutatud ning erakond toetab seda. «Samas ei tee me endale illussioone, et selle läbiviimine kerge saab olema.»
Laar usub, et järgmise riigikogu koosseis muudab riigikogu valimiste üleriiklikud nimekirjad avatuks. Tema hinnangul suurendaksid erakonnad selle sammuga inimeste usaldust riigikogu vastu.
«Pean õigeks, et riigikogusse ei pääseta mitte mingite tagatoatehingute põhjal, vaid inimeste poolt kandidaatidele antud konkreetsete häälte järgi,» ütles Laar.
a href="http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1524
Jutt Rahvaliidu surmast on liialdus
Hiiu Leht, 1.02.2011
Mati Väärtnõu
Kummaline on kuulda osa inimeste arvamust Rahvaliidust. Räägitakse, et see on surnud. Erakond, millel on üle 9000 liikme, ja surnud?! Just nüüd, kui Rahvaliidust on lahkunud korrup-tandid, poliitbroilerid ja teised kohahoidjad, on .siis erakond surnud! Kui meie rahvas nii arvab, siis küll omariiklust kauaks ei jätku. Millised on nn elava erakonna tunnused? Kas elav on erakond, kellel on täidetud 3V printsiip: valeta, varasta ja varja? Või on erakonna ainsad ellüjäämiskriteeriumid varimajanduse osakaalu suurus erakonna rahastamisel ja) oskus meediaga manipuleerida?
Olles kaks kuud teinud taustauuringuid, olen jõudnud selgusele, et erakondadest onRahvaliit kõige enam puhastunud vanadest kohahoidjatest ning juurde on tulnud uusi teotahtelisi tegijaid, kes on valmis muutusteks. Just muutusi ongi ühiskonnale praegu vaja - muutused on areng. Nii mööduski Rahvaliidu eelmine aasta muutuste tähe all. Selle asemel et mõtelda "oi, mis nad küll teevad", tuleb anda au, et vähemalt üks erakond teeb läbi põhjaliku sisemise puhastumise vahetades ühe-mehe-partei-staatuse rahvapartei oma vastu. See ongi demokraatia. See on areng. Arengu vastand on taandareng, mis sisuliselt tähendab paigalseisu, tardumust. Me teame väga hästi, millised erakonnad seda esindavad. Ühel neist on ka vastav loosung: võid kindel olla. Jah, tõepoolest võin kindel olla, et sellise loosungi kandjaga Eesti riigi ja rahva elujärg edasi ei liigu.
See on nüüd meie valik, kas meile meeldib tänane reaalsus või tahame eluga edasi minna. Praegu on Rahvaliidu miinuseks ilmselt vähene kogemus meediaga suhtlemisel ja muutused erakonnas vahetult enne valimisi, mis ei andnud piisavat ajavaru valimisteks valmistumisel. Sellest hoolimata, analüüsides kõiki olemaolevaid erakondi, nende valmisolekut muuta Eesti elu paremaks, leian, et ainult Rahva-liidul on olemas kõige tähtsam. Erakond on avatud, aus sh tunnistab endisi vigu -, ta otsused tuginevad ratsionaalsusele, mitte emotsionaalsusele; julgeb välja pakkuda lahendusi, mis ei ole populistlikud, rõhutab elupõliseid väärtusi.
Populistlikud võimuhoidjad on Rahvaliidust pagenud nagu tühjakssöödud toiduküna juurest. Endise rahvaliitlase Karel Rüütli leiame nüüd sotside aseesimehe kohalt (inimene, kes ei suutnud Rahvaliitu juhtida, juhib nüüd sotse), Ester TuiksooKeskerakonna ridadest. Praegu tuleks kõikidele suurtele erakondadele kasuks selline puhastus, mille on läbi teinud Rahvaliit. Siis saaks ka neid valida.
Veel möödunud aasta keskel tundus, et ei olegi kedagi valida: nii mõnelgi erakonnal puudusid arenguperspektiivi ajendid, Rahvaliit viskles siseheitlustes. Praegu on hea kutsuda rahvast üles hääletama just nimelt Rahvaliidu poolt. See on ainuke reaalne valik. Rahvaliit suudab ka tegelikult oma poliitikat ellu viia tänu sellele, et selle erakonna inimesed ei pea muretsema oma koha säilimise pärast. Juhtkonna hirm oma isikliku heaolu kaotamise pärast on muutnud tänased juhtivparteid vedavast mootorist valede toel seisvaks monstrumiks. Eestit aitab edasi ainult ühtsus, mitte vastandumise ideoloogia.
Stagnatsioon jäägu eelmisse sajandisse, Nõu kogude Liidu aega - mina valin Eesti riigi arengu! Seetõttu kandideeringi üksikkandidaadina Rahvaliidu nimekirjas. E-erakonna mõtte algatajana näen tänases uuenenud Rahvaliidus seda jõudu, kes on võimeline seisma inimväärse elu eest Eestis.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1523
Mati Väärtnõu
Kummaline on kuulda osa inimeste arvamust Rahvaliidust. Räägitakse, et see on surnud. Erakond, millel on üle 9000 liikme, ja surnud?! Just nüüd, kui Rahvaliidust on lahkunud korrup-tandid, poliitbroilerid ja teised kohahoidjad, on .siis erakond surnud! Kui meie rahvas nii arvab, siis küll omariiklust kauaks ei jätku. Millised on nn elava erakonna tunnused? Kas elav on erakond, kellel on täidetud 3V printsiip: valeta, varasta ja varja? Või on erakonna ainsad ellüjäämiskriteeriumid varimajanduse osakaalu suurus erakonna rahastamisel ja) oskus meediaga manipuleerida?
Olles kaks kuud teinud taustauuringuid, olen jõudnud selgusele, et erakondadest onRahvaliit kõige enam puhastunud vanadest kohahoidjatest ning juurde on tulnud uusi teotahtelisi tegijaid, kes on valmis muutusteks. Just muutusi ongi ühiskonnale praegu vaja - muutused on areng. Nii mööduski Rahvaliidu eelmine aasta muutuste tähe all. Selle asemel et mõtelda "oi, mis nad küll teevad", tuleb anda au, et vähemalt üks erakond teeb läbi põhjaliku sisemise puhastumise vahetades ühe-mehe-partei-staatuse rahvapartei oma vastu. See ongi demokraatia. See on areng. Arengu vastand on taandareng, mis sisuliselt tähendab paigalseisu, tardumust. Me teame väga hästi, millised erakonnad seda esindavad. Ühel neist on ka vastav loosung: võid kindel olla. Jah, tõepoolest võin kindel olla, et sellise loosungi kandjaga Eesti riigi ja rahva elujärg edasi ei liigu.
See on nüüd meie valik, kas meile meeldib tänane reaalsus või tahame eluga edasi minna. Praegu on Rahvaliidu miinuseks ilmselt vähene kogemus meediaga suhtlemisel ja muutused erakonnas vahetult enne valimisi, mis ei andnud piisavat ajavaru valimisteks valmistumisel. Sellest hoolimata, analüüsides kõiki olemaolevaid erakondi, nende valmisolekut muuta Eesti elu paremaks, leian, et ainult Rahva-liidul on olemas kõige tähtsam. Erakond on avatud, aus sh tunnistab endisi vigu -, ta otsused tuginevad ratsionaalsusele, mitte emotsionaalsusele; julgeb välja pakkuda lahendusi, mis ei ole populistlikud, rõhutab elupõliseid väärtusi.
Populistlikud võimuhoidjad on Rahvaliidust pagenud nagu tühjakssöödud toiduküna juurest. Endise rahvaliitlase Karel Rüütli leiame nüüd sotside aseesimehe kohalt (inimene, kes ei suutnud Rahvaliitu juhtida, juhib nüüd sotse), Ester TuiksooKeskerakonna ridadest. Praegu tuleks kõikidele suurtele erakondadele kasuks selline puhastus, mille on läbi teinud Rahvaliit. Siis saaks ka neid valida.
Veel möödunud aasta keskel tundus, et ei olegi kedagi valida: nii mõnelgi erakonnal puudusid arenguperspektiivi ajendid, Rahvaliit viskles siseheitlustes. Praegu on hea kutsuda rahvast üles hääletama just nimelt Rahvaliidu poolt. See on ainuke reaalne valik. Rahvaliit suudab ka tegelikult oma poliitikat ellu viia tänu sellele, et selle erakonna inimesed ei pea muretsema oma koha säilimise pärast. Juhtkonna hirm oma isikliku heaolu kaotamise pärast on muutnud tänased juhtivparteid vedavast mootorist valede toel seisvaks monstrumiks. Eestit aitab edasi ainult ühtsus, mitte vastandumise ideoloogia.
Stagnatsioon jäägu eelmisse sajandisse, Nõu kogude Liidu aega - mina valin Eesti riigi arengu! Seetõttu kandideeringi üksikkandidaadina Rahvaliidu nimekirjas. E-erakonna mõtte algatajana näen tänases uuenenud Rahvaliidus seda jõudu, kes on võimeline seisma inimväärse elu eest Eestis.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1523
Mitu omavalitsust peaks olema Saare maakonnas?
Riigikokku pürgivate erakondade esindajad vastasid ajalehe Saarte Hääl küsimusele, kas haldusreform tuleks vägisi läbi viia või tuleks oodata seni, kuni väikeste omavalitsuste jaks on täiesti otsakorral.
Rahvaliitu esindav Lembitu Inno sõnul on ilmselge, et väikesed vallavalitsused on ebaefektiivsed, lokkav konnatiigi korruptsioon, kulutatakse mõttetult palju maksumaksja raha ja Hiiu saare asjaajamine on killustatud.
"Number üks – inimene ei tohi kannatada. Liitkem või lahutagem või mis iganes haldusreformist juttu tuleb," ütles Inno. "Number kaks – igasse valda peab jääma vallavalitsus, kellel oleks vetoõigus."
Hiiumaal võiks tema sõnul olla tugev omavalitsuste liit, kuhu kuuluvad valdade esindajad võrdsetel alustel. Omavalitsuste kaadrit tuleb aga kindlasti vähendada, et saavutada mingigi efektiivsus, mis rahuldaks maksumaksjat.
Isamaa ja Res Publica Liidu esinumber Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal Tõnis Palts leidis, et loogiline oleks moodustada mõlemal saarel üks kohalik omavalitsus.
"Saar on kompaktne, üks tubli omavalitsusjuht koos tegusa tiimiga suudab hallata kõik vajaliku," rääkis Palts. "Külarahval pole vaja vallavanema sooja kabinetti, vaid kooli, kauplust, sotsiaaltöötajat ja toimivat bussiliiklust."
Ta ütles, et pole mõtet kümne aasta pärast samade vaidlustega uuesti alustada, tegemist on mõistliku ja meie kõigi vahendeid säästva plaaniga, mis tuleb otsustavalt teoks teha.
Reformierakonna kandidaat Ene Kaups tõdes, et väike omavalitsus ei suuda finantseerida suuremaid projekte ega toetada oma elanikke ja abivajajaid.
"Kohalikke omavalitsusi on Eestis üle kahesaja, kaks kolmandikku neist on alla kolmetuhandese elanikearvuga ja kolmekümne viies vallas on elanike arv alla tuhande," kirjeldas Kaups. "Paljud neist tulevad oma ülesannetega hädavaevu toime väikese eelarve tõttu, mis ei võimalda täita kõiki seadusega pandud ülesandeid."
Kaupsi sõnul peab ühinemine siiski olema kohalike elanike ja volikogude vabatahtlik otsus ja riigi sundi rakendada oleks riigipoolne usaldamatuse väljendus.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/kohalikud/mitu-omavalitsust-peaks-olema-saare-maakonnas.d?id=39493171
a href="http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1522
Rahvaliitu esindav Lembitu Inno sõnul on ilmselge, et väikesed vallavalitsused on ebaefektiivsed, lokkav konnatiigi korruptsioon, kulutatakse mõttetult palju maksumaksja raha ja Hiiu saare asjaajamine on killustatud.
"Number üks – inimene ei tohi kannatada. Liitkem või lahutagem või mis iganes haldusreformist juttu tuleb," ütles Inno. "Number kaks – igasse valda peab jääma vallavalitsus, kellel oleks vetoõigus."
Hiiumaal võiks tema sõnul olla tugev omavalitsuste liit, kuhu kuuluvad valdade esindajad võrdsetel alustel. Omavalitsuste kaadrit tuleb aga kindlasti vähendada, et saavutada mingigi efektiivsus, mis rahuldaks maksumaksjat.
Isamaa ja Res Publica Liidu esinumber Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal Tõnis Palts leidis, et loogiline oleks moodustada mõlemal saarel üks kohalik omavalitsus.
"Saar on kompaktne, üks tubli omavalitsusjuht koos tegusa tiimiga suudab hallata kõik vajaliku," rääkis Palts. "Külarahval pole vaja vallavanema sooja kabinetti, vaid kooli, kauplust, sotsiaaltöötajat ja toimivat bussiliiklust."
Ta ütles, et pole mõtet kümne aasta pärast samade vaidlustega uuesti alustada, tegemist on mõistliku ja meie kõigi vahendeid säästva plaaniga, mis tuleb otsustavalt teoks teha.
Reformierakonna kandidaat Ene Kaups tõdes, et väike omavalitsus ei suuda finantseerida suuremaid projekte ega toetada oma elanikke ja abivajajaid.
"Kohalikke omavalitsusi on Eestis üle kahesaja, kaks kolmandikku neist on alla kolmetuhandese elanikearvuga ja kolmekümne viies vallas on elanike arv alla tuhande," kirjeldas Kaups. "Paljud neist tulevad oma ülesannetega hädavaevu toime väikese eelarve tõttu, mis ei võimalda täita kõiki seadusega pandud ülesandeid."
Kaupsi sõnul peab ühinemine siiski olema kohalike elanike ja volikogude vabatahtlik otsus ja riigi sundi rakendada oleks riigipoolne usaldamatuse väljendus.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/kohalikud/mitu-omavalitsust-peaks-olema-saare-maakonnas.d?id=39493171
a href="http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1522
Friday, January 28, 2011
Rene Naptal: Orden Eesti majanduse põhjalaskmise kaasautorile?!
President Toomas Hendrik Ilves andis Swedbanki juhile Michael Wolfile Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi. Wolfi CV taustal aga tekib küsimus, millised on tema Eesti riigile osutatud teened.
Eestis tegutsevate Rootsi pankade tugeva positsiooni positiivset mõju Eesti panganduse usaldusväärsusele ei saa alahinnata. Võrreldes Lätiga, kus riigi rahade eest päästeti kohalikul kapitalil põhinevat Parex Panka, suutis enamjaolt väliskapitalile kuuluv Eesti pangandus ise hakkama saada.
Kui mäletate, siis Swedbank isegi laenas Eesti riigile 2009. aasta mais 2,3 miljardit Eesti krooni. Kui keegi ei saa aru, milleks selline laen, kui Eestil on olulise suurusega reservid, siis reservid ei asu sularahas mõnel pangakontol, vaid on investeeritud erinevatesse finantsinstrumentidesse. Swedbankilt võetud laen oli mõeldud pigem riigi rahavoo likviidsuse parandamiseks.
Kas see võis olla see teene, mille eest hr. Wolf sai teenetemärgiga autasustatud?
Kogu sellel positiivsel lool on aga ka teine, hoopis negatiivsem pool.
Swedbank, olles juhtiv krediidiasutus Eestis, kannab olulist vastutust Eesti majanduse ülekuumenemise eest 2005.-2008. aastal. Ohjeldamatu analüüsimata krediidipakkumine tekitas kinnisvaramulli, mis lõpuperioodil sarnanes ringmänguga, kus iga natukese aja tagant võetakse üks tool vähemaks ja üks mängija langeb välja. Erinevalt kirjeldatud mängust käitusid pangad eesotsas Swedbankiga majanduskriisi saabudes aga nii, et muusika lõppedes võeti ringist korraga välja kõik toolid, vähendades järsult krediidipakkumist.
Panga siseinfo kohaselt eiras AS Swedbank buumiaastatel igasuguseid riskihindamise põhimõtteid ja laenuhalduritele oli pandud lausa kohustus väljastada kindel hulk raha iga kuu. Sellest tulenevalt eiras pank Eesti Vabariigi põhiseadust §32, mille kohaselt omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
Ootamatu rahalaviini tagajärgi näeme siiani Eesti majanduse üldise katastroofilise seisukorra järgi. Majanduskriisi saabudes keelduti laenulepingute pikendamisest, tõsteti juba väljastatud laenude intresse, lõpetati paljude ettevõtete arvelduskrediidilepingud ja sisuliselt imeti Eesti kapitalile kuuluvad ettevõtted likviidsusest tühjaks.
Selle tulemusena sattusid paljud ettevõtted olukorda, kus iga väiksem tõrge rahavoos hävitas ettevõtete krediidireitingud, tekkisid maksuvõlad ja ringvõlgnevus paljudes ettevõtlussektorites. Muidu edukad ettevõtted sattusid makseraskustesse, paljud pankrotistusid ja nende ettevõtete varad liikusid pankade omandusse. Ettevõtted jäid selle tulemusena üksteisele võlgu ja doominoefekt hävitas veelgi rohkem ettevõtteid.
Swedbank, nagu ka teised kohalikul turul tegutsevad pangad, valmistus samas teadlikult saabuvaks kriisiks. Kui 2008. aasta suvel veel avaldati erinevaid prognoose, et mingit kriisi ei tule ja kõik on kontrolli all, siis paralleelselt juba muretseti oma laenuportfelli pärast. Abi leiti pankade poolt valitsetavate investeerimis- ja pensionifondidest, kuhu Eesti kodanikud olid talletanud oma säästud.
Swedbank solgib ka täna rahulikult laenu- ja kinnisvaraturgu. Pank on oma tütarfirmale Ektornet OÜ taganud kuni miljardi euro suuruse krediidiliini, mille toel ostetakse kokku enamus väärtuslikust kinnisvarast. Swedbank rikub otseselt ise ja läbi oma tütarfirma turu konkurentsivõimet, pidurdab uusi investeeringuid ja takistab töötuse vähenemist. Nii saab pank endiselt viidata kehvale turuolukorrale ja küsida klientidelt kõrgemaid intresse ja teenustasusid.
Kuna enamus kliente on läbi erinevate laenude pankade külge aheldatud, siis ei ole vaja klientide kadumise pärast muretseda. Suunatud tegevus jätkub seni, kuni oluline osa varasid on oma omaniku vahetanud.
Ühelt poolt surub pank kinnisvara ja muude varade väärtust alla, vähendades raha hulka turul ja piirates uute krediitide väljastamist. Hindadel lastakse langeda nii madalale kui võimalik. Isegi kui mõni ettevõte soovib omandada sobiva hinnaga mingit vara ja teha investeeringuid, mis aitaks vähendada tööpuudust, siis sellisele ettevõtjale laenu ei anta.
Kui keegi soovib turult tagatisvara osta ilma panga finantseeringuta, pakub Ektornet hinna üle ja ostab selle oma portfelli paremaid aegu ootama. Ostmisel kasutab Ektornet oma emaettevõtte poolt antavat laenu, mida ei saaks ükski teine ettevõte. Swedbank ise muidugi on deklareerinud, et pank finantseerib Ektornetti turutingimustel. Rahastamine toimub Ektroneti grupi tasandil ja põhineb üldisel prognoosil, kui suur võiks olla tulevikus Ektorneti hallatavate kinnisvaraobjektide väärtus.
Ühelt poolt Swedbank muidugi näitab üles muret majanduskasvu taastumise pärast ja räägib, kui oluline on tööpuuduse vähendamine ja investeeringute taastamine. Teisalt on ilmselt kasumiahnus suurem kui sotsiaalne vastutustunne.
Selline varade koondumine ühte kohta on Eesti riigi jaoks tõsine julgeolekuoht: täna ostetakse mõjuvõimu läbi majanduse. Ükski seadus ei keela koondunud hiiglaslikku kinnisvaraportfelli osta idast tulnud raha abil, seda enam, et Venemaa on avalikult deklareerinud sellist huvi.
Mainimata ei saa jätta ka tuhandete eraisikute kallal toime pandud finantsvägivalda. Ühest küljest laenupuhkust andes tõsteti samas oluliselt intresse, karmistati tingimusi ja suurendati niigi raskustes inimeste koormat veelgi. On ju tohutul hulgal näiteid sellest, kuidas töötuks jäänud kodanik teavitas sellest panka ja sai vastutasuks suurema kuumakse, mis pidi panga sõnul riski vähendama.
Lisaks sunniti inimesi, kes olid võtnud 30-aastase eluasemelaenu, lahendama ajutisi raskusi lühikese perioodi jooksul. Paljudel peredel oleks oma kodu alles, kui neile oleks antud võimalus oma probleem 30 aasta peale ajatada. Nii pika aja jooksul muutuvad kinnisvara hinnad kordades ja tuleb veel mitu tõusu ning langust. Tagatist näiteks 5 aasta pärast müües oleks saanud laen makstud ja raha oleks veel ülegi jäänud. Pank aga sundis laenumaksetega tõsiselt hätta jäänud inimesi oma kodu sageli 50 protsenti soetushinnast odavamalt müüma — laenuvõtja jäi ikkagi pangale mingi summa võlgu ja kodu ka enam ei olnud.
Tagastamata laenujäägile pandi siis tarbimislaenu intress (26 protsenti) ja igakuine kuumaks oli ikka sama suur kui enne. Lihtsalt nüüd lisandus igakuistele kuludele veel üürikorteri eest makstav üür.
Tulles tagasi autasu juurde sooviks nüüd härra presidendilt uuesti küsida, milliste teenete eest anti Michael Wolfile Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk?
Autor on Rahvaliidu majandustoimkonna aseesimees.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1518
Eestis tegutsevate Rootsi pankade tugeva positsiooni positiivset mõju Eesti panganduse usaldusväärsusele ei saa alahinnata. Võrreldes Lätiga, kus riigi rahade eest päästeti kohalikul kapitalil põhinevat Parex Panka, suutis enamjaolt väliskapitalile kuuluv Eesti pangandus ise hakkama saada.
Kui mäletate, siis Swedbank isegi laenas Eesti riigile 2009. aasta mais 2,3 miljardit Eesti krooni. Kui keegi ei saa aru, milleks selline laen, kui Eestil on olulise suurusega reservid, siis reservid ei asu sularahas mõnel pangakontol, vaid on investeeritud erinevatesse finantsinstrumentidesse. Swedbankilt võetud laen oli mõeldud pigem riigi rahavoo likviidsuse parandamiseks.
Kas see võis olla see teene, mille eest hr. Wolf sai teenetemärgiga autasustatud?
Kogu sellel positiivsel lool on aga ka teine, hoopis negatiivsem pool.
Swedbank, olles juhtiv krediidiasutus Eestis, kannab olulist vastutust Eesti majanduse ülekuumenemise eest 2005.-2008. aastal. Ohjeldamatu analüüsimata krediidipakkumine tekitas kinnisvaramulli, mis lõpuperioodil sarnanes ringmänguga, kus iga natukese aja tagant võetakse üks tool vähemaks ja üks mängija langeb välja. Erinevalt kirjeldatud mängust käitusid pangad eesotsas Swedbankiga majanduskriisi saabudes aga nii, et muusika lõppedes võeti ringist korraga välja kõik toolid, vähendades järsult krediidipakkumist.
Panga siseinfo kohaselt eiras AS Swedbank buumiaastatel igasuguseid riskihindamise põhimõtteid ja laenuhalduritele oli pandud lausa kohustus väljastada kindel hulk raha iga kuu. Sellest tulenevalt eiras pank Eesti Vabariigi põhiseadust §32, mille kohaselt omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
Ootamatu rahalaviini tagajärgi näeme siiani Eesti majanduse üldise katastroofilise seisukorra järgi. Majanduskriisi saabudes keelduti laenulepingute pikendamisest, tõsteti juba väljastatud laenude intresse, lõpetati paljude ettevõtete arvelduskrediidilepingud ja sisuliselt imeti Eesti kapitalile kuuluvad ettevõtted likviidsusest tühjaks.
Selle tulemusena sattusid paljud ettevõtted olukorda, kus iga väiksem tõrge rahavoos hävitas ettevõtete krediidireitingud, tekkisid maksuvõlad ja ringvõlgnevus paljudes ettevõtlussektorites. Muidu edukad ettevõtted sattusid makseraskustesse, paljud pankrotistusid ja nende ettevõtete varad liikusid pankade omandusse. Ettevõtted jäid selle tulemusena üksteisele võlgu ja doominoefekt hävitas veelgi rohkem ettevõtteid.
Swedbank, nagu ka teised kohalikul turul tegutsevad pangad, valmistus samas teadlikult saabuvaks kriisiks. Kui 2008. aasta suvel veel avaldati erinevaid prognoose, et mingit kriisi ei tule ja kõik on kontrolli all, siis paralleelselt juba muretseti oma laenuportfelli pärast. Abi leiti pankade poolt valitsetavate investeerimis- ja pensionifondidest, kuhu Eesti kodanikud olid talletanud oma säästud.
Swedbank solgib ka täna rahulikult laenu- ja kinnisvaraturgu. Pank on oma tütarfirmale Ektornet OÜ taganud kuni miljardi euro suuruse krediidiliini, mille toel ostetakse kokku enamus väärtuslikust kinnisvarast. Swedbank rikub otseselt ise ja läbi oma tütarfirma turu konkurentsivõimet, pidurdab uusi investeeringuid ja takistab töötuse vähenemist. Nii saab pank endiselt viidata kehvale turuolukorrale ja küsida klientidelt kõrgemaid intresse ja teenustasusid.
Kuna enamus kliente on läbi erinevate laenude pankade külge aheldatud, siis ei ole vaja klientide kadumise pärast muretseda. Suunatud tegevus jätkub seni, kuni oluline osa varasid on oma omaniku vahetanud.
Ühelt poolt surub pank kinnisvara ja muude varade väärtust alla, vähendades raha hulka turul ja piirates uute krediitide väljastamist. Hindadel lastakse langeda nii madalale kui võimalik. Isegi kui mõni ettevõte soovib omandada sobiva hinnaga mingit vara ja teha investeeringuid, mis aitaks vähendada tööpuudust, siis sellisele ettevõtjale laenu ei anta.
Kui keegi soovib turult tagatisvara osta ilma panga finantseeringuta, pakub Ektornet hinna üle ja ostab selle oma portfelli paremaid aegu ootama. Ostmisel kasutab Ektornet oma emaettevõtte poolt antavat laenu, mida ei saaks ükski teine ettevõte. Swedbank ise muidugi on deklareerinud, et pank finantseerib Ektornetti turutingimustel. Rahastamine toimub Ektroneti grupi tasandil ja põhineb üldisel prognoosil, kui suur võiks olla tulevikus Ektorneti hallatavate kinnisvaraobjektide väärtus.
Ühelt poolt Swedbank muidugi näitab üles muret majanduskasvu taastumise pärast ja räägib, kui oluline on tööpuuduse vähendamine ja investeeringute taastamine. Teisalt on ilmselt kasumiahnus suurem kui sotsiaalne vastutustunne.
Selline varade koondumine ühte kohta on Eesti riigi jaoks tõsine julgeolekuoht: täna ostetakse mõjuvõimu läbi majanduse. Ükski seadus ei keela koondunud hiiglaslikku kinnisvaraportfelli osta idast tulnud raha abil, seda enam, et Venemaa on avalikult deklareerinud sellist huvi.
Mainimata ei saa jätta ka tuhandete eraisikute kallal toime pandud finantsvägivalda. Ühest küljest laenupuhkust andes tõsteti samas oluliselt intresse, karmistati tingimusi ja suurendati niigi raskustes inimeste koormat veelgi. On ju tohutul hulgal näiteid sellest, kuidas töötuks jäänud kodanik teavitas sellest panka ja sai vastutasuks suurema kuumakse, mis pidi panga sõnul riski vähendama.
Lisaks sunniti inimesi, kes olid võtnud 30-aastase eluasemelaenu, lahendama ajutisi raskusi lühikese perioodi jooksul. Paljudel peredel oleks oma kodu alles, kui neile oleks antud võimalus oma probleem 30 aasta peale ajatada. Nii pika aja jooksul muutuvad kinnisvara hinnad kordades ja tuleb veel mitu tõusu ning langust. Tagatist näiteks 5 aasta pärast müües oleks saanud laen makstud ja raha oleks veel ülegi jäänud. Pank aga sundis laenumaksetega tõsiselt hätta jäänud inimesi oma kodu sageli 50 protsenti soetushinnast odavamalt müüma — laenuvõtja jäi ikkagi pangale mingi summa võlgu ja kodu ka enam ei olnud.
Tagastamata laenujäägile pandi siis tarbimislaenu intress (26 protsenti) ja igakuine kuumaks oli ikka sama suur kui enne. Lihtsalt nüüd lisandus igakuistele kuludele veel üürikorteri eest makstav üür.
Tulles tagasi autasu juurde sooviks nüüd härra presidendilt uuesti küsida, milliste teenete eest anti Michael Wolfile Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk?
Autor on Rahvaliidu majandustoimkonna aseesimees.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1518
Subscribe to:
Posts (Atom)