Eestimaa Rahvaliit esitab võimalikele ministrikohtadele oma erakonnast järgmised kandidaadid: peaminister – Jaan Toots, regionaalminister – Andrus Blok, sotsiaalminister – Mai Treial, põllumajandusminister – Jaanus Männik, kaitseminister – Hannes Toomsalu, rahandusminister – Karin Jaanson, majandusminister – Viljar Jaamu või Rene Naptal, välisminister – Ivar Raig, justiitsminister – Kaarel J. Roosaare, haridus- ja teadusminister – Riina Kull, keskkonnaminister – Peeter Ernits.
Siseministri, kultuuriministri ja tööhõiveministri kandidaadid jätab Rahvaliit praegu nimetamata, sest neile kohtadele on mitu head kandidatuuri. Nende ministrite kandidaadid selguvad lähimal juhatuse koosolekul.
Lisainfo:
Taavi Pirk
Eestimaa Rahvaliidu peasekretär
51 48 858
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1543
Tuesday, February 8, 2011
Rahvaliit toetab Allar Jõksi esitamist justiitsministri kandidaadiks
Eestimaa Rahvaliit toetab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna algatust esitada Allar Jõks järgmise valitsuse justiitsministri kandidaadiks.
Allar Jõks on end tõestanud laia silmaringi ja väärika riigimehena. Tal on laialdased teadmised avalikust õigusest ning mahukas põhiseaduslikkuse järelevalve ja põhiõiguste kaitse alane kogemustepagas. Töötades seitse aastat Eesti Vabariigi õiguskantslerina, algatas ta mitmeid märkimisväärse tähtsusega kohtuasju, mis viisid õigusaktide põhiseadusega vastuolu tõttu nende kehtetuks tunnistamiseni Riigikohtus.
Kuna praegune justiitsminister Rein Lang on muutnud justiitsministeeriumi kafkalikuks seadustevabrikuks, kus tehakse seadusi seaduste, mitte inimeste pärast, siis loodab Rahvaliit, et Allar Jõksi näol saab Eesti endale pädeva, rahva ootustega kursis oleva ja selge visiooniga justiitsministri.
Aeg on lõpetada seadusloome, mis produtseerib mitmetimõistetavaid, rahva õiglustunnet pärssivaid seadusepügalaid, millest ainult advokaadid kasu lõikavad. Veelgi enam, võimuparteide kehtestatud seadusi tuleks auditeerida ja hinnata põhiseaduse valguses, alustades valimisseadusest mille vastuolulisust põhiseadusega on veenvalt tõestanud professor Jüri Saar.
Rahvaliit tunnustab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna suurepärast valikut ja loodab Allar Jõksi peagi näha Eesti justiitsministrina.
Lisainfo:
Taavi Pirk
Rahvaliidu peasekretär
Tel 51 48 858
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1542
Allar Jõks on end tõestanud laia silmaringi ja väärika riigimehena. Tal on laialdased teadmised avalikust õigusest ning mahukas põhiseaduslikkuse järelevalve ja põhiõiguste kaitse alane kogemustepagas. Töötades seitse aastat Eesti Vabariigi õiguskantslerina, algatas ta mitmeid märkimisväärse tähtsusega kohtuasju, mis viisid õigusaktide põhiseadusega vastuolu tõttu nende kehtetuks tunnistamiseni Riigikohtus.
Kuna praegune justiitsminister Rein Lang on muutnud justiitsministeeriumi kafkalikuks seadustevabrikuks, kus tehakse seadusi seaduste, mitte inimeste pärast, siis loodab Rahvaliit, et Allar Jõksi näol saab Eesti endale pädeva, rahva ootustega kursis oleva ja selge visiooniga justiitsministri.
Aeg on lõpetada seadusloome, mis produtseerib mitmetimõistetavaid, rahva õiglustunnet pärssivaid seadusepügalaid, millest ainult advokaadid kasu lõikavad. Veelgi enam, võimuparteide kehtestatud seadusi tuleks auditeerida ja hinnata põhiseaduse valguses, alustades valimisseadusest mille vastuolulisust põhiseadusega on veenvalt tõestanud professor Jüri Saar.
Rahvaliit tunnustab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna suurepärast valikut ja loodab Allar Jõksi peagi näha Eesti justiitsministrina.
Lisainfo:
Taavi Pirk
Rahvaliidu peasekretär
Tel 51 48 858
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=2&act=one&news_id=1542
Oliver Vilba: Mis majanduses tegelikult toimub?
Viimastel kuudel on ajakirjanduses ilmunud hulk vastuolulisi artikleid ja arvamusi Eestis aset leidvate majanduslike muutuste kohta. Ühelt poolt räägitakse majanduse paranemisest — 2010. a majanduskasv oli Eurostati andmetel 5 %. Teiselt poolt vaatab meile näkku karm reaalsus — tarbekaupade ja energia hinnad on märkimisväärselt kasvanud.
Ühe asja tahaks kohe selgeks teha: Statistikaameti andmetel oli 2010.a tarbijahinnaindeksi kasv 5,7%, seega üldine hinnatõus ületas majanduskasvu — 2010.a oli Eestis tegu reaalmajanduse langusega. Kui minna veel süvitsi faktidesse, siis selgub, et kütuse hinnatõus oli 20% ja toiduhindade tõus 13%. Tuleb arvestada sellega, et mida vaesem ühiskonnakiht, seda suurema osa nende väljaminekutest moodustavad just toit ja kulutused energiale (autokütus, elekter, toasoe).
Mis on hinnatõusu taga? Peaasjalikult kaks asja — kaudsete maksude tõus ja suurte keskpankade “rahatrükkimine”. USA Föderaalreservil on parajasti pooleli 600-miljardi dollari suuruse “kvantitatiivse kergenduse” meede ja Euroopa Keskpank on just avaldanud arvamust, et eurotsooni raskustes olevate riikide päästepaketti võidakse suurendada ühe triljoni euroni. Kõik see emiteeritav raha vähendab valuuta väärtust ning rändab enamjaolt finantsturgudele, tuues kaasa aktsiate ja peasjalikult tooraine hindade tõusu. Seetõttu toidukaupade lõpptootjate kulud aina suurenevad ning neil ei jää muud üle kui hindu tõsta. Sama lugu on kõikide teiste tootjatega seoses energia hinnatõusuga.
Pikemas plaanis ei ole näha hinnatõusu aeglustumist, kuna keskpangad on lubanud rahatrükkimist jätkata. Rahatrükk võidakse peatada siis, kui ametlik inflatsioon ületab kriitilise piiri ja keskpangad on sunnitud intressimäärasid tõstma, mis omakorda suurendab oluliselt kõiki laenu tagasimakseid nii era- kui avalikul sektoril. Paljud leibkonnad, firmad, omavalitsused ja riigid on niigi oma eelarvega piiri peal. Intresside tõus tooks kaasa massilise pankrottide laine. Seega on tegu nõiaringiga — hetkel valuutade väärtus kahaneb, hinnad tõusevad ja säästud kaovad. “Ravimi” rakendamisel ehk intresside tõstmisel on aga asjad veel hullemad, seega tulevik pole USA ja eurotsooni jaoks tervikuna just kõige roosilisem.
Eestit kummitab veel reaalselt ringluses oleva raha hulga vähenemine. Robert Kitt, Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor, kirjutas 5. oktoobril Postimehe lisalehes “Minu ettevõte”, et pankade laenude ja hoiuste suhe langeb 1,7 pealt (2007) 1,45 peale (2010 lõpp). See tähendab, et kui varem oli iga hoiustatud euro kohta välja laenatud 1,7 eurot, siis nüüd 1,4 eurot. Raha voolab inimeste käest vaikselt pankade reservidesse ja riigist välja. Seda asjaolu kinnitavad keskmise palga muutumatus (isegi langus) ja kinnisvarahindade senine langus. Kummaline, üldise hinnatõusu tingimustes, eks? Tegelikult ei, sest kinnisvara on pea ainuke turg, mida ei mõjuta finantsturgudel toimuv raha trükkimine, vaid allub kohapealsele nõudluse-pakkumise seadustele.
Seega on Eesti hetkel eriti keerulises olukorras — hinnad tõusevad ja raha jääb aina vähemaks. Mis oleks lahendus? Teoreetiliselt võttes peab Eestis ringluses olev raha hulk suurenema kiiremini kui hinnad. Kuna uute laenudega tõenäoliselt piisavalt raha juurde ei teki, peab Eesti väliskaubandusülejääk oluliselt suurenema. Eesti võimalus on paradoksaalselt toiduhindade tõus. Võrreldes Nõukogude perioodi lõpuga, on meil põllumajanduses suur kasutamata võimekus. Eesti võiks kordades suurendada põllumajandustoodangut. Teine valdkond on transiit — Eesti on ajalooliselt tänu kaubavahetusele jõukust kogunud, on aeg Eesti-Vene suhted korda seada. Transiidi jaoks on oluline ka taristu jõuline arendamine — kohalike teede arendamine, kiirteed Peterburi, Ikla ja Häädemeeste suunal, kiirrong Peterburi, uued lennuühendused ja sadamate arendamine — seda kõike peab tegema palju kiiremas tempos kui seni. Rõhku tuleb panna ka teaduse suuremale kaasamisele taristu arendamises. Eesti peaks maksimaalselt kasutama kodumaiseid ehitusmaterjale ja inseneridel on ülesanne odavamaid tehnoloogiaid välja töötada.
Arvestades Eesti geograafilist asukohta ning põllumaa ja puhta vee olemasolu, siis loetletud sammude astumisel on meil tõepoolest võimalik saada Euroopa rikkaimate riikide hulka nagu olime nr 1 “vabariigiks” ka Nõukogude Liidus.
Autor kandideerib riigikogu valimistel Eestimaa Rahvaliidu nimeirjas.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1541
Ühe asja tahaks kohe selgeks teha: Statistikaameti andmetel oli 2010.a tarbijahinnaindeksi kasv 5,7%, seega üldine hinnatõus ületas majanduskasvu — 2010.a oli Eestis tegu reaalmajanduse langusega. Kui minna veel süvitsi faktidesse, siis selgub, et kütuse hinnatõus oli 20% ja toiduhindade tõus 13%. Tuleb arvestada sellega, et mida vaesem ühiskonnakiht, seda suurema osa nende väljaminekutest moodustavad just toit ja kulutused energiale (autokütus, elekter, toasoe).
Mis on hinnatõusu taga? Peaasjalikult kaks asja — kaudsete maksude tõus ja suurte keskpankade “rahatrükkimine”. USA Föderaalreservil on parajasti pooleli 600-miljardi dollari suuruse “kvantitatiivse kergenduse” meede ja Euroopa Keskpank on just avaldanud arvamust, et eurotsooni raskustes olevate riikide päästepaketti võidakse suurendada ühe triljoni euroni. Kõik see emiteeritav raha vähendab valuuta väärtust ning rändab enamjaolt finantsturgudele, tuues kaasa aktsiate ja peasjalikult tooraine hindade tõusu. Seetõttu toidukaupade lõpptootjate kulud aina suurenevad ning neil ei jää muud üle kui hindu tõsta. Sama lugu on kõikide teiste tootjatega seoses energia hinnatõusuga.
Pikemas plaanis ei ole näha hinnatõusu aeglustumist, kuna keskpangad on lubanud rahatrükkimist jätkata. Rahatrükk võidakse peatada siis, kui ametlik inflatsioon ületab kriitilise piiri ja keskpangad on sunnitud intressimäärasid tõstma, mis omakorda suurendab oluliselt kõiki laenu tagasimakseid nii era- kui avalikul sektoril. Paljud leibkonnad, firmad, omavalitsused ja riigid on niigi oma eelarvega piiri peal. Intresside tõus tooks kaasa massilise pankrottide laine. Seega on tegu nõiaringiga — hetkel valuutade väärtus kahaneb, hinnad tõusevad ja säästud kaovad. “Ravimi” rakendamisel ehk intresside tõstmisel on aga asjad veel hullemad, seega tulevik pole USA ja eurotsooni jaoks tervikuna just kõige roosilisem.
Eestit kummitab veel reaalselt ringluses oleva raha hulga vähenemine. Robert Kitt, Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor, kirjutas 5. oktoobril Postimehe lisalehes “Minu ettevõte”, et pankade laenude ja hoiuste suhe langeb 1,7 pealt (2007) 1,45 peale (2010 lõpp). See tähendab, et kui varem oli iga hoiustatud euro kohta välja laenatud 1,7 eurot, siis nüüd 1,4 eurot. Raha voolab inimeste käest vaikselt pankade reservidesse ja riigist välja. Seda asjaolu kinnitavad keskmise palga muutumatus (isegi langus) ja kinnisvarahindade senine langus. Kummaline, üldise hinnatõusu tingimustes, eks? Tegelikult ei, sest kinnisvara on pea ainuke turg, mida ei mõjuta finantsturgudel toimuv raha trükkimine, vaid allub kohapealsele nõudluse-pakkumise seadustele.
Seega on Eesti hetkel eriti keerulises olukorras — hinnad tõusevad ja raha jääb aina vähemaks. Mis oleks lahendus? Teoreetiliselt võttes peab Eestis ringluses olev raha hulk suurenema kiiremini kui hinnad. Kuna uute laenudega tõenäoliselt piisavalt raha juurde ei teki, peab Eesti väliskaubandusülejääk oluliselt suurenema. Eesti võimalus on paradoksaalselt toiduhindade tõus. Võrreldes Nõukogude perioodi lõpuga, on meil põllumajanduses suur kasutamata võimekus. Eesti võiks kordades suurendada põllumajandustoodangut. Teine valdkond on transiit — Eesti on ajalooliselt tänu kaubavahetusele jõukust kogunud, on aeg Eesti-Vene suhted korda seada. Transiidi jaoks on oluline ka taristu jõuline arendamine — kohalike teede arendamine, kiirteed Peterburi, Ikla ja Häädemeeste suunal, kiirrong Peterburi, uued lennuühendused ja sadamate arendamine — seda kõike peab tegema palju kiiremas tempos kui seni. Rõhku tuleb panna ka teaduse suuremale kaasamisele taristu arendamises. Eesti peaks maksimaalselt kasutama kodumaiseid ehitusmaterjale ja inseneridel on ülesanne odavamaid tehnoloogiaid välja töötada.
Arvestades Eesti geograafilist asukohta ning põllumaa ja puhta vee olemasolu, siis loetletud sammude astumisel on meil tõepoolest võimalik saada Euroopa rikkaimate riikide hulka nagu olime nr 1 “vabariigiks” ka Nõukogude Liidus.
Autor kandideerib riigikogu valimistel Eestimaa Rahvaliidu nimeirjas.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1541
VALIMISBLOGI : Rahvaliit üllatas positiivselt
Tallinna Ülikooli politoloogiatudeng Henry Sinivee kommenteerib koos Ander Allasega Delfi blogis kuni valimistulemuste selgumiseni valimiseelset Eestit ja selle arenguid.
7. veebruar
Henry: Esimese sisulise sissekandena võtaksin kokku lõppenud nädalal (31.01-06.02) kõige rohke kõneainet pakkunud küsimused. Sel nädalal toimus järjekordne valimisdebatt, milles parlamendierakondade kõrval võtsid välis- ja julgeolekupoliitika teemal sõna ka kristlike demokraatide, Vene erakonna ja Iseseisvuspartei esindajad.
Jälgisin eelkõige seda, kes kõige aktiivsemalt, selgemalt ja arusaadavamalt oma erakonna vaateid välja tõi ning argumenteeris. Positiivselt üllatusin Rahvaliidus, kelle esindaja ei rääkinud küll palju, ent see, mida ta ütles, oli selge ja mitte nii utoopiline kui mõnel teisel. Riigikokku mittekuuluvate erakondade esindajad ei suutnud mind positiivselt üllatada, pigem jätsid esindajad negatiivse mulje ning ütlused ei meelitanud mind kui valijat nende poolt hääletama.
Valitsuserakonnad olid debatis pigem konservatiivsed ja praegust seisu kaitsvad (va Reformierakonna tahe lühendada ajateenistust). Keskerakond jättis veidi imeliku mulje, sest ühelt poolt nende esindaja küll võttis aktiivselt sõna, ent väljaöeldu meenutas pigem demagoogiat kui õiget debateerimist.
Debati seisukohalt oli huvitav debatt programmiliselt kõige vastandlikumate erakondade ehk Reformierakonna ja sotside vahel (esindajateks oli ju ikkagi välisminister ja endine europarlamendi liige). Debatt arenes lõpuks üsna tuliseks, ent ikkagi jäid poliitikud spetsialistide ehk ajakirjanike varju. Nemad suutsid debatti edasi arendades ja kommenteerides mind kui vaatajat palju rohkem kaasa haarata kui poliitikud.
Debati järelkajadest oli ka tunda, et oodati rohkemat, kui poliitikud suutsid. Liigselt keskenduti Venemaale. Jäi mulje, et Eesti ainuke oht võib tuleneda idast. Oleks oodanud diskussiooni laiemal teemadeväljal.
Teiseks oluliseks teemaks minu jaoks sel nädalal ning kogu valimiste eelse aja on olnud küsimus kampaaniate rahastamisest. Siin on raske mõista positiivselt erakondade tegevust, milles läbi oma liikmete ametikohtade on kampaaniasse raha või reklaami juurde saadud. See, et enne valimisi on ametkondade nõunikeks pandud erakondade kampaaniates töötavad isikud või, et linna(osa)d just valimiste eel teevad reklaami oma info- ja teabepäevadele, milles on tegevad vaid teatud erakondade liikmed, peaks ka võhikule tunduma rahva raha sihipäratust kasutamisest.
Veelgi imelikumaks teeb toimuva see, et need erakonnad, kes sellist viisi raha ja reklaami saamiseks teevad, on parlamendis juba esindatud ning seega ka riigipoolse toetuse saajad.
Selle peale mõeldes hakkasin ma omaette arutama, kuidas olekski parlamendi mittekuuluvatel erakondadel korralikku kampaaniat teha, kui teised kasutavad ametlikule riigitoetusele lisaks veel ka nö JOKK-raha ehk annetusi riigipalgal olevate erakonna liikmete sissetulekutelt. See on omamoodi nõiaring ehk et kampaaniat teha, tuleb raha kulutada, aga et raha saada, peab pääsema Riigikokku.
Viimaseks teemaks, mis mind tõsiselt mõtlema sel nädalal pani, oli see, et kas poleks mõistlik lisaks praegustele Põhiseaduses kirjas olevatele nõuetele Riigikokku kandideerivate isikute kohta, panna neile haridustaseme kohustuslik tase. Minu meelest oleks sobiv, kui neil 101 Eesti silmapaistval inimesel, oleks ikka kõrgharidus. Kuigi öeldakse, et ega tähtis pole haridus vaid haritus, siis arvan, et tähtis on sellises olukorras ka ametlik paber ja mitte niivõrd seepärast, et sellest haridusest töös suurt kasu oleks.
Pigem suurendaks see nõue Riigikogu liikme prestiiži ühiskonnas, kuna siis näeks inimesed, et poliitiku töö pole pelgalt see, mida kultuuri, kunsti, spordi või mingi muu eriala inimesed hakkavad tegema siis kui omas valdkonnas enam hakkama ei saada ning on vaja kuhugi sooja koha peale suurt palka teenima saada. Seega pean ma õigeks, et Riigikokku pääsevad ikka kõige võimekamad, targemad ja innovatiivsemad inimesed Eestis mitte need, kes on meelelahutusmaailmas ilma teinud ning seetõttu head häältemagnetid erakondade jaoks.
Kokkuvõttes on meil vaja parlamenti spetsialiste, mitte meelelahutajaid, pigem töötegijaid kui reklaamnägusid.
6. veebruar
Tere! Meie nimed on Ander Allas ja Henry Sinivee. Oleme Tallinna Ülikooli riigiteaduste eriala teise kursuse üliõpilased, keda intrigeerib avalik sektor ning poliitika praktikas. Erialased õpingud on laiendanud teadmisi ning aidanud kaasa mõistmaks mehhanisme, mis eksisteerivad riiklikes organisatsioonides. Samuti on selgeks saanud tõsiasi, et poliitika on muutuv nähtus. Seetõttu on huvitav alati analüüsida erinevusi valimiste eelsel perioodil ning kampaaniate käigus. See aitab arendada eristavat meelt erakondade käitumismudelites ning kinnipidamistest valimisplatvormides väljatoodud eesmärkidest.
Käesolevad valimised tõotavad tulla huvitavaimad taasiseseisvunud Eestis ning seda mitmetel põhjustel. Näiteks on parempoolsed erakonnad omamas eelisseisundit, on suudetud saavutada ka kardinaalseid muutusi, tehes kindlaks positsioonid enne valimisi.
Kindlasti on huvitav jälgida klassikalisi opositsiooni erakondi, milliseks saab nende roll ning milliseks muutub nende käitumine aja jooksul. Mõneti on just neile pandud koorem raskem, sest neil on vaja tõestada, et nemad suudaksid Eesti elu paremini edasi viia ja inimeste heaolu kasvatada kui seda on teinud praegused valitsuserakonnad.
Üksikkandidaate on ka registreerunud mitmeid, kuid erinevalt enamikest eelmistest valimistest nähakse nii mitmelgi šansse ka parlamenti pääseda, kuna nimed on tavainimesele tuttavamad. Lisaks tekitab põnevust ka kandidaatide, kes hõivavad lõplikud rahvasaadikute kohad parlamendis, segmenteerumine. Sooviksime näha tasavägist lõpptulemust, ning eelkõige muutusi, mis aitaksid kaasa Eesti ühtsele arengule kodumaal ning Euroopas.
Antud rubriigis on meie kui õppivate poliitikauurijate ülesanne selle kuu jooksul, mis on jäänud valimisteni, anda valijatele võimalusel igapäevaselt maksimaalsel hulgal adekvaatset infot selle kohta, mis on meie arvates parteide ja kandidaatide tegevuses, sõnavõttudes, avaldustes positiivset ja mida negatiivset ehk teisisõnu anda mõista, mida üks või teine tegu võib tähendada.
Kuigi need arvamusavaldused, mida siin rubriigis saavad kõik lugeda, on subjektiivsed, siis me üritame jääda ikkagi professionaalideks. Meie tahe on, et valijal oleks võimalik oma lõppotsuse tegemisel ehk hääle andmisel saada võimalikult palju eelinfot. Lisaks teeme me mõningaid järeldusi esialgsete tulemuste saabumisel ning võimalike koalitsioonide moodustumise kohta. Samutil vaatame üle ka Riigikokku minejate nimekirja ja hindame inimesi parlamendi funktsioonide alusel.
Kuna sellest rubriigist ei tohiks jääda muljet, et see ongi lõplik tõde, siis on alati võimalik meile oponeerida ja vastu vaielda, vastame meeleldi. Dialoog on poliitikas alati parem kui monoloog.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1540
7. veebruar
Henry: Esimese sisulise sissekandena võtaksin kokku lõppenud nädalal (31.01-06.02) kõige rohke kõneainet pakkunud küsimused. Sel nädalal toimus järjekordne valimisdebatt, milles parlamendierakondade kõrval võtsid välis- ja julgeolekupoliitika teemal sõna ka kristlike demokraatide, Vene erakonna ja Iseseisvuspartei esindajad.
Jälgisin eelkõige seda, kes kõige aktiivsemalt, selgemalt ja arusaadavamalt oma erakonna vaateid välja tõi ning argumenteeris. Positiivselt üllatusin Rahvaliidus, kelle esindaja ei rääkinud küll palju, ent see, mida ta ütles, oli selge ja mitte nii utoopiline kui mõnel teisel. Riigikokku mittekuuluvate erakondade esindajad ei suutnud mind positiivselt üllatada, pigem jätsid esindajad negatiivse mulje ning ütlused ei meelitanud mind kui valijat nende poolt hääletama.
Valitsuserakonnad olid debatis pigem konservatiivsed ja praegust seisu kaitsvad (va Reformierakonna tahe lühendada ajateenistust). Keskerakond jättis veidi imeliku mulje, sest ühelt poolt nende esindaja küll võttis aktiivselt sõna, ent väljaöeldu meenutas pigem demagoogiat kui õiget debateerimist.
Debati seisukohalt oli huvitav debatt programmiliselt kõige vastandlikumate erakondade ehk Reformierakonna ja sotside vahel (esindajateks oli ju ikkagi välisminister ja endine europarlamendi liige). Debatt arenes lõpuks üsna tuliseks, ent ikkagi jäid poliitikud spetsialistide ehk ajakirjanike varju. Nemad suutsid debatti edasi arendades ja kommenteerides mind kui vaatajat palju rohkem kaasa haarata kui poliitikud.
Debati järelkajadest oli ka tunda, et oodati rohkemat, kui poliitikud suutsid. Liigselt keskenduti Venemaale. Jäi mulje, et Eesti ainuke oht võib tuleneda idast. Oleks oodanud diskussiooni laiemal teemadeväljal.
Teiseks oluliseks teemaks minu jaoks sel nädalal ning kogu valimiste eelse aja on olnud küsimus kampaaniate rahastamisest. Siin on raske mõista positiivselt erakondade tegevust, milles läbi oma liikmete ametikohtade on kampaaniasse raha või reklaami juurde saadud. See, et enne valimisi on ametkondade nõunikeks pandud erakondade kampaaniates töötavad isikud või, et linna(osa)d just valimiste eel teevad reklaami oma info- ja teabepäevadele, milles on tegevad vaid teatud erakondade liikmed, peaks ka võhikule tunduma rahva raha sihipäratust kasutamisest.
Veelgi imelikumaks teeb toimuva see, et need erakonnad, kes sellist viisi raha ja reklaami saamiseks teevad, on parlamendis juba esindatud ning seega ka riigipoolse toetuse saajad.
Selle peale mõeldes hakkasin ma omaette arutama, kuidas olekski parlamendi mittekuuluvatel erakondadel korralikku kampaaniat teha, kui teised kasutavad ametlikule riigitoetusele lisaks veel ka nö JOKK-raha ehk annetusi riigipalgal olevate erakonna liikmete sissetulekutelt. See on omamoodi nõiaring ehk et kampaaniat teha, tuleb raha kulutada, aga et raha saada, peab pääsema Riigikokku.
Viimaseks teemaks, mis mind tõsiselt mõtlema sel nädalal pani, oli see, et kas poleks mõistlik lisaks praegustele Põhiseaduses kirjas olevatele nõuetele Riigikokku kandideerivate isikute kohta, panna neile haridustaseme kohustuslik tase. Minu meelest oleks sobiv, kui neil 101 Eesti silmapaistval inimesel, oleks ikka kõrgharidus. Kuigi öeldakse, et ega tähtis pole haridus vaid haritus, siis arvan, et tähtis on sellises olukorras ka ametlik paber ja mitte niivõrd seepärast, et sellest haridusest töös suurt kasu oleks.
Pigem suurendaks see nõue Riigikogu liikme prestiiži ühiskonnas, kuna siis näeks inimesed, et poliitiku töö pole pelgalt see, mida kultuuri, kunsti, spordi või mingi muu eriala inimesed hakkavad tegema siis kui omas valdkonnas enam hakkama ei saada ning on vaja kuhugi sooja koha peale suurt palka teenima saada. Seega pean ma õigeks, et Riigikokku pääsevad ikka kõige võimekamad, targemad ja innovatiivsemad inimesed Eestis mitte need, kes on meelelahutusmaailmas ilma teinud ning seetõttu head häältemagnetid erakondade jaoks.
Kokkuvõttes on meil vaja parlamenti spetsialiste, mitte meelelahutajaid, pigem töötegijaid kui reklaamnägusid.
6. veebruar
Tere! Meie nimed on Ander Allas ja Henry Sinivee. Oleme Tallinna Ülikooli riigiteaduste eriala teise kursuse üliõpilased, keda intrigeerib avalik sektor ning poliitika praktikas. Erialased õpingud on laiendanud teadmisi ning aidanud kaasa mõistmaks mehhanisme, mis eksisteerivad riiklikes organisatsioonides. Samuti on selgeks saanud tõsiasi, et poliitika on muutuv nähtus. Seetõttu on huvitav alati analüüsida erinevusi valimiste eelsel perioodil ning kampaaniate käigus. See aitab arendada eristavat meelt erakondade käitumismudelites ning kinnipidamistest valimisplatvormides väljatoodud eesmärkidest.
Käesolevad valimised tõotavad tulla huvitavaimad taasiseseisvunud Eestis ning seda mitmetel põhjustel. Näiteks on parempoolsed erakonnad omamas eelisseisundit, on suudetud saavutada ka kardinaalseid muutusi, tehes kindlaks positsioonid enne valimisi.
Kindlasti on huvitav jälgida klassikalisi opositsiooni erakondi, milliseks saab nende roll ning milliseks muutub nende käitumine aja jooksul. Mõneti on just neile pandud koorem raskem, sest neil on vaja tõestada, et nemad suudaksid Eesti elu paremini edasi viia ja inimeste heaolu kasvatada kui seda on teinud praegused valitsuserakonnad.
Üksikkandidaate on ka registreerunud mitmeid, kuid erinevalt enamikest eelmistest valimistest nähakse nii mitmelgi šansse ka parlamenti pääseda, kuna nimed on tavainimesele tuttavamad. Lisaks tekitab põnevust ka kandidaatide, kes hõivavad lõplikud rahvasaadikute kohad parlamendis, segmenteerumine. Sooviksime näha tasavägist lõpptulemust, ning eelkõige muutusi, mis aitaksid kaasa Eesti ühtsele arengule kodumaal ning Euroopas.
Antud rubriigis on meie kui õppivate poliitikauurijate ülesanne selle kuu jooksul, mis on jäänud valimisteni, anda valijatele võimalusel igapäevaselt maksimaalsel hulgal adekvaatset infot selle kohta, mis on meie arvates parteide ja kandidaatide tegevuses, sõnavõttudes, avaldustes positiivset ja mida negatiivset ehk teisisõnu anda mõista, mida üks või teine tegu võib tähendada.
Kuigi need arvamusavaldused, mida siin rubriigis saavad kõik lugeda, on subjektiivsed, siis me üritame jääda ikkagi professionaalideks. Meie tahe on, et valijal oleks võimalik oma lõppotsuse tegemisel ehk hääle andmisel saada võimalikult palju eelinfot. Lisaks teeme me mõningaid järeldusi esialgsete tulemuste saabumisel ning võimalike koalitsioonide moodustumise kohta. Samutil vaatame üle ka Riigikokku minejate nimekirja ja hindame inimesi parlamendi funktsioonide alusel.
Kuna sellest rubriigist ei tohiks jääda muljet, et see ongi lõplik tõde, siis on alati võimalik meile oponeerida ja vastu vaielda, vastame meeleldi. Dialoog on poliitikas alati parem kui monoloog.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1540
Friday, February 4, 2011
Pelgalt esikõneleja
Eesti Ekspress
Jaan Toots (53)
■ Amet: Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma Rotermann Grupi nõukogu esimees.
■ Perekond: Abielust Kersti Tootsiga kaks poega ja tütar. Kooselust Kati Tootsiga tütar.
■ Haridus: Lõpetas 1981 Tallinna polütehnilise instituudi mehaanikainsenerina.
Mida tahab Rahvaliit?
■ Kärpida riigikogu 51-liikmeliseks ja kehtestada presidendi otsevalimised.
■ Langetada elektrihinda kuni 20 protsenti, taastada ettevõtete tulu maksustamine, tõsta lastetoetus 19 eurolt 80 eurole.
■ Luua rahvastiku nõukoda, mis hakkab juhtima rahvaarvu tõstmise abinõude rakendamist.
■ Lõpetada laulupidudel välismaalastele mõeldud elitaarsete muusikapalade esitamise.
■ Vähendada viinapoodide arvu.
Kui palju lubaduste täitmine maksab?
■ Sellest Rahvaliidu programm ei räägi.
Allikas: www.erl.ee
Jaan Toots tahab Rahvaliiduga teha ettevõtete maksustamise õiglasemaks" ja tuua hambaravi esmatasandi tervishoiuteenuseks. Tõsi, ta ei paljasta täpselt, kuidas.
Rotermanni keskuse Jahuladu Tallinna südalinnas. Just siin, pealinna kalleimatel äripindadel, veedab oma päevi Rahvaliidu seekordne peaministrikandidaat Jaan Toots, valvates Rotermann Grupi nõukogu esimehena Urmas Sõõrumaa äride üle. Ta saabub vee-randtunnise hilinemisega - ja Toots vihkab hiljaksjäämist kogu hingest. Vabandused on hoogsad.
Toots istub - tool tundub tema vägilasekasvu jaoks pisut kipakas -, kohendab tapeedimustriga lipsu, mis ookrikarva särgiga peaaegu samas toonis, avab suu. Laused on soravad, pikad, sellised, mis kuidagi lõppeda ei taha. Tunnise vestluse jooksul kordub sageli sõna "pelgalt". Teine härra Tootsi lemmikväljend osutub aga olevat "esikõneleja".
Kes teile Rahvaliidu peaministrikandidaadi kohta pakkus?
Pakkus partei esimees koos president Rüütliga. Arnold Rüütel nimetas seda esikõneleja ametiks. Sügav soov oli, et kui ma nõusoleku annan, siis ma võtan endale ikkagi suure vastutuse, aitamaks praegust parteijuht -konda, et partei tuleks üle künnise, sest on täpselt ääre peal.
Mina tunnetan praegult endas jõudu. Olles käinud Võru maakonnas, Pärnus, Tartu inimestega rääkinud ja Ida-Virus.
Palju inimesi teiega kohtub?
Pärnu oli esimene koht, kus inimesed ise tahtsid minuga kohtuda, seal oli 60 inimest.
Kas te pole mõelnud, et võtaksite oma võluva kaasa, Kati Tootsi kaasa? Võib-olla tuleks siis mitte 60, vaid 600 inimest?
Ei. Loodan, et rahvas ja partei liikmed soovivad ikka minuga kohtuda.
Mis aastast te Arnold Rüütlit tunnete?
Tunnen teda sellest ajast, kui ma veel tudeng olin. Töötasin siis valitsuse autobaasis autojuhina ja sõidutasin riiklikke külalisi. Härra Rüütel oli sel ajal EPA rektor (põhjalik vastus jätkub veel minuteid).
Kas tegemist on inimesega, kes on teid inspireerinud? Teie kõnemaneer on Rüütliga heas mõttes sarnane, selge ja loogiline.
Jah, härra Rüütli rahulikkus on mind inspireerinud. Samas on mulle öeldud, et ma sarnanen Tiit vahiga, kelle vastused on lühikesed ja konkreetsed.
Teeme elektri odavamaks! Me lugesime Rahvaliidu programmi. Teil on lubadus elektrihinda vähendada 20 protsenti. Kuidas?
Programmi algdokumendis oli tõesti 20 protsenti, aga ma lisasin sinna ette sõna "kuni". Partei juha-tus oli minuga nõus. Näen vähendamist ainult aktsiisi arvelt.
Mismoodi toote hambaravi esmatasandi tervishoiu teenuseks?
Me oleme välja käinud ka mõtte "meditsiin igasse valda ligemale" ja ka kiirabijaamad. Ma väga hästi tean, kuidas kiirabijaamu rahapuudusel hakati sulgema.
Minu kõrvalkülas Keila-Joal kaotas minu hea sõbra perekond pereisa, oli insult. Kiirabi jõudis Tallinnast kohale nii 50 minutiga. Mul ei ole kiirabile midagi ette heita. Seni kui sa Mustamäe haigla kiirabijaamast välja keerutad, seni kui sa saad maanteele, libe lumetee,34 kilomeetrit, oli ka tuisune päev...
Äkki oleksite siiski nõus ütlema, mismoodi tahate osutada hambaravi?
Kõik on raha taga! Üks lahendus on bürokraatia vähendamine. Et mitte solvata riigiametnikke, ma ütlen välja, millist seltskonda ma mõtlen. Ma mõtlen kohutavalt suurt osa nõunikke, referente, vanemreferente. Kui mina lõpetasin siseministeeriumis töö, oli keskaparaadis 126-127 inimest, täna on 240 midagi.
Riigiaparaadi paisutamine on tekkinud nende poliitikute ajal, keda te väga hästi teate. Miks on see nii juhtunud?
Ei tea! Ei ole end poliitikasse top-
pinud. Olles äris, hoidsin pelgalt kõik 13 aastat kõrvale.
Swedbankile maks peale! Rahvaliidu programm lubab taastada ettevõtjate tulu õiglase maksustamise. Mida see tähendab?
Meil on omal majandustoimkond ja see toimkond paneb ise programmi kokku ja see ei ole meie esimese seitsme slõugani peal, mis on meil volikogus ära kinnitatud. See on programmis sees ja ma ei vasta sellele küsimusele.
Kas see tähendaks, et ettevõtted peaksid hakkama rohkem makse maksma või vähem kui täna?
Teeme nii, et ma ei vasta sellele küsimusele!
Te lubate maksustada välisomanike poolt Eestist väljaviidava kasumi. Palju see oleks?
Vaadake, kõik need programmi asjad said ära hääletatud ja tehtud juhatuse poolt volikokku kinnitamiseks enne seda, kui mina nendega liitusin. Minul sai nendega liitumisest eile kolm nädalat. Kuidas see on teostatav ja täpselt protsentidevärkidega, see on väga keeruline protsess.
Swedbank viib raha Eestist välja. Peaks pank selle eest maksma?
Aga miks ta ei peaks maksma?
Kui palju peaks maksma?
Ma olen väga nõus teie selliste väga peenete, teravate küsimustega, aga see on koalitsioonipartnerite läbirääkimiste teema. Kui läheb numbritesse, siis täna ei saa vastata.
Saadame kõik arsti juurde! Teil on programmis, et tuleks muuta kohustuslikuks tervisekontroll. Mida see endast kujutab?
Kohustuslik saab olla, kui on riigi poolt tagatud. Meil on suur hulk inimesi, kes ei ole suutelised seda maksma. Me pöörame praegult meditsiinile väga tähelepanu. Väga palju haigusi tuleb välja siis, kui on juba hilja.
Kui sageli see tervisekontroll aset leiaks?
Korra aastas. Nii nagu normaalses maailmas on soovitatud.
Aga kui näiteks härra Toots unustab ära, mis siis saab?
Ma ei mõtle siin 30aastast. Tuleb ilmselt vanusepiirid panna. Näiteks Saksamaal on see meestel 50aasta-selt, naistel 55aastaselt. Loomulikult mitte 20aastane ei käi iga aasta riigi tehtud kontrollis.
Kas kohustuslik tervisekontroll ei lähe vastuollu isikuvabadusega?
Me ei räägi kohustuslikkusest, me räägime võimalusest. Kust te leiate kohustusliku?
Siin programmis on tõesti niimoodi kirjas.
Kohustusliku? Ei ole, kindlasti ei ole! (Ja pärast dokumentidega tutvumist) Kui te veate näpuga järge, siis ma ei kommenteeri seda.
Parteide rahastamine -nagu doping spordis Rotermanni Grupil oli 2008.aastal 12 töötajat, kellele maksti li miljonit krooni palka. Ja 2010 oli 10 töötajat, kellele maksti umbes 7 miljonit.Te maksate nii palju makse?
(Uhkusega) Jah, me maksame riigile palju makse. Aga need summad on väga väikesed võrreldes masu eelse ajaga. Siis maksti ka dividende ja nende pealt tulumaksu. Rotermann Grupil on ilusaid päevi ikka ka olnud. Täna me siin vireleme.
Kas kümne töötaja palgaks 7 miljonit on virelemine?
Ei, te ei saanud aru. Ma räägin, kui me firma töötas hästi, siis see, mis võeti välja dividendidena, selle pealt võetavad maksud olid tunduvalt teises suurusjärgus ja tunduvalt kasulikumad riigile.
Kuna te tunnete nii palju eesti poliitikuid, siis kas mõni Eesti erakond on saanud välismaalt raha?
Olen kuulnud küll, jah.
On ka Venemaalt tulnud raha?
On küll.
Kellele on tulnud ja millal?
Te ütlete ilusasti, tooge paber, rääkige. Mul ei ole paberit. Olles töötanud kõrge taustaga firmades, eks
kuuled-näed, kuidas asjad liiguvad. Mina ütlen veel välja, et kahjuks on parteide rahastamine kui sportlaste dopingu kasutamine.
Vaga hea võrdlus.
Ühed jäävad vahele, teised ei jää vahele. Ma olen jalgrattaliidu president. Olen küsinud seda asja väga paljude sportlaste käest, kui nad on spordist juba loobunud. Nad ütlevad, et mõtle nüüd, kuidas sõita Tour de France'il 200 km päevas, keskmise kiirusega 38-43 km/h, 24 päeva jutti. Rohkem nad ei räägi, edasi mõelge ise.
Kui kasutatakse aineid, mis kinnitatud nimekirjades ei ole, siis justkui ei ole doping, sest proov seda ei näita. Samuti on parteidega. Kui leitakse mingi nipp, kas reklaamis või raha saamisel, mis konkreetselt keelatud ei ole, siis justkui tullakse välja.
Ida-Virumaal kandideerib üks noor mees - Ossinovski,24aastane, värskelt ülikooli lõpetanud, isa on miljardär transiidiäris. Propaganda on niimoodi, et viimati vast tehti sellist propagandat Brežnevile. No absoluutselt kogu linn on täis neid plakateid. Sinna on ikka maetud kõvasti.
Ta on sots, peaks kokku hoidma.
Just, väga hea märkus.
Te olete aastaid koos töötanud Urmas Sõõrumaaga. Kas talle on poliitika rahastamine ära tasunud?
Kindlalt mitte! Tema tahab lihtsalt, et majandus edasi areneks.
Pankurite närv ei pidanud vastu Mullu olevat te USA dollari kursi tõusu pealt teeninud suure summa?
Vastab tõele.
Umbes neli miljonit krooni?
(Meelitatult, kuid samas tõrjuvalt) Mis tähtsust sel on?
Teie investeerimisnõustajad pangast läksid vahepeal päris närvi?
Kohe mitu korda öeldi, et nüüd on õige aeg, nüüd tuleb ära müüa. Ma ütlesin, et vara veel.
Kust teil nii hea intuitsioon oli?
Kui ma tegelesin transiidiga, siis nägin, kuidas transiidimehed seda tegid. Minu summa on nende kõrval pisku. Kui transiidimehel on sada miljonit dollarit ja selle pealt teeb nõksa-ka... Nemad niimoodi mängisid jah.
Kas kõnekäänd, et jänes kaarte ei mängi, peab seega paika?
Siin küll mitte. Siin võib jänes hästi vastu kappasid saada. (Koputab sõrmega vastu lauda.)
Teie olete kunagi saanud?
Teate, ei ole saanud.
Teie osalusega OÜ Stauron oli sunnitud äärmiselt raske olukorra tõttu 2010. aastal tegevuse peatama.
(Umbusklikult) Stauron? Mis see on?
Ajab Kaberneemes kinnisvaraäri.
(Tutvustame äriregistri väljavõtet, mille kohaselt on Tootsil firmas osalus -EE). Tõepoolest, selle firma osalus tuli mulle üle ühe tehingu tagatisena. Aga mulle ei ole tegevuse peatamisest isegi teatatud. Mul endal ei ole ühtegi äri, mis on vussi läinud. Jälle kolm korda koputan.
Rotermanni Grupi majandustulemus oli 2009. aastal hiiglaslik miinus, 375 miljonit krooni kahjumit.
Miinus on sellest, et meil on väga suured maalahmakad nii siin kui Lätis. Nad seisavad ja me maksame nende pealt praegult ainult pangamakse.
Mingit väljapääsu te ei näe?
Väljapääs on, et tuleb hakata ehitama. Need on väga kallid maad väga kallites kohtades.
Mis Lätis maaga tehtud on?
Mitte midagi. Aed ümber, kesklinnas, suur plats. Väga kurb.
Pokker on joomisest etem. Väidetavalt te külastate üsna sageli Olympic Casinot.
On jah olnud aegu.
Kuidas fortuuna teid soosib?
Pokker on ajudega mäng. Selline hobi on parem kui käia õhtuti sõpradega õlut joomas ja täis ennast juua. Olen jah käinud mängimas.
Mängite pokkerit laua taga või automaatidega?
(Küsimusest üllatunult) Loomulikult laua taga. Ma ei ole kunagi automaadiga mänginud.
Kus läheb piir hobi ja kasiinosõltuvuse vahel?
(Tõsiselt) Sõltuvus on väga kohutav asi.
Olete seda kellegi puhul näinud?
Seda on raske näha, kuna ma käin kasiinos suhteliselt harva. Aga ma tunnen kasiino juhtkonda ja me oleme sellel teemal rääkinud, et mis toimub, kui inimesed kaotavad ja järgmisel päeval lähevad suurema panusega mängima, et äkki saab tagasi, ja sealt hakkab siis see allakäik.
Veinijoojad löödi maha Millist konjakit teie joote?
Ma ei joo üldse konjakit. Mis siis teie mark on?
Kui ma olen soojadel maadel, siis tarbin ma džinn+toonikut. Kui ma pean olema vastuvõttudel või õhtusöökidel või idanaabritega asju ajan, siis võtan meelsasti pitsi valget viina.
On teil mõni hea retsept, kuidas vene ärimeestega viina võttes samas rütmis püsida?
Oi, kõvad retseptid, aga ma kirjeldama neid ei hakka, see on ebaeetiline. Ma võin teile pärast salaja öelda, aga mitte mikrofoni. Loomulikult on väga head nipid ja ma olen neid väga palju kasutanud.
Kas viinavõtmise kultuuris Venemaal midagi ka muutub?
Jah, natuke muutus, kui 90ndate algul tulid peale uusrikkad ja tahtsid nii-öelda moodsad olla.
Siis ma märkasin, et Venemaalgi pandi vein lauda. Aga see läks hästi ruttu üle. Neist uusrikastest osa pandi kinni, osa löödi maha. Uus põlvkond eelistab veini asemel jälle viina tarbida.
Mille poolest teie oleksite parem peaminister kui Andrus Ansip?
See on kindlalt väga halb küsimus.
Aga kui te küsite minult kui Rahvaliidu peaministrikandidaadilt, siis on olemas poliitilised otsused, mis teevad majandusele liiga. Mõnda asja peaks rohkem kaaluma.
Kui te küsite isiklikult minult, siis kõige tähtsam on otsustamine. Kui sa 51 protsenti otsustad õigesti, siis on juba 1 protsent edasiminekut. Kõige hullem, mis on elus, on otsustamatus.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1536
Jaan Toots (53)
■ Amet: Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma Rotermann Grupi nõukogu esimees.
■ Perekond: Abielust Kersti Tootsiga kaks poega ja tütar. Kooselust Kati Tootsiga tütar.
■ Haridus: Lõpetas 1981 Tallinna polütehnilise instituudi mehaanikainsenerina.
Mida tahab Rahvaliit?
■ Kärpida riigikogu 51-liikmeliseks ja kehtestada presidendi otsevalimised.
■ Langetada elektrihinda kuni 20 protsenti, taastada ettevõtete tulu maksustamine, tõsta lastetoetus 19 eurolt 80 eurole.
■ Luua rahvastiku nõukoda, mis hakkab juhtima rahvaarvu tõstmise abinõude rakendamist.
■ Lõpetada laulupidudel välismaalastele mõeldud elitaarsete muusikapalade esitamise.
■ Vähendada viinapoodide arvu.
Kui palju lubaduste täitmine maksab?
■ Sellest Rahvaliidu programm ei räägi.
Allikas: www.erl.ee
Jaan Toots tahab Rahvaliiduga teha ettevõtete maksustamise õiglasemaks" ja tuua hambaravi esmatasandi tervishoiuteenuseks. Tõsi, ta ei paljasta täpselt, kuidas.
Rotermanni keskuse Jahuladu Tallinna südalinnas. Just siin, pealinna kalleimatel äripindadel, veedab oma päevi Rahvaliidu seekordne peaministrikandidaat Jaan Toots, valvates Rotermann Grupi nõukogu esimehena Urmas Sõõrumaa äride üle. Ta saabub vee-randtunnise hilinemisega - ja Toots vihkab hiljaksjäämist kogu hingest. Vabandused on hoogsad.
Toots istub - tool tundub tema vägilasekasvu jaoks pisut kipakas -, kohendab tapeedimustriga lipsu, mis ookrikarva särgiga peaaegu samas toonis, avab suu. Laused on soravad, pikad, sellised, mis kuidagi lõppeda ei taha. Tunnise vestluse jooksul kordub sageli sõna "pelgalt". Teine härra Tootsi lemmikväljend osutub aga olevat "esikõneleja".
Kes teile Rahvaliidu peaministrikandidaadi kohta pakkus?
Pakkus partei esimees koos president Rüütliga. Arnold Rüütel nimetas seda esikõneleja ametiks. Sügav soov oli, et kui ma nõusoleku annan, siis ma võtan endale ikkagi suure vastutuse, aitamaks praegust parteijuht -konda, et partei tuleks üle künnise, sest on täpselt ääre peal.
Mina tunnetan praegult endas jõudu. Olles käinud Võru maakonnas, Pärnus, Tartu inimestega rääkinud ja Ida-Virus.
Palju inimesi teiega kohtub?
Pärnu oli esimene koht, kus inimesed ise tahtsid minuga kohtuda, seal oli 60 inimest.
Kas te pole mõelnud, et võtaksite oma võluva kaasa, Kati Tootsi kaasa? Võib-olla tuleks siis mitte 60, vaid 600 inimest?
Ei. Loodan, et rahvas ja partei liikmed soovivad ikka minuga kohtuda.
Mis aastast te Arnold Rüütlit tunnete?
Tunnen teda sellest ajast, kui ma veel tudeng olin. Töötasin siis valitsuse autobaasis autojuhina ja sõidutasin riiklikke külalisi. Härra Rüütel oli sel ajal EPA rektor (põhjalik vastus jätkub veel minuteid).
Kas tegemist on inimesega, kes on teid inspireerinud? Teie kõnemaneer on Rüütliga heas mõttes sarnane, selge ja loogiline.
Jah, härra Rüütli rahulikkus on mind inspireerinud. Samas on mulle öeldud, et ma sarnanen Tiit vahiga, kelle vastused on lühikesed ja konkreetsed.
Teeme elektri odavamaks! Me lugesime Rahvaliidu programmi. Teil on lubadus elektrihinda vähendada 20 protsenti. Kuidas?
Programmi algdokumendis oli tõesti 20 protsenti, aga ma lisasin sinna ette sõna "kuni". Partei juha-tus oli minuga nõus. Näen vähendamist ainult aktsiisi arvelt.
Mismoodi toote hambaravi esmatasandi tervishoiu teenuseks?
Me oleme välja käinud ka mõtte "meditsiin igasse valda ligemale" ja ka kiirabijaamad. Ma väga hästi tean, kuidas kiirabijaamu rahapuudusel hakati sulgema.
Minu kõrvalkülas Keila-Joal kaotas minu hea sõbra perekond pereisa, oli insult. Kiirabi jõudis Tallinnast kohale nii 50 minutiga. Mul ei ole kiirabile midagi ette heita. Seni kui sa Mustamäe haigla kiirabijaamast välja keerutad, seni kui sa saad maanteele, libe lumetee,34 kilomeetrit, oli ka tuisune päev...
Äkki oleksite siiski nõus ütlema, mismoodi tahate osutada hambaravi?
Kõik on raha taga! Üks lahendus on bürokraatia vähendamine. Et mitte solvata riigiametnikke, ma ütlen välja, millist seltskonda ma mõtlen. Ma mõtlen kohutavalt suurt osa nõunikke, referente, vanemreferente. Kui mina lõpetasin siseministeeriumis töö, oli keskaparaadis 126-127 inimest, täna on 240 midagi.
Riigiaparaadi paisutamine on tekkinud nende poliitikute ajal, keda te väga hästi teate. Miks on see nii juhtunud?
Ei tea! Ei ole end poliitikasse top-
pinud. Olles äris, hoidsin pelgalt kõik 13 aastat kõrvale.
Swedbankile maks peale! Rahvaliidu programm lubab taastada ettevõtjate tulu õiglase maksustamise. Mida see tähendab?
Meil on omal majandustoimkond ja see toimkond paneb ise programmi kokku ja see ei ole meie esimese seitsme slõugani peal, mis on meil volikogus ära kinnitatud. See on programmis sees ja ma ei vasta sellele küsimusele.
Kas see tähendaks, et ettevõtted peaksid hakkama rohkem makse maksma või vähem kui täna?
Teeme nii, et ma ei vasta sellele küsimusele!
Te lubate maksustada välisomanike poolt Eestist väljaviidava kasumi. Palju see oleks?
Vaadake, kõik need programmi asjad said ära hääletatud ja tehtud juhatuse poolt volikokku kinnitamiseks enne seda, kui mina nendega liitusin. Minul sai nendega liitumisest eile kolm nädalat. Kuidas see on teostatav ja täpselt protsentidevärkidega, see on väga keeruline protsess.
Swedbank viib raha Eestist välja. Peaks pank selle eest maksma?
Aga miks ta ei peaks maksma?
Kui palju peaks maksma?
Ma olen väga nõus teie selliste väga peenete, teravate küsimustega, aga see on koalitsioonipartnerite läbirääkimiste teema. Kui läheb numbritesse, siis täna ei saa vastata.
Saadame kõik arsti juurde! Teil on programmis, et tuleks muuta kohustuslikuks tervisekontroll. Mida see endast kujutab?
Kohustuslik saab olla, kui on riigi poolt tagatud. Meil on suur hulk inimesi, kes ei ole suutelised seda maksma. Me pöörame praegult meditsiinile väga tähelepanu. Väga palju haigusi tuleb välja siis, kui on juba hilja.
Kui sageli see tervisekontroll aset leiaks?
Korra aastas. Nii nagu normaalses maailmas on soovitatud.
Aga kui näiteks härra Toots unustab ära, mis siis saab?
Ma ei mõtle siin 30aastast. Tuleb ilmselt vanusepiirid panna. Näiteks Saksamaal on see meestel 50aasta-selt, naistel 55aastaselt. Loomulikult mitte 20aastane ei käi iga aasta riigi tehtud kontrollis.
Kas kohustuslik tervisekontroll ei lähe vastuollu isikuvabadusega?
Me ei räägi kohustuslikkusest, me räägime võimalusest. Kust te leiate kohustusliku?
Siin programmis on tõesti niimoodi kirjas.
Kohustusliku? Ei ole, kindlasti ei ole! (Ja pärast dokumentidega tutvumist) Kui te veate näpuga järge, siis ma ei kommenteeri seda.
Parteide rahastamine -nagu doping spordis Rotermanni Grupil oli 2008.aastal 12 töötajat, kellele maksti li miljonit krooni palka. Ja 2010 oli 10 töötajat, kellele maksti umbes 7 miljonit.Te maksate nii palju makse?
(Uhkusega) Jah, me maksame riigile palju makse. Aga need summad on väga väikesed võrreldes masu eelse ajaga. Siis maksti ka dividende ja nende pealt tulumaksu. Rotermann Grupil on ilusaid päevi ikka ka olnud. Täna me siin vireleme.
Kas kümne töötaja palgaks 7 miljonit on virelemine?
Ei, te ei saanud aru. Ma räägin, kui me firma töötas hästi, siis see, mis võeti välja dividendidena, selle pealt võetavad maksud olid tunduvalt teises suurusjärgus ja tunduvalt kasulikumad riigile.
Kuna te tunnete nii palju eesti poliitikuid, siis kas mõni Eesti erakond on saanud välismaalt raha?
Olen kuulnud küll, jah.
On ka Venemaalt tulnud raha?
On küll.
Kellele on tulnud ja millal?
Te ütlete ilusasti, tooge paber, rääkige. Mul ei ole paberit. Olles töötanud kõrge taustaga firmades, eks
kuuled-näed, kuidas asjad liiguvad. Mina ütlen veel välja, et kahjuks on parteide rahastamine kui sportlaste dopingu kasutamine.
Vaga hea võrdlus.
Ühed jäävad vahele, teised ei jää vahele. Ma olen jalgrattaliidu president. Olen küsinud seda asja väga paljude sportlaste käest, kui nad on spordist juba loobunud. Nad ütlevad, et mõtle nüüd, kuidas sõita Tour de France'il 200 km päevas, keskmise kiirusega 38-43 km/h, 24 päeva jutti. Rohkem nad ei räägi, edasi mõelge ise.
Kui kasutatakse aineid, mis kinnitatud nimekirjades ei ole, siis justkui ei ole doping, sest proov seda ei näita. Samuti on parteidega. Kui leitakse mingi nipp, kas reklaamis või raha saamisel, mis konkreetselt keelatud ei ole, siis justkui tullakse välja.
Ida-Virumaal kandideerib üks noor mees - Ossinovski,24aastane, värskelt ülikooli lõpetanud, isa on miljardär transiidiäris. Propaganda on niimoodi, et viimati vast tehti sellist propagandat Brežnevile. No absoluutselt kogu linn on täis neid plakateid. Sinna on ikka maetud kõvasti.
Ta on sots, peaks kokku hoidma.
Just, väga hea märkus.
Te olete aastaid koos töötanud Urmas Sõõrumaaga. Kas talle on poliitika rahastamine ära tasunud?
Kindlalt mitte! Tema tahab lihtsalt, et majandus edasi areneks.
Pankurite närv ei pidanud vastu Mullu olevat te USA dollari kursi tõusu pealt teeninud suure summa?
Vastab tõele.
Umbes neli miljonit krooni?
(Meelitatult, kuid samas tõrjuvalt) Mis tähtsust sel on?
Teie investeerimisnõustajad pangast läksid vahepeal päris närvi?
Kohe mitu korda öeldi, et nüüd on õige aeg, nüüd tuleb ära müüa. Ma ütlesin, et vara veel.
Kust teil nii hea intuitsioon oli?
Kui ma tegelesin transiidiga, siis nägin, kuidas transiidimehed seda tegid. Minu summa on nende kõrval pisku. Kui transiidimehel on sada miljonit dollarit ja selle pealt teeb nõksa-ka... Nemad niimoodi mängisid jah.
Kas kõnekäänd, et jänes kaarte ei mängi, peab seega paika?
Siin küll mitte. Siin võib jänes hästi vastu kappasid saada. (Koputab sõrmega vastu lauda.)
Teie olete kunagi saanud?
Teate, ei ole saanud.
Teie osalusega OÜ Stauron oli sunnitud äärmiselt raske olukorra tõttu 2010. aastal tegevuse peatama.
(Umbusklikult) Stauron? Mis see on?
Ajab Kaberneemes kinnisvaraäri.
(Tutvustame äriregistri väljavõtet, mille kohaselt on Tootsil firmas osalus -EE). Tõepoolest, selle firma osalus tuli mulle üle ühe tehingu tagatisena. Aga mulle ei ole tegevuse peatamisest isegi teatatud. Mul endal ei ole ühtegi äri, mis on vussi läinud. Jälle kolm korda koputan.
Rotermanni Grupi majandustulemus oli 2009. aastal hiiglaslik miinus, 375 miljonit krooni kahjumit.
Miinus on sellest, et meil on väga suured maalahmakad nii siin kui Lätis. Nad seisavad ja me maksame nende pealt praegult ainult pangamakse.
Mingit väljapääsu te ei näe?
Väljapääs on, et tuleb hakata ehitama. Need on väga kallid maad väga kallites kohtades.
Mis Lätis maaga tehtud on?
Mitte midagi. Aed ümber, kesklinnas, suur plats. Väga kurb.
Pokker on joomisest etem. Väidetavalt te külastate üsna sageli Olympic Casinot.
On jah olnud aegu.
Kuidas fortuuna teid soosib?
Pokker on ajudega mäng. Selline hobi on parem kui käia õhtuti sõpradega õlut joomas ja täis ennast juua. Olen jah käinud mängimas.
Mängite pokkerit laua taga või automaatidega?
(Küsimusest üllatunult) Loomulikult laua taga. Ma ei ole kunagi automaadiga mänginud.
Kus läheb piir hobi ja kasiinosõltuvuse vahel?
(Tõsiselt) Sõltuvus on väga kohutav asi.
Olete seda kellegi puhul näinud?
Seda on raske näha, kuna ma käin kasiinos suhteliselt harva. Aga ma tunnen kasiino juhtkonda ja me oleme sellel teemal rääkinud, et mis toimub, kui inimesed kaotavad ja järgmisel päeval lähevad suurema panusega mängima, et äkki saab tagasi, ja sealt hakkab siis see allakäik.
Veinijoojad löödi maha Millist konjakit teie joote?
Ma ei joo üldse konjakit. Mis siis teie mark on?
Kui ma olen soojadel maadel, siis tarbin ma džinn+toonikut. Kui ma pean olema vastuvõttudel või õhtusöökidel või idanaabritega asju ajan, siis võtan meelsasti pitsi valget viina.
On teil mõni hea retsept, kuidas vene ärimeestega viina võttes samas rütmis püsida?
Oi, kõvad retseptid, aga ma kirjeldama neid ei hakka, see on ebaeetiline. Ma võin teile pärast salaja öelda, aga mitte mikrofoni. Loomulikult on väga head nipid ja ma olen neid väga palju kasutanud.
Kas viinavõtmise kultuuris Venemaal midagi ka muutub?
Jah, natuke muutus, kui 90ndate algul tulid peale uusrikkad ja tahtsid nii-öelda moodsad olla.
Siis ma märkasin, et Venemaalgi pandi vein lauda. Aga see läks hästi ruttu üle. Neist uusrikastest osa pandi kinni, osa löödi maha. Uus põlvkond eelistab veini asemel jälle viina tarbida.
Mille poolest teie oleksite parem peaminister kui Andrus Ansip?
See on kindlalt väga halb küsimus.
Aga kui te küsite minult kui Rahvaliidu peaministrikandidaadilt, siis on olemas poliitilised otsused, mis teevad majandusele liiga. Mõnda asja peaks rohkem kaaluma.
Kui te küsite isiklikult minult, siis kõige tähtsam on otsustamine. Kui sa 51 protsenti otsustad õigesti, siis on juba 1 protsent edasiminekut. Kõige hullem, mis on elus, on otsustamatus.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1536
«Poliitbändi» debüüt täna Kanal 2s
Täna kell 21.30 alustab Kanal 2 ekraanil hullumeelse eksperimendiga. Kuus riigikokku pürgivat poliitikut peidavad sõjakirve selja taha, et üheskoos bändi teha. Taganeda pole kuskile, sest ees ootab megakontsert Eesti armastatumate lauljatega.
Viieosaline saatesari paiskab kuus pillioskamatut poliitikut muusikatööstusesse. Sünnib midagi enneolematut – omavahel sõnelevatel riigimeestel tuleb erimeelsused hetkeks unustada, et üheskoos rahvale kaunist kunsti pakkuda.
Lustlikus «Poliitbändis» on esindatud kõik tänased parlamendierakonnad:
Isamaa ja Res Publica Liit – Erki Nool
Sotsiaaldemokraatlik Erakond – Andres Anvelt
Keskerakond – Aivar Riisalu
Reformierakond – Kalle Palling
Rahvaliit – erakonna peasekretär Taavi Pirk
Eestimaa Rohelised – Roheliste nimekirjas üksikkandidaadina Riigikokku püüdlev Artur Talvik
Saatejuhi Antti Kammiste juhtimisel õpivad poliitikud igas saates selgeks mõne armastatud laulja repertuaarist selgeks kaks lugu. Igal nädalal külastab prooviruumi ka mõni Eesti tuntud muusik, et riigimeeste ponnistustel silm peal hoida. Esimesel nädalal hindab «Poliitbändi» tegemisi ansambli «Apelsin» juhtfiguur, legendaarneTõnu Aare.
«Poliitbänd» ei ole aga ainult muusikasaade – loomulikult lisavad vürtsi päevapoliitilised sündmused ja bändiliikmete maailmavaatelised erimeelsused. Sari kulmineerub suurekontserdiga Rock Cafés, kus üles astuvad mitmed Eesti tuntud lauljad.
«Poliitbänd» on Kanal 2 eetris 4. veebruarist igal reedel kell 21.30!
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1535
Viieosaline saatesari paiskab kuus pillioskamatut poliitikut muusikatööstusesse. Sünnib midagi enneolematut – omavahel sõnelevatel riigimeestel tuleb erimeelsused hetkeks unustada, et üheskoos rahvale kaunist kunsti pakkuda.
Lustlikus «Poliitbändis» on esindatud kõik tänased parlamendierakonnad:
Isamaa ja Res Publica Liit – Erki Nool
Sotsiaaldemokraatlik Erakond – Andres Anvelt
Keskerakond – Aivar Riisalu
Reformierakond – Kalle Palling
Rahvaliit – erakonna peasekretär Taavi Pirk
Eestimaa Rohelised – Roheliste nimekirjas üksikkandidaadina Riigikokku püüdlev Artur Talvik
Saatejuhi Antti Kammiste juhtimisel õpivad poliitikud igas saates selgeks mõne armastatud laulja repertuaarist selgeks kaks lugu. Igal nädalal külastab prooviruumi ka mõni Eesti tuntud muusik, et riigimeeste ponnistustel silm peal hoida. Esimesel nädalal hindab «Poliitbändi» tegemisi ansambli «Apelsin» juhtfiguur, legendaarneTõnu Aare.
«Poliitbänd» ei ole aga ainult muusikasaade – loomulikult lisavad vürtsi päevapoliitilised sündmused ja bändiliikmete maailmavaatelised erimeelsused. Sari kulmineerub suurekontserdiga Rock Cafés, kus üles astuvad mitmed Eesti tuntud lauljad.
«Poliitbänd» on Kanal 2 eetris 4. veebruarist igal reedel kell 21.30!
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1535
Erakondade küsitlus: kuidas vähendada tööpuudust?
03.02.2011 10:21
ERR-i uudisteportaal alustab tänasest erakondade valimiste-eelset küsitlust. Oleme küsimused jaotanud olulisemate valdkondade lõikes erinevatesse teemagruppidesse ning esimesena toome teieni tööpoliitika-teemalise küsitluse.
Kõigile erakondadele ühesuguste tingimuste loomiseks ja võrdluse lihtsustamiseks oleme vastuste pikkusele piiranguks seadnud kolm lauset. Ainsa erakonnana ei soovinud küsitlusele vastata Iseseisvuspartei.
Erakondade vastuseid kommenteerib poliitikauuringute keskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Kirsti Nurmela.
Mida saaks riik praegu teha tööpuuduse vähendamiseks?
* PRAXISE kommentaar: Valdavalt räägitakse kaudselt tööturule mõju avaldavatest aspektidest ning tegevustest, mille mõju avaldub pikemas perspektiivis (nt maksu- või majanduskeskkonna arendamine, ettevõtete toetamine jne). Siin ei võeta ette uusi lubadusi vahetult tööpuuduse vähendamiseks, vaid kajab läbi praeguse süsteemiga jätkamine. Vahetu mõjuga tegevustele rõhuvad Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vene Erakond Eestis.
Tööpuuduse vähendamiseks on vaja mõlemale aspektile tähelepanu pöörata. Kuigi uute teenuste lubamisel ning mahtude suurendamisel on vaja ka seniste teenuste mõjusid hinnata, et teada, millised teenused on efektiivsemad tööpuuduse vähendamisel.
* REFORMIERAKOND (vastas Hanno Pevkur): Riik saab ja teeb päris palju - on ju riigi ülesanne kujundada väga hea maksu-, õigus- ja majanduskeskkond, et töökohti otseselt loovatel ettevõtjatel oleks põhjust uusi töökohti luua.
Samuti saab riik riigieelarveliste investeeringutega aidata kaasa töökohtade tekkele, näiteks sel aastal panustab riik erinevatesse investeeringutesse üle miljardi euro, millede rakendumine loob juurde suure hulga uusi töökohti ja väldib töökohtade kaotamist.
Kolmandaks mainiks ära otsesed tööturumeetmed, mida sel aastal on üle 30 miljoni euro ja mille eesmärgiks on kas otseselt (näiteks palgatoetus) või kaudselt (ümber- ja täiendõpe) uute töökohtade teke.
* KESKERAKOND (Mailis Reps): Tänased töötud vajavad kõigepealt kiireid lahendusi, kuid samas ei tohi unustada ka pikaajalist perspektiivi probleemi lahendamisel. Tööpuuduse kiireks leevendamiseks ning inimeste heitumuse vältimiseks on vaja luua sotsiaalseid töökohti erinevatel tööaladel. Keskerakond pakub uute töökohtade loomiseks välja aastase sotsiaalmaksu vabastuse ettevõtetele, mis töötu endale tööle palkavad.
* IRL (Juhan Parts): Ainuke pikaajaliselt toimiv lahendus on majanduse elavdamine. Riik ei pea ise äri ajama, vaid tegeleda tuleb sellega, et kodu- ja välismaistel ettevõtetel oleks põhjust siia investeerida. IRL usub, et tööjõumaksude alandamine toob uusi investeeringuid ja töökohti.
* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND (Eiki Nestor): 1. Kahekordistama riigi poolseid kulutusi aktiivsele tööturupoliitikale (koolitus, toetatud töökohad jne.)
2. Elavdama sisenõudlust ja selle kaudu looma töökohti madalama käibemaksumäära abil nendel aladel, kus see võimalik (toiduainetetööstus, põllumajandus, turism, kultuur) ning võimalikult palju investeerima.
3. Suurendama kulutusi haridusele ja vabastama tasemekoolituse kulud erisoodustusmaksust. Viimane meede mõjub pikemaajalisemalt.
* ROHELISED (Marek Strandberg): Toetada omapoolselt investeeringuid elamute energiasäästlikuks renoveerimiseks (aga ka ehitamiseks), et elanike rahakulu oleks väiksem. Kvaliteetsete energiasäästule orienteeritud ehitus- ja renoveerimistööde toetamine loob töökohti ehitussektoris.
On aeg mõista, et samas mahus lihtsad töökohad ei taastu, mistõttu tuleb tegeleda uute turgude leidmisega ja selleks on vaja oluliselt muuta meie välisesinduste tegevust just majandusvõimaluste loomisel.
* RAHVALIIT (Rene Naptal): Eeskätt soodustada ettevõtluse alustamist, kaotades seadustest ja riigihangetest seda takistavad piirangud, ning suurendada investeeringuid infrastruktuuriobjektide ehituseks.
Tuleb saavutada maksimaalne transiit läbi Eesti ning vähendada bürokraatiat - esmatähtis on ettevõtja areng, mitte inspekteerimine.
Rahvaliit viib tootmise igasse valda ja soodustab maaettevõtlust: kohaliku põllumajandustoodangu ekspordivõimekuse tõstmiseks loome igas maakonnas põllumajandussaaduste keskühistu ja soodustame väikeettevõtete ühistute loomist.
* KRISTLIKUD DEMOKRAADID (Peeter Võsu): Tööjõukulud on kõrgete maksude tõttu liiga kõrged, mistõttu suur osa ettevõtjatest peavad läbi ajama väiksema personaliga. Maksude alandamisel väheneks otsekohe ka tööpuudus. Teise meetmena saaks riik propageerida Eestit Põhjamaades, kui soodsat allhanke pakkujat, kuna siinsed palgad on umbes neli korda väiksemad kui Põhjalas.
* VENE ERAKOND EESTIS (Dimitri Klenski): On vaja riikliku programmi, mis näeks ette ka töötute väljaõpet, kuid nendele erialadele, mis on reaalselt tööturule tulemas.
Kuidas saada turule tagasi pikaajalisi töötuid?
* PRAXIS: Palju räägitakse pikaajaliste töötute ümber- või täiendõppest. Idee on õige, kuivõrd sageli on pikaajaliste töötute probleemiks tööturul aegunud oskused. Samas, kuidas plaanitakse hinnata seda, millistes valdkondades koolitus on vajalik ning milles leiavad inimesed hiljem rakendust?
Oluline on silmas pidada, et ümberõpe eeldab eelkõige pikaajalist õpet, mitte lühikest koolitusprogrammi. Samuti puudub täna hea vahend, millega prognoosida tööturul vajaminevaid teadmisi ja oskusi pikemas perspektiivis. Pikaajalistele töötutele on vajalik eelkõige erinevate teenuste kombineerimine, alates tööharjumuse tekkimisest kuni ümberõppe või vajaliku nõustamiseni.
* REFORMIERAKOND: Pikaaegsete töötute puhul on selgelt kõige efektiivsem täiend- või ümberõpe. Ehk inimestele saab ja tuleb õpetada uusi oskusi, mis nende konkurentsivõimet tööturul tõstavad. Lisaks loomulikult palgatoetuse meede, mis peaks eelkõige ettevõtjaid motiveerima uue töökoha olemasolul pikaaegse töötu palkamiseks.
* KESKERAKOND: Töötutele tuleb tagada sõidukompensatsioon, et neil oleks võimalik kord kuus sõita keskusesse ennast registreerima (vastasel korral kustutatakse [nad registrist] sanktsioonide tõttu) ning võimaldada suhtlus läbi vallatöötajate. See tagab riigile adekvaatse ülevaate töötutest ning nende olukorrast. Töötud, eriti pikaajalised töötud, vajavad tunduvalt suuremas mahus koolitust, ümber- ja täiendõpet erialadel, mida ettevõtted vajavad, ning seda tuleb rahastada riigieelarvest.
* IRL: Tuleb katsuda koostöös tööandjatega rohkem pakkuda selliseid ümberõppe võimalusi, mille puhul on kindel võimalus õppe eduka läbimise järel tööle asuda.
* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Tuleb panustada sellele, et pikemat aega tööta olnud ei kaotaks huvi uut töökohta leida. Selleks tuleb laiendada nende kindlustuskaitset, tõsta riikliku töötu abiraha määra ning suurendada kulutusi aktiivsele tööturupoliitikale. Nende hilisem tööturule tagasi toomine on veelgi kallim ning selleks tuleb suurendada aktiviseerimiskeskuste rahastamist.
* ROHELISED: Selleks on parim võimalus ühtpidi hästi orienteeritud haridus ja koolitusprogrammid ning testpidi ettevõtlusele kaasa aitamine, et leiataks uusi turge, millel toimimiseks oleks võimalik teha ka lihtsamat tööd, millega olid varem koormatud pikaajalised töötud. Ise loodame, et meie pakutav kodanikupalk võimaldab ka pikaajalistel töötutel uute võimaluste otsimisel end paremini tunda. Ei maksa alahnnata tõsiasja, et rahaliste võimaluste puudumine ei suurenda mitte motivatsiooni tööd leida vaid vastupidi, pärsib seda huvi.
* RAHVALIIT (RN): Põhirõhk tuleb panna aktiivsete tööturumeetmete arendamisele ehk täiendkoolitusele, kaasates sellesse võimalikult palju inimesi, ning laiendada aktiviseerimiskeskuste tegevust: siin on võimalus osutada pikaajalisele töötule individuaalset abi.
Rahvaliit koostab ja rakendab tööhõive suurendamise tervikprogrammi ning eraldab riigieelarvest selle elluviimiseks lähiaastail 0,5% ja hiljem kuni 1% SKTst. Riik peab koordineerima igas maakonnas lihaühistute loomist, mille kaudu on võimalik viia veiste ja veiseliha eksport maksimumini.
* KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Pikaajalisele töötule tuleb pakkuda tasuta nõustamist, mis sisaldaks konkreetsete lahenduste ja võimaluste pakkumisi. Initsiatiivi peab avaldama riik, kuna isik võib olla juba lootuse kaotanud.
* VENE ERAKOND EESTIS: On vaja lihtsat omavalitsuste programmi, mille kohaselt tuleb kas või miinimumpalga eest pakkuda inimestele lihtsat tööd, näiteks sotsiaaltöötajatest alustades kuni lumekoristajateni.
Kuna tööpuudus on suurel määral mitte-eestlaste problem, tuleks näiteks lihtsustada omavalitsustes dokumentide täitmist (võtta vastu need vene keeles), asendada mõned dokumendid vestlusega jne. On tähtis, et need inimesed säilitaksid töö- ja eluisu. Muide, neil on olemas ka lapsed, nii et see on tõsine problem.
Milliste sammudega oleks võimalik vähendada noorte tööpuudust?
* PRAXIS: Palju räägitakse noorte ümber- või täiendõppesse suunamist, seoseid tuuakse ka kutseharidusega. Siinkohal on sama kommentaar, mis pikaajaliste töötute koolitusmeetmete puhul – millistes valdkondades koolitamine annab kõige paremaid võimalusi hiljem tööturul rakendumiseks?
On ka küsitav, kas just tööturukoolitus on noortele kõige efektiivsem tööturuteenus. Varasemad uuringud on rõhutanud, et lühiajaline koolitus on noorte puhul sageli ebaefektiivne, kuivõrd tegemist on koolisüsteemist väljalangenud ning madala haridustasemega noortega. Vajadus on pigem pikemaajaliste õppeprogrammide järgi (ka haridustee jätkamise).
* REFORMIERAKOND: Peamiselt sama vastus, mis eelmisele küsimusele. Noori tuleb nii palju kui võimalik kaasata ümber- ja täiendõppesse läbi tööturumeetmete, lisaks tuleb jätkata programmidega TULE ja KUTSE, et noorte haridustee saaks lõpetatud. Noorte puhul on väga heaks ka tööpraktika ja tööproovi võimalus.
* KESKERAKOND: Riigikontroll on tugevalt kritiseerinud töötutele pakutavat koolitust ning soovitanud panna oluliselt suurema rõhu uue eriala õpetamisele, mida toetab ka Keskerakond.
Kutsekoolid ja ka ettevõtjad on valmis suurendama uute erialade ja oskuste õpetamist - selleks on aga vaja suunata riiklikud ja Euroopa Liidu vahendid just ümberõppele. Sealjuures pannes eriti suure rõhu noortele, sest meie töötutest liiga suure osa moodustavad noored mehed.
* IRL: Peame tähtsaks noorte ettevõtlusharidust. Eesti saavad ettevõtlikumaks teha just noored inimesed ja neile tuleb nii üldhariduskoolis kui selle järgselt anda teadmised, mida on tarvis oma ettevõtte käivitamiseks. Tööturu osas tuleks pikaajaliselt töötud olnud noori tööle võtvad ettevõtjad pooleks aastaks vabastada neile makstavalt palgalt sotsiaalmaksu tasumisest.
* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Algatame Esimese Töökoha programmi eesmärgiga, et ükski õpinguid katkestanud noor ei jääks tööturukoolituseta. Töökogemuseta noorte töötute tööle võtmisel tasume teatud aja jooksul riigieelarvest nende sotsiaalmaksu. Kõige mõjusam on hariduskulude suurendamine, et igaühe tegelikud võimed saaksid väärilise hariduse.
* ROHELISED: Ainus tõhus ravi noorte tööpuuduse vastu on pikem ja nende loovust avav haridustee. Kaasaegses maailmas on mitte ainult ühele küsimusele mitmeid õigeid vastuseid, vaid sama probleemigi kohta saab küsida mitmeid küsimusi. Sellist hariduskorraldust me vajamegi. Loomulikult aitab tööpuuduse, ka noorte tööpuuduse vastu käelisi ja vaimseid võimeid universsaalsemalt siduv kutseõpe.
* RAHVALIIT (RN): Eelkõige väljaspool Harjumaad on vaja luua uusi, kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti, elavdada väikeettevõtlust ja FIEndust. Koostada noorte tööpuuduse vähendamise riiklik tegevuskava ja luua alustavatele ettevõtjatele kindlustunne, nt fikseerida FIEle kindel maks (125 eurot kvartalis); noorte, esimese firma loojate toetuseks rakendada eriprogramm.
Soodustada kutseharidust ning riiklikult motiveerida praktikakohtade loomist. ELi toetuste ja kas või laenu abil, kaasates IPO kaudu eestimaalaste raha, ehitame kiirkorras järgmised objektid 10-15 aastaste tasuvusajaga: Saaremaa sild, Tallinna-Narva ja Tallinna-Luhamaa maantee, Tallinna-Peterburi kiirrongiliin.
* KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Nagu üldise tööpuuduse puhul, nii takistavad ettevõtjat ka noori tööle võtmast liiga kõrged maksud. Noorte puhul saaks riik pakkuda ka tasuta ümberõpet ametiteks, kuhu vajatakse tööjõudu. Soodsutada tuleks koolitusi, mille kulud peaks olema ettevõtetele maksuvabad.
* VENE ERAKOND EESTIS: Samad eeltoodud meetmed. Ega meil pole valida.
Kas võõrtööjõu kasutamist reguleerivad meetmeid tuleks muuta?
* PRAXIS: Suuremas osas ei näe erakonnad vajadust võõrtööjõu kasutamist reguleerivate meetmete muutmiseks. Juhul, kui muudatusi pooldatakse, räägitakse kõrge kvalifikatsiooniga ekspertidest, keda Eestist leida ei ole. Erakondade seisukohtadest on näha, et võõrtööjõu kaasamine ei ole suure tööpuuduse kontekstis enam oluline teema ning eelistatakse tõsta kohaliku tööjõu kvalifikatsiooni läbi erinevate koolitusmeetmete.
* REFORMIERAKOND: Otseselt mitte. Reformierakond on pidanud õigeks sotsiaalmaksule lae kehtestamist, et motiveerida nii Eesti kui välisinvestoreid looma Eestisse kõrgepalgalisi töökohti.
* KESKERAKOND: Eestis ei ole hetkel probleeme võõrtööjõuga, probleem on hoopis selles, et Eesti oma inimesed on tööta. Esmajärgus peame tegelema Eestis töötuse vähendamisega. Riik peab sekkuma, et ettevõtetel oleks lihtsam uusi töökohti luua.
* IRL: Euroopa Liidu piires toimib tööjõu vaba liikumine. Kui Eesti firmal on vaja aga Euroopa Liitu mittekuuluvast riigist palgata spetsialist, keda Eestist leida ei ole, peab see olema võimalik mõistliku ajakulu ja asjaajamisega. Vastasel juhul aetakse seda äri mujal ja meie riik jääb maksudest ilma.
* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Kõrgema kvalifikatsiooniga tööde korral, kui Eestis vastav tööjõud puudub, on see ajutise meetmena mõeldav. Selle loaga peaks kaasnema kohustus vastava haridusega tööjõu ettevalmistamiseks Eestis ning tööturu osapoolte vastav kokkulepe. Madalama kvalifikatsiooniga tööjõu sissetootmiseks puudub igasugune sisuline põhjus.
* ROHELISED: Võõrtööjõud ei ole Eesti jaoks lahendus. Me teame neist probleemidest ju vägagi hästi, millistega on silmitsi ühiskonnad, kus sel moel on püütud majandusprobleme lahendada (Saksamaa, Prantsusmaa). Võõrtööjõule on olemas arukas alternatiiv: töö tõhususe kasvatamine ja sellega seotud investeeringute toetamine ning pikemas perspektiivis tööde suurem automatiseerimine ja robotiseerimine.
* RAHVALIIT (Mai Treial): Ei. Tuleb kasutada meie oma inimeste potentsiaali, täiustada ja soodustada kutsehariduse süsteemi arengut. Ei saa nõus olla sellega, et väliskapital on enamasti orienteeritud madala palga peale.
* KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Võõrtööjõu riiki lubamisel tuleks jälgida ka kultuurilisi aspekte ja hinnata ohtusid, mida tänastesse õigusaktidesse ei ole kirjutatud. Eesti ühiskonnale avaldavad erinevat mõju lääneühiskonnast või Lähis-Idast tulevad isikud.
* VENE ERAKOND EESTIS: Kui jah, siis erandjuhtudel ja ettevaatlikult. Vaja on selliseid töötajaid, kes loovad meil uusi töökohti.
Kas kriisi ajal kärbitult jõustunud töölepingu seadus vajaks muutmist või seniste mõjude hindamist? Kas koondamishüvitis peaks olema suurem?
* PRAXIS: Töölepingu seaduse muutmise vajaduse toovad välja Keskerakond, Rahvaliit, Vene Erakond Eestis. Sotsiaaldemokraatlik erakond rõhutab 2013. aastaks edasi lükatud muudatuste sisseviimise vajadust. Nõus võib olla nende erakondadega, kes toovad välja, et tuleb hinnata töölepingu seaduse mõjusid ning teha sellest lähtuvalt vajalikud otsused.
* REFORMIERAKOND: Uus töölepinguseadus on Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet märgatavalt tõstnud ja töötab päris hästi. Oleks mõistlik lasta töölepinguseadusel praktikas rahulikult toimida ja seejärel otsustada, kas ja mis vajaksid kohendamist.
* KESKERAKOND: Me ei lepi uue töölepingu seadusega, mis muutis töötajate koondamise lihtsamaks ja odavamaks. Oleme algatanud seaduseelnõu, mis suurendab töötaja vallandamiskaitset ja laiendab koondamishüvitiste saajate ringi.
* IRL: Seaduse mõjusid tuleb kahtlemata analüüsida.
* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Peame varem kokkulepitust väiksemata tagatiste jõustamist Reformierakonna ja IRL-i poolseks häbematuseks töötavate inimeste suhtes
Töötuskindlustusest toetust saavate inimeste ringi tuleb laiendada poolte kokkuleppel lahkunute ja tööandja survel omal soovil töölt minema sunnitud inimeste kindlustuskaitsega, hüvise suurus peab olema esialgu 70% varsemast palgast ja hiljem 50%, riiklik töötu abiraha peab olema vähemalt pool alampalgast.
Koondamishüvitus tuleks välja maksta viivituseta ning kõigeks selleks pole tarvis töötuskindlustusmakset suurendada.
* ROHELISED: Loomulikult tuleb õiguslike muutuste tagajärgi analüüsida ja teha sellest järeldusi.
[Koondamishüvitiste tõstmisele tuleks] eelistada täna siiski ettevõtete investeerimisvõime taastamisele kaasa aitamist, sest koondamishüvitis ei paranda majandamisvõimalusi ja tööviljakust. Nagu juba öeldud, pakume vaesuse ning vaesusriski kaitseks välja üleüldist kodanikupalka.
* RAHVALIIT (MT): Töölepingu seadus vajab muutmist: töölevõtmine ja vallandamine on lihtne, kuid turvalisest paindlikkusest on asi kaugel – tegemist on "poolpaindliku" tööseadusandlusega, sest sotsiaalkaitsesüsteem on puudulik, aktiivne tööpoliitika ei ole tulemuslik (nt ümberõpet pakutakse vaid väiksele osale töötuist) ja elukestva õppe süsteem vajab täiustamist. Investeeringud töötaja tasemeharidusse tuleb vabastada erisoodustusmaksust. Töötuskindlustushüvitis peab olema suurem.
* KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Tööandja ja töövõtja on võrdsed lepingupartnerid. Kõiki vastastikke kohustusi ei ole vaja seadusesse kirjutada. Töövõtja, kes mõistab oma väärtust võib oma tingimused ise kirjutada töölepingusse.
* VENE ERAKOND EESTIS: Tuleks astuda samm tagasi varasemate põhimõtete juurde.
Kas töötukassa reserve tuleks veelgi kasvatada? Millal ja kui palju võiks langeda töötuskindlustusmaks?
* PRAXIS: Pooldatakse töötuskindlustusmaksu vähendamist. Sotsiaaldemokraadid, rohelised ning Rahvaliit lisavad sellele klausli, et maksu tuleks langetada teatud tingimuste täitumisel. Keskerakond ei võta üldse seisukohta töötuskindlustusmakse osas. Samas on nad lubanud ka suurendada tööturuteenuste mahtu, mis vajabki täiendavat rahastamist.
* REFORMIERAKOND: Töötuskindlustusmakset tuleb vaadata koos tööjõumaksudega ja Reformierakond on kindlalt seda meelt, et tööjõuga seotud maksusid on mõistlik esimesel võimalusel langetada.
* KESKERAKOND: Reserve tuleb kasvatada majanduslikult edukatel aegadel võimalikult palju, et neid saaks kehvematel aegadel kasutada, sest majanduse tsüklilisus on paratamatu. Praegune valitsus aga unustas selle tõe edukatel aegadel ära. Küll aga on selge, et reservide kasvatamisest ei saa enne juttu olla kui tööpuuduse suurenemine on kontrolli alla saadud.
* IRL: Töötuskindlustuse makse on kriisi ajal kasvanud liiga kõrgeks ning tuleks aastaks 2014 langetada majanduskriisi eelsele tasemele.
* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Töötukassa nõukogu peaks määrama tulevasteks majanduslangusteks tarvis oleva reservi suuruse ning koostama kava selleni jõudmiseks. Vastavalt sellele kavale saab langetada ka makse määra.
* ROHELISED: Jah, kui nende sihipärase kasutamise plaan on usaldusvärne. [Töötuskindlustusmaksu tuleks langetada] töötuse langemisel 5-8% tasemele, aga sellegi sammu eelselt tuleb teha asjakohane analüüs hindmaks, et tööpuuduse langus on stabiilne.
* RAHVALIIT (MT): Töötukassa raha tuleb praegusteks vajadusteks maksimaalselt ära kasutada. Kui raha üle jääb, siis reservi kanda. Praegune töötuskindlustusmakse suurus tuleb säilitada. Kui normaalsele ligilähedane tööhõive (töötuse protsent 4-5) on taastunud, siis võib langetada.
* KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Töötukassa reserve ei ole mõistlik liialt suurendada, kuna see on ühiskonda tarbetult koormav. Töötuskindlustusmaksu tuleks otsekohe kaks korda vähendada nii tööandjale kui ka töövõtjale ja võimalusel vähendamistrendi jätkata.
* VENE ERAKOND EESTIS: Tuleks küll, Kui kriis on läbi. Vajaliku raha peab leidma ikka valitsus.
Kas tööturupoliitikat tuleks rahastada töötuskindlustusmaksetest?
* PRAXIS: Töötuskindlustusmaksete kasutamise osas on erinevaid seisukohti. Osaliselt pooldavad töötuskindlustusmaksete kasutamist Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, rohelised ja Rahvaliit. Samas olgu öeldud, et see tähendab toetust tänasele olukorrale - 2011. aasta algusest hakkas kehtima seaduse muudatus, mille kohaselt on loodud tööturuteenuste ja -toetuste sihtfond, mis saab oma vahendid osaliselt ka töötuskindlustusmaksetest.
Sellist süsteemi ei poolda Kristlikud Demokraadid ega Vene Erakond Eestis. Keskerakond toob välja vajaduse hinnata erinevaid võimalusi, kuid ei võta otseselt seisukohta, kas ning mis ulatuses peaks kasutama töötuskindlustusmakse vahendeid. Teistest erineva seisukohaga on IRL, kes pooldab EL vahendite kasutamist, kuid nende osakaal on juba täna tööturuteenuste rahastamisel väga suur. Seetõttu oleks vaja jätkusuutlikkuse saavutamiseks EL vahendite kasutamist tasakaalustada ka teiste rahastamise allikatega.
* REFORMIERAKOND: Mõistlik on tööturupoliitikat rahastada erinevatest allikatest, ehk nii välisvahenditest, riigieelarvest kui töötuskindlustusmaksetest. Töötuskindlustuse eesmärk nagu iga teise kindlustuse eesmärk on taastada kindlustusjuhtumi eelne olukord ehk töötu puhul töö olemasolu. Kui töö saamiseks on vaja näiteks palgatoetust, siis on mõistlik seda ka maksest seda teenust rahastada, see teenib üht ja selget eesmärki - inimesele töö tagamine esimesel võimalusel.
* KESKERAKOND: On näha, et lasta lihtsalt turul kõike "reguleerida" pole lähenemine, mis praegustes majandustingimustes oleks jätkusuutlik. Tööturupoliitika rahastamine on riigi võimalus kontrollida tööturgu, seega leiame, et riik peaks kindlasti seniselt aktiivsemalt sekkuma tööturupoliitikasse, seega tuleb kaaluda erinevaid võimalusi leidmaks vajalikku rahastust.
* IRL: Majanduslanguse perioodil on kindlasti põhjendatud selles vallas Euroopa Liidu toetuste kasutamine.
* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Tööturupoliitikat tuleks rahastada riigi muudest tuludest ning tööandjate maksetest. Töötajate sissemaksete kasutamine ei ole õiglane ega õige. Riik ei tohi ennast taandada aktiivse tööturupoliitika eest vastutaja rollist.
* ROHELISED: Kindlasti mitte ainult. Meie tööturupoliitika kõige suuremaks komistuskiviks on turgude nappus ja majanduse ajale jalgu jäänud struktuur. Pole olemas lihtsalt tööturupoliitikat ilma investeerimstoetuste ja innovatsioonipoliitkata majanduses.
* RAHVALIIT (MT): Toetusi tuleks küll rahastada töötuskindlustusmaksetest, kuid tööturupoliitikat kogu ulatuses ei saa sellest rahastada. Uute töökohtade loomist, olemasolevate töökohtade toetamist jms tuleb rahastada suuremas mahus riigieelarvest, kasutades lisavahendid EASist ja mitmesuguste ELi fondide kaudu.
* KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Tööturu poliitikat ei ole õige rahastada töötuskindlustusmaksest, kuna poliitika tegemise kuulub riigi kompetentsi. Töötuskindlustusmakse on sihtotstarbeline.
* VENE ERAKOND EESTIS: Praegu veel mitte.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1534
ERR-i uudisteportaal alustab tänasest erakondade valimiste-eelset küsitlust. Oleme küsimused jaotanud olulisemate valdkondade lõikes erinevatesse teemagruppidesse ning esimesena toome teieni tööpoliitika-teemalise küsitluse.
Kõigile erakondadele ühesuguste tingimuste loomiseks ja võrdluse lihtsustamiseks oleme vastuste pikkusele piiranguks seadnud kolm lauset. Ainsa erakonnana ei soovinud küsitlusele vastata Iseseisvuspartei.
Erakondade vastuseid kommenteerib poliitikauuringute keskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Kirsti Nurmela.
Mida saaks riik praegu teha tööpuuduse vähendamiseks?
* PRAXISE kommentaar: Valdavalt räägitakse kaudselt tööturule mõju avaldavatest aspektidest ning tegevustest, mille mõju avaldub pikemas perspektiivis (nt maksu- või majanduskeskkonna arendamine, ettevõtete toetamine jne). Siin ei võeta ette uusi lubadusi vahetult tööpuuduse vähendamiseks, vaid kajab läbi praeguse süsteemiga jätkamine. Vahetu mõjuga tegevustele rõhuvad Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vene Erakond Eestis.
Tööpuuduse vähendamiseks on vaja mõlemale aspektile tähelepanu pöörata. Kuigi uute teenuste lubamisel ning mahtude suurendamisel on vaja ka seniste teenuste mõjusid hinnata, et teada, millised teenused on efektiivsemad tööpuuduse vähendamisel.
* REFORMIERAKOND (vastas Hanno Pevkur): Riik saab ja teeb päris palju - on ju riigi ülesanne kujundada väga hea maksu-, õigus- ja majanduskeskkond, et töökohti otseselt loovatel ettevõtjatel oleks põhjust uusi töökohti luua.
Samuti saab riik riigieelarveliste investeeringutega aidata kaasa töökohtade tekkele, näiteks sel aastal panustab riik erinevatesse investeeringutesse üle miljardi euro, millede rakendumine loob juurde suure hulga uusi töökohti ja väldib töökohtade kaotamist.
Kolmandaks mainiks ära otsesed tööturumeetmed, mida sel aastal on üle 30 miljoni euro ja mille eesmärgiks on kas otseselt (näiteks palgatoetus) või kaudselt (ümber- ja täiendõpe) uute töökohtade teke.
* KESKERAKOND (Mailis Reps): Tänased töötud vajavad kõigepealt kiireid lahendusi, kuid samas ei tohi unustada ka pikaajalist perspektiivi probleemi lahendamisel. Tööpuuduse kiireks leevendamiseks ning inimeste heitumuse vältimiseks on vaja luua sotsiaalseid töökohti erinevatel tööaladel. Keskerakond pakub uute töökohtade loomiseks välja aastase sotsiaalmaksu vabastuse ettevõtetele, mis töötu endale tööle palkavad.
* IRL (Juhan Parts): Ainuke pikaajaliselt toimiv lahendus on majanduse elavdamine. Riik ei pea ise äri ajama, vaid tegeleda tuleb sellega, et kodu- ja välismaistel ettevõtetel oleks põhjust siia investeerida. IRL usub, et tööjõumaksude alandamine toob uusi investeeringuid ja töökohti.
* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND (Eiki Nestor): 1. Kahekordistama riigi poolseid kulutusi aktiivsele tööturupoliitikale (koolitus, toetatud töökohad jne.)
2. Elavdama sisenõudlust ja selle kaudu looma töökohti madalama käibemaksumäära abil nendel aladel, kus see võimalik (toiduainetetööstus, põllumajandus, turism, kultuur) ning võimalikult palju investeerima.
3. Suurendama kulutusi haridusele ja vabastama tasemekoolituse kulud erisoodustusmaksust. Viimane meede mõjub pikemaajalisemalt.
* ROHELISED (Marek Strandberg): Toetada omapoolselt investeeringuid elamute energiasäästlikuks renoveerimiseks (aga ka ehitamiseks), et elanike rahakulu oleks väiksem. Kvaliteetsete energiasäästule orienteeritud ehitus- ja renoveerimistööde toetamine loob töökohti ehitussektoris.
On aeg mõista, et samas mahus lihtsad töökohad ei taastu, mistõttu tuleb tegeleda uute turgude leidmisega ja selleks on vaja oluliselt muuta meie välisesinduste tegevust just majandusvõimaluste loomisel.
* RAHVALIIT (Rene Naptal): Eeskätt soodustada ettevõtluse alustamist, kaotades seadustest ja riigihangetest seda takistavad piirangud, ning suurendada investeeringuid infrastruktuuriobjektide ehituseks.
Tuleb saavutada maksimaalne transiit läbi Eesti ning vähendada bürokraatiat - esmatähtis on ettevõtja areng, mitte inspekteerimine.
Rahvaliit viib tootmise igasse valda ja soodustab maaettevõtlust: kohaliku põllumajandustoodangu ekspordivõimekuse tõstmiseks loome igas maakonnas põllumajandussaaduste keskühistu ja soodustame väikeettevõtete ühistute loomist.
* KRISTLIKUD DEMOKRAADID (Peeter Võsu): Tööjõukulud on kõrgete maksude tõttu liiga kõrged, mistõttu suur osa ettevõtjatest peavad läbi ajama väiksema personaliga. Maksude alandamisel väheneks otsekohe ka tööpuudus. Teise meetmena saaks riik propageerida Eestit Põhjamaades, kui soodsat allhanke pakkujat, kuna siinsed palgad on umbes neli korda väiksemad kui Põhjalas.
* VENE ERAKOND EESTIS (Dimitri Klenski): On vaja riikliku programmi, mis näeks ette ka töötute väljaõpet, kuid nendele erialadele, mis on reaalselt tööturule tulemas.
Kuidas saada turule tagasi pikaajalisi töötuid?
* PRAXIS: Palju räägitakse pikaajaliste töötute ümber- või täiendõppest. Idee on õige, kuivõrd sageli on pikaajaliste töötute probleemiks tööturul aegunud oskused. Samas, kuidas plaanitakse hinnata seda, millistes valdkondades koolitus on vajalik ning milles leiavad inimesed hiljem rakendust?
Oluline on silmas pidada, et ümberõpe eeldab eelkõige pikaajalist õpet, mitte lühikest koolitusprogrammi. Samuti puudub täna hea vahend, millega prognoosida tööturul vajaminevaid teadmisi ja oskusi pikemas perspektiivis. Pikaajalistele töötutele on vajalik eelkõige erinevate teenuste kombineerimine, alates tööharjumuse tekkimisest kuni ümberõppe või vajaliku nõustamiseni.
* REFORMIERAKOND: Pikaaegsete töötute puhul on selgelt kõige efektiivsem täiend- või ümberõpe. Ehk inimestele saab ja tuleb õpetada uusi oskusi, mis nende konkurentsivõimet tööturul tõstavad. Lisaks loomulikult palgatoetuse meede, mis peaks eelkõige ettevõtjaid motiveerima uue töökoha olemasolul pikaaegse töötu palkamiseks.
* KESKERAKOND: Töötutele tuleb tagada sõidukompensatsioon, et neil oleks võimalik kord kuus sõita keskusesse ennast registreerima (vastasel korral kustutatakse [nad registrist] sanktsioonide tõttu) ning võimaldada suhtlus läbi vallatöötajate. See tagab riigile adekvaatse ülevaate töötutest ning nende olukorrast. Töötud, eriti pikaajalised töötud, vajavad tunduvalt suuremas mahus koolitust, ümber- ja täiendõpet erialadel, mida ettevõtted vajavad, ning seda tuleb rahastada riigieelarvest.
* IRL: Tuleb katsuda koostöös tööandjatega rohkem pakkuda selliseid ümberõppe võimalusi, mille puhul on kindel võimalus õppe eduka läbimise järel tööle asuda.
* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Tuleb panustada sellele, et pikemat aega tööta olnud ei kaotaks huvi uut töökohta leida. Selleks tuleb laiendada nende kindlustuskaitset, tõsta riikliku töötu abiraha määra ning suurendada kulutusi aktiivsele tööturupoliitikale. Nende hilisem tööturule tagasi toomine on veelgi kallim ning selleks tuleb suurendada aktiviseerimiskeskuste rahastamist.
* ROHELISED: Selleks on parim võimalus ühtpidi hästi orienteeritud haridus ja koolitusprogrammid ning testpidi ettevõtlusele kaasa aitamine, et leiataks uusi turge, millel toimimiseks oleks võimalik teha ka lihtsamat tööd, millega olid varem koormatud pikaajalised töötud. Ise loodame, et meie pakutav kodanikupalk võimaldab ka pikaajalistel töötutel uute võimaluste otsimisel end paremini tunda. Ei maksa alahnnata tõsiasja, et rahaliste võimaluste puudumine ei suurenda mitte motivatsiooni tööd leida vaid vastupidi, pärsib seda huvi.
* RAHVALIIT (RN): Põhirõhk tuleb panna aktiivsete tööturumeetmete arendamisele ehk täiendkoolitusele, kaasates sellesse võimalikult palju inimesi, ning laiendada aktiviseerimiskeskuste tegevust: siin on võimalus osutada pikaajalisele töötule individuaalset abi.
Rahvaliit koostab ja rakendab tööhõive suurendamise tervikprogrammi ning eraldab riigieelarvest selle elluviimiseks lähiaastail 0,5% ja hiljem kuni 1% SKTst. Riik peab koordineerima igas maakonnas lihaühistute loomist, mille kaudu on võimalik viia veiste ja veiseliha eksport maksimumini.
* KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Pikaajalisele töötule tuleb pakkuda tasuta nõustamist, mis sisaldaks konkreetsete lahenduste ja võimaluste pakkumisi. Initsiatiivi peab avaldama riik, kuna isik võib olla juba lootuse kaotanud.
* VENE ERAKOND EESTIS: On vaja lihtsat omavalitsuste programmi, mille kohaselt tuleb kas või miinimumpalga eest pakkuda inimestele lihtsat tööd, näiteks sotsiaaltöötajatest alustades kuni lumekoristajateni.
Kuna tööpuudus on suurel määral mitte-eestlaste problem, tuleks näiteks lihtsustada omavalitsustes dokumentide täitmist (võtta vastu need vene keeles), asendada mõned dokumendid vestlusega jne. On tähtis, et need inimesed säilitaksid töö- ja eluisu. Muide, neil on olemas ka lapsed, nii et see on tõsine problem.
Milliste sammudega oleks võimalik vähendada noorte tööpuudust?
* PRAXIS: Palju räägitakse noorte ümber- või täiendõppesse suunamist, seoseid tuuakse ka kutseharidusega. Siinkohal on sama kommentaar, mis pikaajaliste töötute koolitusmeetmete puhul – millistes valdkondades koolitamine annab kõige paremaid võimalusi hiljem tööturul rakendumiseks?
On ka küsitav, kas just tööturukoolitus on noortele kõige efektiivsem tööturuteenus. Varasemad uuringud on rõhutanud, et lühiajaline koolitus on noorte puhul sageli ebaefektiivne, kuivõrd tegemist on koolisüsteemist väljalangenud ning madala haridustasemega noortega. Vajadus on pigem pikemaajaliste õppeprogrammide järgi (ka haridustee jätkamise).
* REFORMIERAKOND: Peamiselt sama vastus, mis eelmisele küsimusele. Noori tuleb nii palju kui võimalik kaasata ümber- ja täiendõppesse läbi tööturumeetmete, lisaks tuleb jätkata programmidega TULE ja KUTSE, et noorte haridustee saaks lõpetatud. Noorte puhul on väga heaks ka tööpraktika ja tööproovi võimalus.
* KESKERAKOND: Riigikontroll on tugevalt kritiseerinud töötutele pakutavat koolitust ning soovitanud panna oluliselt suurema rõhu uue eriala õpetamisele, mida toetab ka Keskerakond.
Kutsekoolid ja ka ettevõtjad on valmis suurendama uute erialade ja oskuste õpetamist - selleks on aga vaja suunata riiklikud ja Euroopa Liidu vahendid just ümberõppele. Sealjuures pannes eriti suure rõhu noortele, sest meie töötutest liiga suure osa moodustavad noored mehed.
* IRL: Peame tähtsaks noorte ettevõtlusharidust. Eesti saavad ettevõtlikumaks teha just noored inimesed ja neile tuleb nii üldhariduskoolis kui selle järgselt anda teadmised, mida on tarvis oma ettevõtte käivitamiseks. Tööturu osas tuleks pikaajaliselt töötud olnud noori tööle võtvad ettevõtjad pooleks aastaks vabastada neile makstavalt palgalt sotsiaalmaksu tasumisest.
* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Algatame Esimese Töökoha programmi eesmärgiga, et ükski õpinguid katkestanud noor ei jääks tööturukoolituseta. Töökogemuseta noorte töötute tööle võtmisel tasume teatud aja jooksul riigieelarvest nende sotsiaalmaksu. Kõige mõjusam on hariduskulude suurendamine, et igaühe tegelikud võimed saaksid väärilise hariduse.
* ROHELISED: Ainus tõhus ravi noorte tööpuuduse vastu on pikem ja nende loovust avav haridustee. Kaasaegses maailmas on mitte ainult ühele küsimusele mitmeid õigeid vastuseid, vaid sama probleemigi kohta saab küsida mitmeid küsimusi. Sellist hariduskorraldust me vajamegi. Loomulikult aitab tööpuuduse, ka noorte tööpuuduse vastu käelisi ja vaimseid võimeid universsaalsemalt siduv kutseõpe.
* RAHVALIIT (RN): Eelkõige väljaspool Harjumaad on vaja luua uusi, kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti, elavdada väikeettevõtlust ja FIEndust. Koostada noorte tööpuuduse vähendamise riiklik tegevuskava ja luua alustavatele ettevõtjatele kindlustunne, nt fikseerida FIEle kindel maks (125 eurot kvartalis); noorte, esimese firma loojate toetuseks rakendada eriprogramm.
Soodustada kutseharidust ning riiklikult motiveerida praktikakohtade loomist. ELi toetuste ja kas või laenu abil, kaasates IPO kaudu eestimaalaste raha, ehitame kiirkorras järgmised objektid 10-15 aastaste tasuvusajaga: Saaremaa sild, Tallinna-Narva ja Tallinna-Luhamaa maantee, Tallinna-Peterburi kiirrongiliin.
* KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Nagu üldise tööpuuduse puhul, nii takistavad ettevõtjat ka noori tööle võtmast liiga kõrged maksud. Noorte puhul saaks riik pakkuda ka tasuta ümberõpet ametiteks, kuhu vajatakse tööjõudu. Soodsutada tuleks koolitusi, mille kulud peaks olema ettevõtetele maksuvabad.
* VENE ERAKOND EESTIS: Samad eeltoodud meetmed. Ega meil pole valida.
Kas võõrtööjõu kasutamist reguleerivad meetmeid tuleks muuta?
* PRAXIS: Suuremas osas ei näe erakonnad vajadust võõrtööjõu kasutamist reguleerivate meetmete muutmiseks. Juhul, kui muudatusi pooldatakse, räägitakse kõrge kvalifikatsiooniga ekspertidest, keda Eestist leida ei ole. Erakondade seisukohtadest on näha, et võõrtööjõu kaasamine ei ole suure tööpuuduse kontekstis enam oluline teema ning eelistatakse tõsta kohaliku tööjõu kvalifikatsiooni läbi erinevate koolitusmeetmete.
* REFORMIERAKOND: Otseselt mitte. Reformierakond on pidanud õigeks sotsiaalmaksule lae kehtestamist, et motiveerida nii Eesti kui välisinvestoreid looma Eestisse kõrgepalgalisi töökohti.
* KESKERAKOND: Eestis ei ole hetkel probleeme võõrtööjõuga, probleem on hoopis selles, et Eesti oma inimesed on tööta. Esmajärgus peame tegelema Eestis töötuse vähendamisega. Riik peab sekkuma, et ettevõtetel oleks lihtsam uusi töökohti luua.
* IRL: Euroopa Liidu piires toimib tööjõu vaba liikumine. Kui Eesti firmal on vaja aga Euroopa Liitu mittekuuluvast riigist palgata spetsialist, keda Eestist leida ei ole, peab see olema võimalik mõistliku ajakulu ja asjaajamisega. Vastasel juhul aetakse seda äri mujal ja meie riik jääb maksudest ilma.
* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Kõrgema kvalifikatsiooniga tööde korral, kui Eestis vastav tööjõud puudub, on see ajutise meetmena mõeldav. Selle loaga peaks kaasnema kohustus vastava haridusega tööjõu ettevalmistamiseks Eestis ning tööturu osapoolte vastav kokkulepe. Madalama kvalifikatsiooniga tööjõu sissetootmiseks puudub igasugune sisuline põhjus.
* ROHELISED: Võõrtööjõud ei ole Eesti jaoks lahendus. Me teame neist probleemidest ju vägagi hästi, millistega on silmitsi ühiskonnad, kus sel moel on püütud majandusprobleme lahendada (Saksamaa, Prantsusmaa). Võõrtööjõule on olemas arukas alternatiiv: töö tõhususe kasvatamine ja sellega seotud investeeringute toetamine ning pikemas perspektiivis tööde suurem automatiseerimine ja robotiseerimine.
* RAHVALIIT (Mai Treial): Ei. Tuleb kasutada meie oma inimeste potentsiaali, täiustada ja soodustada kutsehariduse süsteemi arengut. Ei saa nõus olla sellega, et väliskapital on enamasti orienteeritud madala palga peale.
* KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Võõrtööjõu riiki lubamisel tuleks jälgida ka kultuurilisi aspekte ja hinnata ohtusid, mida tänastesse õigusaktidesse ei ole kirjutatud. Eesti ühiskonnale avaldavad erinevat mõju lääneühiskonnast või Lähis-Idast tulevad isikud.
* VENE ERAKOND EESTIS: Kui jah, siis erandjuhtudel ja ettevaatlikult. Vaja on selliseid töötajaid, kes loovad meil uusi töökohti.
Kas kriisi ajal kärbitult jõustunud töölepingu seadus vajaks muutmist või seniste mõjude hindamist? Kas koondamishüvitis peaks olema suurem?
* PRAXIS: Töölepingu seaduse muutmise vajaduse toovad välja Keskerakond, Rahvaliit, Vene Erakond Eestis. Sotsiaaldemokraatlik erakond rõhutab 2013. aastaks edasi lükatud muudatuste sisseviimise vajadust. Nõus võib olla nende erakondadega, kes toovad välja, et tuleb hinnata töölepingu seaduse mõjusid ning teha sellest lähtuvalt vajalikud otsused.
* REFORMIERAKOND: Uus töölepinguseadus on Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet märgatavalt tõstnud ja töötab päris hästi. Oleks mõistlik lasta töölepinguseadusel praktikas rahulikult toimida ja seejärel otsustada, kas ja mis vajaksid kohendamist.
* KESKERAKOND: Me ei lepi uue töölepingu seadusega, mis muutis töötajate koondamise lihtsamaks ja odavamaks. Oleme algatanud seaduseelnõu, mis suurendab töötaja vallandamiskaitset ja laiendab koondamishüvitiste saajate ringi.
* IRL: Seaduse mõjusid tuleb kahtlemata analüüsida.
* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Peame varem kokkulepitust väiksemata tagatiste jõustamist Reformierakonna ja IRL-i poolseks häbematuseks töötavate inimeste suhtes
Töötuskindlustusest toetust saavate inimeste ringi tuleb laiendada poolte kokkuleppel lahkunute ja tööandja survel omal soovil töölt minema sunnitud inimeste kindlustuskaitsega, hüvise suurus peab olema esialgu 70% varsemast palgast ja hiljem 50%, riiklik töötu abiraha peab olema vähemalt pool alampalgast.
Koondamishüvitus tuleks välja maksta viivituseta ning kõigeks selleks pole tarvis töötuskindlustusmakset suurendada.
* ROHELISED: Loomulikult tuleb õiguslike muutuste tagajärgi analüüsida ja teha sellest järeldusi.
[Koondamishüvitiste tõstmisele tuleks] eelistada täna siiski ettevõtete investeerimisvõime taastamisele kaasa aitamist, sest koondamishüvitis ei paranda majandamisvõimalusi ja tööviljakust. Nagu juba öeldud, pakume vaesuse ning vaesusriski kaitseks välja üleüldist kodanikupalka.
* RAHVALIIT (MT): Töölepingu seadus vajab muutmist: töölevõtmine ja vallandamine on lihtne, kuid turvalisest paindlikkusest on asi kaugel – tegemist on "poolpaindliku" tööseadusandlusega, sest sotsiaalkaitsesüsteem on puudulik, aktiivne tööpoliitika ei ole tulemuslik (nt ümberõpet pakutakse vaid väiksele osale töötuist) ja elukestva õppe süsteem vajab täiustamist. Investeeringud töötaja tasemeharidusse tuleb vabastada erisoodustusmaksust. Töötuskindlustushüvitis peab olema suurem.
* KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Tööandja ja töövõtja on võrdsed lepingupartnerid. Kõiki vastastikke kohustusi ei ole vaja seadusesse kirjutada. Töövõtja, kes mõistab oma väärtust võib oma tingimused ise kirjutada töölepingusse.
* VENE ERAKOND EESTIS: Tuleks astuda samm tagasi varasemate põhimõtete juurde.
Kas töötukassa reserve tuleks veelgi kasvatada? Millal ja kui palju võiks langeda töötuskindlustusmaks?
* PRAXIS: Pooldatakse töötuskindlustusmaksu vähendamist. Sotsiaaldemokraadid, rohelised ning Rahvaliit lisavad sellele klausli, et maksu tuleks langetada teatud tingimuste täitumisel. Keskerakond ei võta üldse seisukohta töötuskindlustusmakse osas. Samas on nad lubanud ka suurendada tööturuteenuste mahtu, mis vajabki täiendavat rahastamist.
* REFORMIERAKOND: Töötuskindlustusmakset tuleb vaadata koos tööjõumaksudega ja Reformierakond on kindlalt seda meelt, et tööjõuga seotud maksusid on mõistlik esimesel võimalusel langetada.
* KESKERAKOND: Reserve tuleb kasvatada majanduslikult edukatel aegadel võimalikult palju, et neid saaks kehvematel aegadel kasutada, sest majanduse tsüklilisus on paratamatu. Praegune valitsus aga unustas selle tõe edukatel aegadel ära. Küll aga on selge, et reservide kasvatamisest ei saa enne juttu olla kui tööpuuduse suurenemine on kontrolli alla saadud.
* IRL: Töötuskindlustuse makse on kriisi ajal kasvanud liiga kõrgeks ning tuleks aastaks 2014 langetada majanduskriisi eelsele tasemele.
* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Töötukassa nõukogu peaks määrama tulevasteks majanduslangusteks tarvis oleva reservi suuruse ning koostama kava selleni jõudmiseks. Vastavalt sellele kavale saab langetada ka makse määra.
* ROHELISED: Jah, kui nende sihipärase kasutamise plaan on usaldusvärne. [Töötuskindlustusmaksu tuleks langetada] töötuse langemisel 5-8% tasemele, aga sellegi sammu eelselt tuleb teha asjakohane analüüs hindmaks, et tööpuuduse langus on stabiilne.
* RAHVALIIT (MT): Töötukassa raha tuleb praegusteks vajadusteks maksimaalselt ära kasutada. Kui raha üle jääb, siis reservi kanda. Praegune töötuskindlustusmakse suurus tuleb säilitada. Kui normaalsele ligilähedane tööhõive (töötuse protsent 4-5) on taastunud, siis võib langetada.
* KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Töötukassa reserve ei ole mõistlik liialt suurendada, kuna see on ühiskonda tarbetult koormav. Töötuskindlustusmaksu tuleks otsekohe kaks korda vähendada nii tööandjale kui ka töövõtjale ja võimalusel vähendamistrendi jätkata.
* VENE ERAKOND EESTIS: Tuleks küll, Kui kriis on läbi. Vajaliku raha peab leidma ikka valitsus.
Kas tööturupoliitikat tuleks rahastada töötuskindlustusmaksetest?
* PRAXIS: Töötuskindlustusmaksete kasutamise osas on erinevaid seisukohti. Osaliselt pooldavad töötuskindlustusmaksete kasutamist Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, rohelised ja Rahvaliit. Samas olgu öeldud, et see tähendab toetust tänasele olukorrale - 2011. aasta algusest hakkas kehtima seaduse muudatus, mille kohaselt on loodud tööturuteenuste ja -toetuste sihtfond, mis saab oma vahendid osaliselt ka töötuskindlustusmaksetest.
Sellist süsteemi ei poolda Kristlikud Demokraadid ega Vene Erakond Eestis. Keskerakond toob välja vajaduse hinnata erinevaid võimalusi, kuid ei võta otseselt seisukohta, kas ning mis ulatuses peaks kasutama töötuskindlustusmakse vahendeid. Teistest erineva seisukohaga on IRL, kes pooldab EL vahendite kasutamist, kuid nende osakaal on juba täna tööturuteenuste rahastamisel väga suur. Seetõttu oleks vaja jätkusuutlikkuse saavutamiseks EL vahendite kasutamist tasakaalustada ka teiste rahastamise allikatega.
* REFORMIERAKOND: Mõistlik on tööturupoliitikat rahastada erinevatest allikatest, ehk nii välisvahenditest, riigieelarvest kui töötuskindlustusmaksetest. Töötuskindlustuse eesmärk nagu iga teise kindlustuse eesmärk on taastada kindlustusjuhtumi eelne olukord ehk töötu puhul töö olemasolu. Kui töö saamiseks on vaja näiteks palgatoetust, siis on mõistlik seda ka maksest seda teenust rahastada, see teenib üht ja selget eesmärki - inimesele töö tagamine esimesel võimalusel.
* KESKERAKOND: On näha, et lasta lihtsalt turul kõike "reguleerida" pole lähenemine, mis praegustes majandustingimustes oleks jätkusuutlik. Tööturupoliitika rahastamine on riigi võimalus kontrollida tööturgu, seega leiame, et riik peaks kindlasti seniselt aktiivsemalt sekkuma tööturupoliitikasse, seega tuleb kaaluda erinevaid võimalusi leidmaks vajalikku rahastust.
* IRL: Majanduslanguse perioodil on kindlasti põhjendatud selles vallas Euroopa Liidu toetuste kasutamine.
* SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Tööturupoliitikat tuleks rahastada riigi muudest tuludest ning tööandjate maksetest. Töötajate sissemaksete kasutamine ei ole õiglane ega õige. Riik ei tohi ennast taandada aktiivse tööturupoliitika eest vastutaja rollist.
* ROHELISED: Kindlasti mitte ainult. Meie tööturupoliitika kõige suuremaks komistuskiviks on turgude nappus ja majanduse ajale jalgu jäänud struktuur. Pole olemas lihtsalt tööturupoliitikat ilma investeerimstoetuste ja innovatsioonipoliitkata majanduses.
* RAHVALIIT (MT): Toetusi tuleks küll rahastada töötuskindlustusmaksetest, kuid tööturupoliitikat kogu ulatuses ei saa sellest rahastada. Uute töökohtade loomist, olemasolevate töökohtade toetamist jms tuleb rahastada suuremas mahus riigieelarvest, kasutades lisavahendid EASist ja mitmesuguste ELi fondide kaudu.
* KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Tööturu poliitikat ei ole õige rahastada töötuskindlustusmaksest, kuna poliitika tegemise kuulub riigi kompetentsi. Töötuskindlustusmakse on sihtotstarbeline.
* VENE ERAKOND EESTIS: Praegu veel mitte.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1534
Subscribe to:
Posts (Atom)