Maaleht
Kolm lihtsat küsimust parteidele.
Kuidas kavatsete soodustada meie siseturu arengut ja väiketootjaid, eriti talunikke?
Rahvaliit
Rene Naptal
Siseturu kasvu saab soodustada kompleksse lähenemisega, mis hõlmab maksupoliitikat, nt käibemaksu, elektri- ja kütuseaktsiiside alandamist, väikeettevõtlusele soodsamate tingimuste loomist, spetsialistide koolitamist ametiõppe ja ümberõppe käigus. Riik peab sekkuma, tagamaks tootjatele võrdse hinna ja väiksematele tootjatele võimaluse kasvada suuremaks.
IRL
Helir-Valdor Seeder:
Arendame ühistegevust ja nõuandeteenistust ning tagame abikaasadele võrdsed sotsiaalsed tagatised, jätkame talude juriidiliste probleemide lahendamist. Vähene bürokraatia, lihtne asjaajamine ja vanade ELi liikmesriikidega võrdsed põllumajandustoetused. Peame jätkama talude erimeetmetega nagu noortaluniku ja asendustaluniku meetmed.
Keskerakond
Jaanus Karilaid:
Anname rakenduse vähemalt 100 000 hektari kasutusest välja langenud põllumajandusmaa taaskasutusele võtmiseks lähiaastatel. Töötame välja väikeettevõtlust ja ühistuid toetava arendusprogrammi. Soodustame FIEde tegevust maksusoodustuste kaudu. Tähtsustame ja stimuleerime riiklikult rohkem mahepõllunduse arengut.
Reformierakond
Igor Gräzin
Seisame selle eest, et alates 2014 rakendataks ÜPP meetmeid õiglaselt, teiste ELi tootjatega võrdselt. ÜPP seotakse lahti mineviku tootmismahtudest ja orienteeritakse avalikule huvile (näiteks omamaise toodangu kättesaadavusele, maaelu jätkusuutlikkusele jne). Toetatakse innovaatilist ettevõtluskeskkonda maal, tootmistegevuste paljusust.
Eestimaa Rohelised
Marek Strandberg
Soovime käivitada riigi toel väiketootmistehnikate toetusprogrammi (köögid, lihatööstused, meiereid, pagaritööstused jms), mida on võimalik ühistutele rentida. Nõudlus kvaliteetse eestimaise toidu ja muu toodangu järele on olemas, puudub vaid piisav kapital. Plaan on luua ka riiklik server, kus ettevõtja saaks tasuta või mõõduka tasu eest pidada asjaajamist ja raamatupidamist.
SDE
Kalev Kotkas
Toetades piirkondlikku ühistegevust nii tootmisel kui ka toodangu otseturustamisel. Jätkame Eesti toidu programmiga, lisades sinna piirkondlike toitude programme. Langetame toiduainete käibemaksu 5%ni, mis toetab nii toidu tootjat kui ka tarbijat.
Mida peaks riik tegema, et soodustada ettevõtlike inimeste eneseteostust?
IRL
Helir-Valdor Seeder:
Suunama toetused eelkõige innovaatilistele kasvuettevõtetele ja
eksportööridele. Langetama kõrgeid tööjõumakse. Seadma sotsiaalmaksule ülempiiri, et oleks rohkem kõrgepalgalisi töökohti, alandama töötuskindlustuse makset. Tööandjad peavad saama erisoodustusmaksuta teha sissemakseid töötaja pensionikindlustusse, tasuda täiendava ravikindlustuse eest ja töötajaid koolitada.
Keskerakond
Jaanus Karilaid:
Ettevõtlike inimeste eneseteostuse soodustamiseks peaks riik muutma Euroopa Liidu raha taotlemise ja kasutamise lihtsamaks, vähendama bürokraatiat, toetama osalise tööajaga töötamist, töötama välja ja rakendama ellu meetmed taluperede sotsiaalse kaitse tagamiseks.
Rahvaliit
Rene Naptal
Riik peab toetama väikeettevõtlust, kuna just väikestest ettevõtetest kasvavad keskmised ja neist omakorda suured. See puudutab ligipääsu majandussektoritele, kuhu seni on ligipääs piiratud, samuti muudatusi maksude sissenõudmise süsteemis. Riik ei tohiks kägistada noori ettevõtteid.
Reformierakond
Igor Gräzin
Tõuketoetused alustavatele ettevõtetele. Ettevõtlusõpe “ideedega professionaalidele”. Ettevõtlusega alustamise seotud protseduuride lihtsus, väiksema käibega ettevõtetele (alla 100 000eurone käive) otsene raamatupidamine e-Maksuameti keskkonnas. Stabiilne majanduskeskkond.
Eestimaa Rohelised
Marek Strandberg
Lihtsustama toetuste taotlemise ja rahuldamise korda, looma e-tugiteenuseid. Korraldama koolihariduse ümber loovust säilitavaks ja pakkuma täiskasvanukoolitust, mis võimaldaks inimestel taasleida oma loovust. Soodustama ühistegelise ja kogukonnapõhise panganduse teket ning pakkuma riiklikke toetusi energiasäästu, hajaenergeetikasse ja taastuvenergiasse.
SDE
Kalev Kotkas
Esmajärjekorras peaks suurendama ettevõtete stardi- ja kasvutoetusi, võrdsustama FIEde ja palgatöötajate olukorra nii haigushüvitiste kui ka töötuskindlustushüvitiste osas ja sätestama maksuerisused ettevõtjatele, kes loovad töökohti maapiirkondadesse.
Kuidas on elluviidav presidendi algatus “Talendid koju!”?
IRL
Helir-Valdor Seeder:
Eesti peab olema maa, kus on kindel elada — kus väärtustatakse nii laste sünnitamist kui ka kasvatamist, kus iga laps võib saada maailmatasemel hariduse, kus on suudetud säilitada ja edendada muust maailmast erinevat ja ainulaadset keskkonda, olgu selleks siis loodus või eesti keel ja kultuur. Avatuse ja rahvusluse ühendamisel saamegi Eesti, kus tahame vanaks saada.
Keskerakond
Jaanus Karilaid:
Keskerakond on algatanud Eesti kodanike kojutuleku seaduse. Välja on vaja töötada rida seadusemuudatusi, nt ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses, kutseõppeasutuste seaduses, 2007–2013 struktuuritoetuste seaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses jt, millega luuakse stiimulid lahkunute kojutulekuks.
Rahvaliit
Rene Naptal
Igasugused algatused on kiiduväärt, kuid realiseeritavad on vaid need, kus on loodud eesmärkide saavutamiseks vajalikud tingimused. Talendid tulevad vaid siis tagasi, kui nad suudavad siin ennast teostada. Rahvaliit ootab tagasi kõiki eestlasi, kes siit on lahkunud ja teeb kõik endast oleneva, et neil taastuks usk Eesti riiki kui kohta, kus on hea elada.
Reformierakond
Igor Gräzin
Me ei tahaks, et meil töötavad talendid siit ära läheks. Aga eestlaste kojutulekuks on tähtsaim stiimul see, et siin on kodumaa. Riigist ei tohi lähtuda midagi, mis tagasisaabumise raskemaks teeks.
Eestimaa Rohelised
Marek Strandberg
Lihtsal moel: peame võimalikult ruttu looma olukorra, et talendid siit lahkuda ei soovikski. Ennast juba mujal leidnud inimesed tulevad tagasi vaid juhul, kui siin on pakkuda piisavalt loomevabadust; usaldusväärset ja stabiilset ning korruptsioonivaba ettevõtluskeskkonda; kui siit ei aeta talente ja innovatiivselt mõtlevaid inimesi ära ega suhtuta neisse eelarvamusega.
SDE
Kalev Kotkas
On elluviidav, kui me suudame korraldada selle kampaania nii, et see koosneb vaid positiivsetest kogemustest. Koju naasvad talendid peavad ka tegelikult kogema, et nad on siin tõesti
oodatud ja neil on siin lai tööpõld. Oluline on ka, et koju
tulnute elukvaliteet märkimisväärselt ei langeks.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1533
Friday, February 4, 2011
Rakke vald taotleb riigilt pumbamaja alust maad
Virumaa Teataja,
Rakke vald taotleb riigilt munitsipaalomandisse Salla pumbajaama alust ja seda teenindavat maad. Pumbajaam ise kuulub Rakke vallale.
Rakke vallavanem Andrus Blok ütles, et käimasoleva veeprojekti käigus muutub vee kvaliteet Salla elanike jaoks oluliselt paremaks.
“Kui kulutusi teeme, tahame kindlustunnet,” põhjendas Blok maa taotlemist.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1532
Rakke vald taotleb riigilt munitsipaalomandisse Salla pumbajaama alust ja seda teenindavat maad. Pumbajaam ise kuulub Rakke vallale.
Rakke vallavanem Andrus Blok ütles, et käimasoleva veeprojekti käigus muutub vee kvaliteet Salla elanike jaoks oluliselt paremaks.
“Kui kulutusi teeme, tahame kindlustunnet,” põhjendas Blok maa taotlemist.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1532
Maksud ja toetused
Den za Dnjom (vene keeles)
Den za Dnjom tutvustab veebruarikuu neljas ajalehe numbris lugejatele eraakondade programme, millega kandideeritakse käesoleva aasta Riigikogu valimistel 6. märtsil.
Seekordne teema on maksud ja sotsiaaltoetused. Küsimustele vastavad Rahvaliidu, Vene Erakond Eestis, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakonna, Eestimaa Roheliste, IRL ja Reformierakonna esindajad
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1531
Den za Dnjom tutvustab veebruarikuu neljas ajalehe numbris lugejatele eraakondade programme, millega kandideeritakse käesoleva aasta Riigikogu valimistel 6. märtsil.
Seekordne teema on maksud ja sotsiaaltoetused. Küsimustele vastavad Rahvaliidu, Vene Erakond Eestis, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakonna, Eestimaa Roheliste, IRL ja Reformierakonna esindajad
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1531
Valimisdebati edetabel
Postimees, 4.02.2011
Postimees.ee lasi Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi õppejõududel, Eesti Väitlusseltsil ja Postimehe ajakirjanikel hinnata kolmapäeva õhtul (3.02) ETV «Valimisstuudio» välispoliitika- ja julgeolekuteemalises debatis osalenud poliitikuid.Parimaks esinejaks pidasid kõigi kolme grupi hindajad kaitseminister Jaak Aaviksood (IRL). Roheliste nimekirjas kandideerivalt Eerik-Niiles Krossilt oodati aga rohkemat. Heas mõttes üllataja oli Hannes Toomsalu (Rahvaliit).
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1530
Postimees.ee lasi Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi õppejõududel, Eesti Väitlusseltsil ja Postimehe ajakirjanikel hinnata kolmapäeva õhtul (3.02) ETV «Valimisstuudio» välispoliitika- ja julgeolekuteemalises debatis osalenud poliitikuid.Parimaks esinejaks pidasid kõigi kolme grupi hindajad kaitseminister Jaak Aaviksood (IRL). Roheliste nimekirjas kandideerivalt Eerik-Niiles Krossilt oodati aga rohkemat. Heas mõttes üllataja oli Hannes Toomsalu (Rahvaliit).
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1530
Õhuke ja lõhestunud riik pole tugev
Hannes Toomsalu
Eesti Vabariiki taastades oli meil palju mõtteid, kuidas see riik rikkaks ning õitsvaks muuta. Nüüd aga oleme olukorras, kus suurim armee riigis on töötute oma, emigrante on rohkem kui Teise maailmasõja ajal, riigi siseränne toimub kahe tõmbekeskuse suunas, ääremaad jäävad tühjaks ja riiki juhitakse vastandamise kaudu.
Mida saaksime teha?
Statistika näitab, et väljaränne ääremaadelt küünib üle 40 protsendi ja majandustegevus koondub Tallinna ja Tartu ümber. Riigi arengule kaasa rääkida ei ole võimalik ilma, et oleksid mõne “suure ja õige“ liige.
Elu on politiseeritud, suund on kahe-kolme erakonna valitsemissüsteemile. Põhiseadust muudetakse võimu kinnistamiseks, riik on ülebürokratiseeritud ning ideed on jaotatud “õigeteks“ ja “valedeks“.
Kõige suurem otsustusõigus on väliskapitalil, mille tulud voolavad maksuvabalt riigist välja. Puuduvad ühiskondlik diskussioon ja vastastikune arusaamine. Ühiskond on lõhestunud ning meid on võimalik allutada sõjalist jõudu kasutamata. Kas me sellist riiki tahtsime, kui kutsusime kokku Eesti Kongressi 1991. aastal? Kindlasti mitte.
Mitu korda on poliitikud Reformi- ja Keskerakonna erisusi näitlikustanud vana hiina tarkusega: reformierakond annab inimestele õnge, et nad saaksid kalu püüda. Keskerakond annab inimestele kala, mis aga saab kohe otsa. Ma leian, et mõlemad talitavad valesti, kuna praegu on puudu eelkõige jõgi kaladega. Meie ülesanne on luua tingimused, milles riik positiivses suunas areneks ja inimeste algatusvõime tasutud saaks.
Esmalt peame muutuma näilisest demokraatiast mittelonkavaks esindusdemokraatiaks. Kodanikel olgu võimalik osaleda riigi arengu kujundamisel. Riigikogu peab aga suutma vabaneda kummitempli mainest ja võimude lahususe printsiip tuleb taastada. President ja õiguskantsler peavad täitma oma tasakaalustavat rolli, mitte olema valitsuse käpiknukud. Olukorra lahendaks valimisseaduste muutmine.
Väidetakse, et suurtel ja väikestel erakondadel ning üksikkandidaatidel on võrdsed šansid riigikokku pääseda. Ma ei nõustu selle väitega. Kui erakonnal on võimalik kandideerida üleriigiliselt, siis üksikkandidaat saab seda teha üksnes ühes ringkonnas.
Kampaania edukuse määrab rahakoti paksus, mitte mõtete õigsus ega selgus. Kui suudame tagada, et riigikogu hakkab diskuteerima ühiskonnale oluliste teemade üle, suudame saavutada ühiskonna ühtsuse.
Presidendi otsevalimistel on samuti oluline roll demokraatia suurendamisel ja tasakaalustatud arengu tagamisel. Praegu valivad presidenti võimuerakondade tagatoad ja ta jääb oma tegevuses paratamatult valitsuserakondadest sõltuvaks. Otsevalimised annaksid presidendi sõnadele rohkem kaalu isegi tingimustes, kus formaalselt on tema võimu vähendatud.
Sellisel juhul poleks probleem, kui säte, et president nimetab kaitseväe juhataja, põhiseadusest välja viiakse. Praegune põhiseadus sündis põhiseaduslikus assamblees, millel osalesid Eesti Kongressi ja ülemnõukogu saadikud. Kui põhiseadus vajabki muutmist, peab seda tegema taas samasuguses kogus ja otsuse rahvahääletusel heaks kiitma. Kindlasti tuleks tagada, et ühiskonna kõige olulisemad küsimused otsustatakse referendumitel.
Maksusüsteem
Eesti on vist ainuke Euroopa Liidu riik, mis laseb riigist ettevõtetel kasumit tulumaksuvabalt välja viia. Ettevõtete tulu- ja käibemaks on vahendid, millega saame edendada Eesti regionaalset arengut auto- või luksusmaksu kehtestamata või riigilõive suurendamata.
Nagu enamikus Euroopa riikides peaksime kehtestama diferentseeritud maksusüsteemi, lähtudes käibest, asukohast, taristust. Maksusoodustuste kaudu saame luua võimalused, kus inimene saaks ettevõtlusega tegelda kohapeal, selle asemel et linnast töö- või elukohta otsida.
Põllumajandus on riigi strateegiline majandussektor. Selle taaselustamiseks on hädasti vaja luua riiklikult reguleeritav kokkuostusüsteem, mis tagaks talunikele võrdse hinna, sõltumata müüdavatest kogustest. Talupidamine pole niisama äri, vaid inimeste eluviis ja seda tuleb kaitsta.
Praegu ei ole valimistel väga häid valikuid, kuid mõnel erakonnal on arengueeliseid ülejäänute ees. Rahvaliit on puhastunud ja valmis võitluseks Eesti tuleviku eest.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1529
Eesti Vabariiki taastades oli meil palju mõtteid, kuidas see riik rikkaks ning õitsvaks muuta. Nüüd aga oleme olukorras, kus suurim armee riigis on töötute oma, emigrante on rohkem kui Teise maailmasõja ajal, riigi siseränne toimub kahe tõmbekeskuse suunas, ääremaad jäävad tühjaks ja riiki juhitakse vastandamise kaudu.
Mida saaksime teha?
Statistika näitab, et väljaränne ääremaadelt küünib üle 40 protsendi ja majandustegevus koondub Tallinna ja Tartu ümber. Riigi arengule kaasa rääkida ei ole võimalik ilma, et oleksid mõne “suure ja õige“ liige.
Elu on politiseeritud, suund on kahe-kolme erakonna valitsemissüsteemile. Põhiseadust muudetakse võimu kinnistamiseks, riik on ülebürokratiseeritud ning ideed on jaotatud “õigeteks“ ja “valedeks“.
Kõige suurem otsustusõigus on väliskapitalil, mille tulud voolavad maksuvabalt riigist välja. Puuduvad ühiskondlik diskussioon ja vastastikune arusaamine. Ühiskond on lõhestunud ning meid on võimalik allutada sõjalist jõudu kasutamata. Kas me sellist riiki tahtsime, kui kutsusime kokku Eesti Kongressi 1991. aastal? Kindlasti mitte.
Mitu korda on poliitikud Reformi- ja Keskerakonna erisusi näitlikustanud vana hiina tarkusega: reformierakond annab inimestele õnge, et nad saaksid kalu püüda. Keskerakond annab inimestele kala, mis aga saab kohe otsa. Ma leian, et mõlemad talitavad valesti, kuna praegu on puudu eelkõige jõgi kaladega. Meie ülesanne on luua tingimused, milles riik positiivses suunas areneks ja inimeste algatusvõime tasutud saaks.
Esmalt peame muutuma näilisest demokraatiast mittelonkavaks esindusdemokraatiaks. Kodanikel olgu võimalik osaleda riigi arengu kujundamisel. Riigikogu peab aga suutma vabaneda kummitempli mainest ja võimude lahususe printsiip tuleb taastada. President ja õiguskantsler peavad täitma oma tasakaalustavat rolli, mitte olema valitsuse käpiknukud. Olukorra lahendaks valimisseaduste muutmine.
Väidetakse, et suurtel ja väikestel erakondadel ning üksikkandidaatidel on võrdsed šansid riigikokku pääseda. Ma ei nõustu selle väitega. Kui erakonnal on võimalik kandideerida üleriigiliselt, siis üksikkandidaat saab seda teha üksnes ühes ringkonnas.
Kampaania edukuse määrab rahakoti paksus, mitte mõtete õigsus ega selgus. Kui suudame tagada, et riigikogu hakkab diskuteerima ühiskonnale oluliste teemade üle, suudame saavutada ühiskonna ühtsuse.
Presidendi otsevalimistel on samuti oluline roll demokraatia suurendamisel ja tasakaalustatud arengu tagamisel. Praegu valivad presidenti võimuerakondade tagatoad ja ta jääb oma tegevuses paratamatult valitsuserakondadest sõltuvaks. Otsevalimised annaksid presidendi sõnadele rohkem kaalu isegi tingimustes, kus formaalselt on tema võimu vähendatud.
Sellisel juhul poleks probleem, kui säte, et president nimetab kaitseväe juhataja, põhiseadusest välja viiakse. Praegune põhiseadus sündis põhiseaduslikus assamblees, millel osalesid Eesti Kongressi ja ülemnõukogu saadikud. Kui põhiseadus vajabki muutmist, peab seda tegema taas samasuguses kogus ja otsuse rahvahääletusel heaks kiitma. Kindlasti tuleks tagada, et ühiskonna kõige olulisemad küsimused otsustatakse referendumitel.
Maksusüsteem
Eesti on vist ainuke Euroopa Liidu riik, mis laseb riigist ettevõtetel kasumit tulumaksuvabalt välja viia. Ettevõtete tulu- ja käibemaks on vahendid, millega saame edendada Eesti regionaalset arengut auto- või luksusmaksu kehtestamata või riigilõive suurendamata.
Nagu enamikus Euroopa riikides peaksime kehtestama diferentseeritud maksusüsteemi, lähtudes käibest, asukohast, taristust. Maksusoodustuste kaudu saame luua võimalused, kus inimene saaks ettevõtlusega tegelda kohapeal, selle asemel et linnast töö- või elukohta otsida.
Põllumajandus on riigi strateegiline majandussektor. Selle taaselustamiseks on hädasti vaja luua riiklikult reguleeritav kokkuostusüsteem, mis tagaks talunikele võrdse hinna, sõltumata müüdavatest kogustest. Talupidamine pole niisama äri, vaid inimeste eluviis ja seda tuleb kaitsta.
Praegu ei ole valimistel väga häid valikuid, kuid mõnel erakonnal on arengueeliseid ülejäänute ees. Rahvaliit on puhastunud ja valmis võitluseks Eesti tuleviku eest.
http://erl.ee/index.php?id=4&gr_id=1&act=one&news_id=1529
Thursday, February 3, 2011
Rahvaliit: oleme valmis koalitsiooni plaane toetama - Poliitika, Uudised - Postimees.ee
02.02.2011 17:09
Martin Šmutov
Rahvaliidu juhatuse hinnangul on nad valmis konkurentide häid ideid toetama, näiteks meeldib neile IRL plaan laste kasvatamise väärtustamisest.
«Kui ideed on head, nende teostamine reaalne siis toetame loomulikult neid plaane, olgu nad koalitsioonist või opositsioonist pärit,» kirjutati juhatuse ühisvastuses.
Rahvaliit tõstis esile, et nad on 2004. aastast rääkinud laste kasvatamise väärtustamisest, kuid nüüd on sellest aru saanud ka IRL ja seda ideed jõuliselt toetamas.
Rahvaliidu väitel võib sama öelda tasuta kõrghariduse võimaldamise, ajateenistuse säilitamise ja muu suhtes ning tihti on küsimus vaid meetodite erinevuses.
«Üks on kindel – kompromissid võivad tulla kõne alla vaid siis, kui need ei toimu eetika ja moraali arvelt,» väideti avalduses.
http://poliitika.postimees.ee/?id=381832
Martin Šmutov
Rahvaliidu juhatuse hinnangul on nad valmis konkurentide häid ideid toetama, näiteks meeldib neile IRL plaan laste kasvatamise väärtustamisest.
«Kui ideed on head, nende teostamine reaalne siis toetame loomulikult neid plaane, olgu nad koalitsioonist või opositsioonist pärit,» kirjutati juhatuse ühisvastuses.
Rahvaliit tõstis esile, et nad on 2004. aastast rääkinud laste kasvatamise väärtustamisest, kuid nüüd on sellest aru saanud ka IRL ja seda ideed jõuliselt toetamas.
Rahvaliidu väitel võib sama öelda tasuta kõrghariduse võimaldamise, ajateenistuse säilitamise ja muu suhtes ning tihti on küsimus vaid meetodite erinevuses.
«Üks on kindel – kompromissid võivad tulla kõne alla vaid siis, kui need ei toimu eetika ja moraali arvelt,» väideti avalduses.
http://poliitika.postimees.ee/?id=381832
Wednesday, February 2, 2011
Toots: Rahvaliidu olukord pole lootusetu | ERR Uudised
Rahvaliidu peaministrikandidaat Jaan Toots tunnistas, et erakonnal ei ole praegu kõige parem olukord, aga samas pole kõik lootusetult untsu keeratud.
"Liikudes praegu Eestis ringi, kohtudes oma partei liikmetega ja valijatega, näen, kuidas sära tuleb nende silmi tagasi ja nad näevad, et Rahvaliidu keskaparaat hakkas lõpuks tegutsema," rääkis Toots intervjuus Postimehele.
Tootsi hinnangul piisaks riigikogus 51 liikmest. Teiseks on tema arvates bürokraatiat liiga palju ning ministeeriumide keskaparaati tuleb vähendada.
"Peamiselt räägin ma kõikvõimalikest nõunikest ja referentidest, keda on kümnete kaupa," sõnas Toots.
"Liikudes praegu Eestis ringi, kohtudes oma partei liikmetega ja valijatega, näen, kuidas sära tuleb nende silmi tagasi ja nad näevad, et Rahvaliidu keskaparaat hakkas lõpuks tegutsema," rääkis Toots intervjuus Postimehele.
Tootsi hinnangul piisaks riigikogus 51 liikmest. Teiseks on tema arvates bürokraatiat liiga palju ning ministeeriumide keskaparaati tuleb vähendada.
"Peamiselt räägin ma kõikvõimalikest nõunikest ja referentidest, keda on kümnete kaupa," sõnas Toots.
Subscribe to:
Posts (Atom)